Meie ühiskond on tinginud selle, et läänemaailmas on inimesed sageli ülekaalulised, sest toitu on piisavalt ja isegi üle, kuid Kolmanda Maailma inimesed kannatavad pideva puuduse ja nälja käes, sest nendes riikides puudub rahaline ressurss toota lihtsalt ja odavalt palju toitu, mis kasvava rahvaarvu ära toidaks. Mina leian, et Põhja riikides elavad inimesed peaksid leidma rohkem viise, kuidas loodusega ühes elada nii, nagu seda teevad arengumaade inimesed. Inimesele, kui liigile, on hävitav toota masside kaupa kunstlikult valmistatud toiduaineid, mis sisaldavad rohkem halbu koostisaineid kui häid. Samas leian ma ka seda, et kuna maailmas on hetkel ülisuur toidu tootmine, siis peaks seda vähemalt jagama kogu maakera peale nii, et kõik saaks söönuks. Teine suur probleemide valdkond on eelmisega tihedalt seotud, milleks on maailma reostamine inimese poolt...
· Panna lapsed ümbritsevat maailma märkama. · Esitada märgatu kohta küsimusi. · Aidata lastel küsimustele vastuseid leida, kui nad ise sellega toime ei tule. · Aidata märgatust ning kogetust järeldusi teha. · Kasutada õpitut igapäevaelus. · Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi. · Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu. · Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega. · Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud. · Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk. · Kavandatust tuleb teavitada...
· Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada. · Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk · Valida sihtkoht ja kindel marsruut. · Lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda tuleb kindlasti kavandatust teavitada. · Tuleb arvestada rühma suurusega. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. Kasutatud kirjandus: Loodusõpetus alushariduses Inge Timostsuk ...
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud...
aastatel lõpetada nälja Nõukogude liidus. · Mattes seemned lumehange, aretas ta talinisu, mida võis külvata sügisel ja mis jäi maapinda kogu talveks. · Pikem kasvuperiood tõi suurema saagi. · Lõssenko arvas, et koristatud talinisu seemned on külmas kasvamise ära õppinud. · Järgmine saak ikaldus, sest seemned hävisid külmunud maapinnas. SUPERSOLDAT · Stalin soovis omale armeed, kes ei esitaks küsimusi. · 1925. aastal võttis Stalin ühendust Leningradi Teaduste Akadeemia bioloogi ja kunstliku seemendamise eksperdi Ilja Ivanovits Ivanoviga. · 1926. aastal ekspeditsioon Lääne- Aafrikasse. (3 ebaõnnestunud katset, 15 ahviga NSVLi) · 1929. aastal suri ainus ellujäänud ahv orangutan Tarzan. · Katsed peatati ja 1930. a saadeti Ivanov eksiili, kus ta 2 aasta...
Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamat...
See on kaasa toonud inimese leviku üle kogu planeedi ja tema arvukuse ülikiire kasvu: 10 000 aastat tagasi elas Maal ligi 5 miljonit inimest, 17.sajandil umbes 750 miljonit ja nüüd üle 6,5 miljardi. 28. Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis? Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele endale vastu loodusjõuna. Tema ihulikkuse juurde kuuluvad loodusjõud, käed ja jalad, pea ja käsi, paneb ta liikuma, et omastada endale loodusainet kujul, mis on tema enda elu jaoks kasutamiskõlblik. Mõjutades selle liikumise läbi temast väljaspool olevat loodust ning seda muutes, muudab ta ühtlasi omaenda loomust. Töö ongi see, mis on pannud inimesi tegema tööriistu, sõiduvahendeid ja tehnikat, et...
Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on n...
Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma...
Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“. Enamus siutsetajatest isegi eitavad, et nad olid sõltuvusse sattunud. Autor arvab, et suitsetamine väga halvasti mõjub kõike meie elus: loodust ja ökoloogiat, otsete ja passiivsete suitsetajate tervist, ja veel paljusid elu osaid – haridus, suhtlemine jms. Kuidas suitsetamine on seotud loodusega ja inimeste eluga? Miks inimesed, eriti noored, üldse hakavad suisetama? Kuidas suitsetamine mõjutab keskkonda, kuidas mõjutab neid, kes ei suitseta otselt ja millised tervise ohud võivad seostuda kaudse suitsetamisega? Selles referaadis autor püüab võimalikult täpselt saada vastusi oma küsimuste peale. 3 Suisetamise mõju looduses Tubakasuits on täitsa ohtlik gaas. Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku....
LOODUSKESKKONNA PROBLEEMID MEIE ÜMBER Inimkond elab loodusega kooskõlas ning seetõttu on looduse säilitamine tähtis, kuid meie mugavuse tõttu ei taha me märgata, et meie tegevuse mõjul loodus hävib. Inimene on tekitanud nii mõnedki ohud keskkonnale, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millised on need probleemid ja kuidas nendega toime tulla? Eesti ühte tähtsamat looduvara, metsa, jääb Eestis üha vähemaks. Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru...
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast....
Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti,...
Vesi andis joojale elujõudu, puhastas pesijat, võis ka uputada, haigeks teha, kusjuures iga veekogu kujutleti oma hingega. Kogu läbisaamine loodusega käis põhimõttel: nagu mina loodusele, nii loodus minule. Näiteks rikkus, reostas, hävitas inimene metsa, siis mets eksitas teda. Seepärast püütakse loodusega hästi läbi saada, austuse ja lugupidamisega, tuuakse loodusele näit. merele ohvreid ning loodusesse suhtutakse kui omaväärsesse. Samas leiti, et igal pool on seda hingejõudu eri määral ja mõõdul. Uks loom on hingejõu poolest teisest üle, üks veekogu on suurema hingejõuga kui teine, üks puu võib olla palju enam hingejõudu täis kui teine jne. Vaim Vaim tähendab sedasama, mis hingki, kõigis selle eri avaldumisvormides,...
Taoism rõhutas inimese vabadust päikesejumalannast. Sintoism ei raske eraldada, kõigile neile on ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast soosinud kujutavat kunsti, vaid ühine usk hingede rändamisse ja loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja arhitektuuri. 6. sajandil jõudis looduse igavesse ringkäiku. suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade Jaapanisse budism ja 12. sajandil zen- Seetõttu ei rõhutate erinevust loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt budism. Zen-budistid on veendunud, et looma, inimese või Jumala vahel...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks, on nad ta teoorias tunduvalt rohkem laialivalguvad kui sellisest terminist järeldada võiks. Näiteks tuleb lapsel koolis töökaks õppida. Usinus õpitakse läbi keeruliste sotsiaalsete seoste oma perekonna ja kooliga....
Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi sõnu seoses loodusega , nendel on välja töötatud põhjalik süsteem kohaliku floora ja fauna eristamiseks (kusjuures puudel eristatakse sugu). Järelikult tuntakse huvi ka nende taimede vastu, millel ei ole konkreetset kasutusala, kuna metslaste suhted loodusega on väga sügavad ja tähendusrikkad. Seega hakatakse taimi kasulikuks või huvipakkuvaks pidama alles peale nende tundmaõppimist. See tundmaõppimine ei rahulda aga praktilisi, vaid intellektuaalseid vajadusi....
Linnas tekivad kiri ja bürokraatia. Traditsioonilises kultuuris kirja ei teki, heal juhul piktograafiline, aga need on ainult mnemoonilised märgid (mälu on äärmiselt oluline, see on identiteedi võti). Kirjakeele tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk. Samas on kindlasti vaja materjali, millele saaks kirjutada. (Erand - inkade kultuur, kus linnad tekkisid, aga kirja mitte. Samuti ei vastandunud neil maa- ja linnaelu.) Maarahva mälu on seotud loodusega (maastikuga), seda käsitletakse kui teksti. Kultuur indentifitseerib end läbi maastiku. Seda infot taastatakse ja korratakse rituaalide käigus. (Inkad asustasid vallutatud rahvad ümber ja kuna neil ei olnud kirja, siis said vallutatutest kiiresti inkad. Ja juudid jäid juutideks ainult Piibli pärast.) Kirja negatiivne külg on see, et see võimaldab haridust jaotada: selle väärtus langeb. Kuigi...