kannatab 841 miljonit inimest arengumaades alatoitluse all Ø Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekutega Ø Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø Maavärinad, tsunaamid ja vulkaani pursked Ø
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja selle mõjust keskkonnale. I
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna,
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised
vähem süsihappegaasi, ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus põhjustab kliima soojenemist. Tänapäeval soodustab metsatustamist globaliseerumine, mille korral metsa raiuvad maha välisettevõtted, mis kohalikest tingimustest ei hooli, ja müüvad saadud puidu maha maailmaturule, mis enne globaliseerumist võimalik polnud. Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga. Metsatustamist soodustab ühiskonna majanduse ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks hapniku tootmist ja süsiniku sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7
Tallinna Ülikooli ökoloogia keskusest ja haridusteaduste instituudist. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile Eesti keskkonnaseisundit hindab 82% elanikkonnast heaks ning 13% halvaks (2018. aastal vastavalt 84% ja 9%). Selge seisukoht puudub 5%-l vastajaist. Erinevatest keskkonnavaldkondadest on elanike rahulolu kõrgeim seoses võimalustega tutvuda Eesti loodusega loodus- ja matkaradadel (94% peab olukorda heaks), kaitsealade piisavusega (vastavalt 83%), välisõhu puhtusega (76%), puhta joogivee kättesaadavusega (71%) ning jäätmeveo korraldusega (71%). Lähtudes suhtelisest rahulolust (hinnangute keskväärtustest) hinnati kõrgelt ka keskkonnahariduse taset lasteaedades ja koolides. Kõige vähem ollakse rahul mere puhtuse (58% peab olukorda halvaks) ning metsade
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava
Kõik kommentaarid