Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lombardia madalik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
madalik, lombardia, tasandik, alpide, tasandiku, aadria, 100m, jõestik, riis, milano, torinoGeograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres.
Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 6
1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond
Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast Sloveenia ja Aadria meri, lõunast Joonia meri ja Vahemeri, läänest Liguuria meri, Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid Itaalia pikkus põhjast lõunasse on umbes 1,145 km. Maksimaalne Itaalia laius on 610 km ning minimaalne 240 km. Itaalia põhjaosas asuvad Alpid, kus asuvad Itaalia
Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861 Pindala: 301,230 km² Rahvaarv: 58,133,509 (2006) Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km²
wikipedia.org/wiki/Itaalia 5 Geograafiline asend: Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. Itaalia paikneb lähistroopilises vöötmes. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20 Looduslikud tingimused: Kliima: Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
Laevatatavad siseveekogud lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle
Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile
Itaalia arengutegurid Essee Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel
Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks
Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
Metsa alla jääb 34% Itaaliast ning rohumaad hõivavad 15%. 2. Itaalia asub valdavalt poolsaarel, seega on seal hea võimalus kaladuse arenguks. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias
moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 4 Rahvastik
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika
liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Valimised · 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised · 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Loodus Itaalia on Euroopa mandriosast kaugele Vahemerre ulatuv poolsaar. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Enamik tasasest asub Po orus piki idarannikut. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLAND. PEALE SELLE ON VEEL LOMBARDIA MADALIK CHIASSO ÜMBRUSES JA PÕHJA- REINI MADALIK BASELI ÜMBRUSES, MIS ASETSEVAD SUUREMALT JAOLT VÄLJASPOOL SVEITSI...........................................................................................................................................5 PINNAMOOD 5
8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid 9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid 10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid Geoloogia Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja PõhjaReini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Järved
India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). 3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260 miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid Kvaternaari ajastul (100 000-10 000 aastat tagasi, maksimum u 18 000 aastat tagasi). Siis oli liustikega kaetud u 30 % maakera pinnast. --- 17 Liustike paksus võis ulatuda 1,5 3 kilomeetrini. Liustikud katsid kogu Antarktikat, Gröönimaad, suuremat osa Põhja-Ameerikast. Jää tungis üle kogu Põhja-Euroopa tasandiku, ulatudes Ida-Euroopa lauskmaal 48 kraadi põhjalaiuseni. Vabaks jäi vaid Briti saarte lõunaosa. Jääga olid kaetud ka kõik praegused Balti riigid. Eestis võis jääkilbi paksus olla u 2 km. Praegu elame jääajajärgses perioodis, Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides. ((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid
räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa -- ürgorgudest liigestatud 40100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ja idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele võib lisada kaks suhteliselt kõrget tasandikku -- Kesk-Eesti tasandik (6080 m) ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa (5090 m). Madalikud on Eestis merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere ning Ürg-Peipsi ja -Võrtsjärve poolt üle ujutatud. Nad hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist ning suuremad neist asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti madalik on soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad kuni 20- meetrised lubjakivikõrgendikud (Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Salevere Salumägi jt)
Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte
..................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.................................................................................................................................. 7 Piirkonnad .......................................................................................................................7 Milano..........................................................................................................................7 Toscana........................................................................................................................ 8 Calabria........................................................................................................................8 Veondus....................................................................................................
Ees-Aplid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. PINNAMOOD: Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid 3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid 4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid 5
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
(Vikipeedia 02.11.2014) Tabel 1 Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31.detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477 2 Milano Lombardia 1 324 110 3 Napoli Campania 963 357 4 Torino Piemonte 907 563 5 Palermo Sitsiilia 655 875 6 Genova Liguuria 607 906 7 Bologna Emilia Romagna 380 181 8 Firenze Toskaana 371 282
Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud,
temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. · Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. · Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%),
annaabi.ee 
