Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad
tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
materjalide töötlemiseks c. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks d. töödeldava materjali plastsel deformeerimisel, sepiste valmistamiseks Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Select one: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks c. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel d. lõiketsooni temperatuuri alandamiseks ja kulunud abrasiiviterade eemaldamiseks Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikekeraamika põhikoostisosaks on järgmised ühendid, kasutusalad ja eelised on: Select one: a. TiC + Ni, hind kõrge, puidu töötlemiseks b. paagutatud Al2O3, hind madal, keemiliselt inertne materjal, malmi ja terase puhastöötlemiseks c
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel
15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21
Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hööveldamist iseloomustab võrreldes freesimisega: Vali üks: a. löökkoormused lõiketerale, tühikäik; madal tootlikkus b. võimalik töödelda karastatud teraseid ja keraamikat c. suurem täpsus ja tootlikkus d. pidev ja ühtlane lõikeprotsess ilma dünaamiliste koormusteta Küsimus 10 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks c. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks d
Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon
Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini.
%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 2 Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min d. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kasutaksin elektererosioontöötlemist järgmistel juhtudel: Vali üks: a. dielektriliste materjalide töötlemiseks b. väga kõvadest ja sitketest materjalidest keerulise kujuga detailide valmistamiseks c
Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid. Nende kasutamise eesmärgid..
Sobivad hästi kujuterade valmistamiseks . Tervikfreesid . Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Tervikfreesid – korpus ja lõikelemendid on üks tervik Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega . Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Freespea noa ja laastupiiraja kinnitusega tihvtil Kasutatakse käsitsietteandekorral Laastu piiraja ei lase etteandekiirust suurendada ilma freesi pöörlemiskiirust suurendamata . Vahetatavate kõvasulamplaatidega freesid . Otsfreesid . Otsfreesid on varda kujulised padrunisse või tsangi kinnitatavad lõikeinstrumendid Otsfreesid on tööorganiks : Ülemise võlliga kopeerfreespingis CNC pinkides Käsifreesides . Otsfreese kasutatakse : Soonte ja valtside töötlemiseks Tapipesade töötlemiseks
3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse.
2. 7. Kermiste paagutamine 26 2.8. Omaduste kontroll 39 2.9 Täiendav töötlemine 39 2.9.1 Lihvimine 39 2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3
kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast).
kogu tooriku pinna ulatuses. Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis.
koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega
löökide või surve abil. Selle meetodi areng nõudis tööde kergendamiseks tööpinke. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Puidutöötlemise pink, mis oli puidust valmis XIV saj. meie ajaarvamise järgi. XVIII sajandi lõpul valmistasid Modseley ja Reichenbach esimesed metallist treipingid ja varustasid need ka suportidega tera hoidmiseks ja sellele liiku- mise andmiseks lõikamise suunal. Nende pinkide loomine on tärminiks, mis tähistab metallide mehhaanilise töötlemise algust tööpinkidel laastueraldamise teel - 1794. aastal. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Sünnimaaks Inglismaa, kuid edasises hakkasid tooni andma USA ja Saksa- maa ja I Maailmasõja alguseks hõivas esikoha USA.
abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N
c meisli väikese kaldnurgaga; d meisli suure kaldnurgaga joon. 76 Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all (joon. 77a). Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub (joon. 77b). Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind (joon. 77c). joon. 77 Meisli seadmine tööasendisse kruustangipakkide suhtes. Vasara liikumine: a löök randmest hoovõtuga; b löök küünarnukist hoovõtuga; c löök õlast hoovõtuga. joon. 78 Meisli tööosa on kiilu kujuga (joon. 79a).
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused:
metallilõikepinkide, hüdroturbiinide, mudapumpade jne detailid. Materjalide abrasiivkulumise kohta on tehtud palju uurimusi. Kõige enam on tunnustamist leidnud Archardi kulumisseadus, mis väljendub valemiga: V = k x Fn x S / H, (1) kus V - materjali kulumine ( kaalu vahe), S - läbitud tee pikkus, Fn - rakendatud normaaljôud, k - kordaja, mis iseloomustab materjali kulumist, H materjali kõvadus. Selle järgi materjali kulumine abrasiivkulumisel on võrdeline läbitud tee pikkusega ja rakendavast normaaljôust ning pöördvõrdeline materjali kõvadusest. Seega, saab hõõrdepaari tööiga tõsta, kui kasutada suurema kõvadusega materjale. 5 Abrasiivne erosioon (abrasive-erosion) tekib detaili ja abrasiivosakese kokkupõrkel (joon.2). Abrasiivne erosioon on kompleksne protsess, mis sõltub kulutavast
Kuid kuna vahest on vaja, et terased töötaksid äärmuslikes tingimustes (näiteks konstruktsiooniterased madalatel ja kõrgetel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades) on neid vaja spetsiaalselt legeerida, et nende talitusomadused muutuksid. Legeeritud terasteks nimetatakse selliseid teraseid, kuhu on lisatud peale räni, fosfori, süsiniku ja väävli veel teatav protsent legeerivaid elemente, milleks võivad olla nikkel, mangaan, kroom jne. Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate lisanditega ja ka omavahel karbiide, millel on suur kõvadus, tugevus, kulumis- ja temperatuurikindlus. legeeritud teraseid eristatakse veel omakorda: 1) madalalt legeeritud ( milles on lisandeid kuni 3%) 2) keskmiselt legeeritud (lisandite hulk jääb vahemikku 3 5 %) 3)kõrgelt legeeritud (kus lisandid ületavad 5,5 %) Teraseid liigitatakse järgmiselt: 1. Konstruktsioonterased 1.1 Ehitusterased 1
Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3. kaitsegaasikeskkondade loomist 27. Lõiketöötlemine Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine
Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise.
) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist
väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3. Elektrokontaktkeevitus täpsus
Eksamiküsimused 2012 aines TE.0551 Masinaehitustehnoloogia 1. Palun sõnastada masinaehituse tehnoloogia mõiste. Masinaehituse tehnoloogia on teadus nõutava kvaliteediga masinate valmistamisest tootmisprogrammiga määratud koguses ja ettenähtud tähtaegadeks vähima omahinnaga. 2. Mis iseloomustab üksiktootmist? Üksiktootmist iseloomustab toodetavate või remonditavate toodete lai nomenklatuur ja väike väljalaske maht. 3. Mis iseloomustab saritootmist? Saritootmist iseloomustab toodete piiratud nomenklatuur, mida valmistatakse või remonditakse perioodiliselt korduvate väljalastavate partiidena. 4. Nimetage saritootmise viis põhilist tunnust. Saritootmise põhilisteks tunnusteks on: 1) kasutatakse mitmesuguseid pingitüüpe: universaalseid, spetsialiseeritud, eripinke, automaatpinke; 2) tööliste (operaatorite) erinev kvalifikatsio
Tüüpiline terase sitkuse sõltuvus noolutustemperatuurist on peale üldist tendentsi sitkuse kasvuks, kõveral on kaks nõtku noolutustemperatuuridel umbes 300 ja 550 0C, kus sitkus väheneb. Vastav nähtus nimetatakse I- ja II liigi noolutusrabeduseks. I- liigi noolutusrabedus ilmneb nii legeerimata kui legeerterastes, selle põhjuseks on martensiidi ebaühtlane lagunemine noolutusel metallterades. Terapiiril karbiidiosakesed tekivad intensiivsem kui tera sees, tulemusena sisepinged on seal suuremad, mis teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki
Teisalt tulevad termotöötluse seaduspärasused austeniid isotermilise lagunemise diagrammist. Terase survetöötlusmooduste liigitus. Terast kasutatakse otsevalatult harva. Tavaliselt allutatake teras enne kasutamist kuumsurvetöötlusele, mis jääb ka sageli ainasaks ja viimaseks peale valamist ja enne kasutamist. Kuumtöötluse käigus vabanevad terases tekkinud sisepinged, tühimikud keevituvad kinni, teras ei kõvene, austeniidi tera peeneneb. Kuumtöötluse ülemiseks piiriks on solidustemperatuur, alumiseks aga rekristallisatsioonitemperatuur. Solidusjoone asukoht sõltub aga süsiniku- legeerivate elementide ja muude lisandite sisaldusest valandeis.Need lisandid võivad alandada sulamistemperatuuri sedavõrd, et teras võib hakata osaliselt sulama eriti juhul kui struktuuris esineb ledeburiit. Seda asjaolu tuleb eelkõige silmas pidada suure süsinikusisaldusega teraste korral- solidustemperatuur võib olla
abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks Saepalgi kvaliteet – saepelgi kvaliteedi määravad temas leiduvad puidurikked: Okslikkus Koonilisus Kõverus
· kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. 12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega. Terastest, mis on mõeldud tööks kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodustavad suure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
