Survetugevus Suureneb Väheneb Paindetugevus Väheneb Suureneb g. Materjal omab suurt survetugevust, kõvadust ja neist tingituna suurt kulumiskindlust. h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu
docstxt/.txt
65%), kus legeerelemendiks on voetud: Cr < 1.8%, Ni < 4.5%, Si < 1.2%. Selline teras on moeldud eelkoige masina- aparaadiosade valmistamiseks. Need terased on vaga tookindlad (tugevad). 7. Mis on parendatav teras (C % ja termotootlus)? C sisaldus parendatavas terases on 0.2-0.45%. Parendatava terase termotootlus on karastuvus ja korg noolutamine (t' = 500-680'). 8. Nimetage teraste termokeemiliste tootlemise liigid, kasutatavad terased. Tsementiitimine, nitrotsementiitimine, nitriitimine,pinnakihi rikastamine metallidega(Al,Cr,Si). Kasutatakse korge susinikusisaldusega terased. 9. Mis on terase deoksudeerimine, selle liigid? Deoksudeerimine on hapniku eemaldamine terasest. Deoksudeerijad -- ferrosilitsium, ferromangaan, alumiinium. Diffusioon. deoksudeerimine. 10. Tooge metallsulamite tugevuse tahised ja selle uhikud. Tugevuspiir Rm [Mpa]; voolavuspiir Rp02 [Mpa]; vasimuspiir 6-1 [N/mm2]. 11. Tooge metallsulamite sitkuse tahis EVS-EN jargi. KU [J] 12
Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Select one: 1. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil 4. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad Question 5 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Vali üks: 1. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 4. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil Tagasiside Õige vastus on: Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% . Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised on karastatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur (kõrgele temperatuurile kuumutatud sulam on jahutatud kiirelt)? Abiks õpiku joonis 3
Kohe vahetult teete detaili valmis ja kohe karastate. Kuid sinna karastamisele käib otsa veel kõrgnoolutus. Seda protsessi karastamine+kõrgnoolutus nimetatakse parendamiseks. Neid teraseid nimetatakse parendatavateks terasteks, sest see on nende puhul tüüpiline. Esiteks karastamine, et saada suur tugevus ja siis suhteliselt kõrge noolutus 550 kraadi juures, et saada sitkust. K+Kõ. On veel kolmas grupp - nitriiditavad terased. Nitriitimine on pinnakihi rikastamine lämmastikuga. Nitriiditavad terased langevad kokku parendatavate terastega C-sisalduse poolest, ainult seal tuleb mängu spetsiaalsed legeerivad elemendid, et saada keemilisi ühendeid kõvu nitriide. On ka veel võimalus kombineerida süsiniku ja lämmastikuga rikastamine, mida nimetatakse nitrotsementiitimiseks. Need terased langevad kokku tsementiiditavate terastega süsinikusisalduse poolest.
Detailid puhastatakse mustusest, õlidest, oksiidi kihtidest ja asetatakse elektrolüüsivanni. Detail ühendatakse alalisvoolu negatiivse poolusega. Anoodiks on plaat vastavast kattemetallist. Teatud aja möödudes detailile kandub õhuke kattemetalli kiht. Õige voolutiheduse korral tekkib kvaliteetne kattekiht. Protsessi on võimalik reguleerida ja juhtida. Meetodid: Tsinkimine, kadmeerimine, kroomimine, difusioonimeetod, fosfaatimine, oksüdeerimine, nitriitimine. 70. Plastifikaatorid laki ja värvi katetes. Plastifikaatorid suurendavad kattekile plastsust. Dibutüülftalaat, kastroolõli jt. Sikatiivid on kuivamise kiirendajad, kiirendavad oksüdeerimise protsessi kilekatet tekitavas aines. Koosnevad plii-, koobalti-, mangaani ülhapendeist, mis lähevad üle oksiidideks, vabastades hapniku ning soodustades sellega oksüdeerumisprotsessi ja kilekatte teket. 71. Alumiiiniumi sulamite anoodne töötlus.
Gaasilisel tsementiitimisel kuumutatakse detaile 920-980 C o propaani, maagaasi vm süsinikvesinikgaasi keskkonnas. Gaasi osalisel põlemisel tekkiv süsinikoksiid CO rikastab detaili pinna märksa kiiremini kui tahkel tsementiitimisel. Tsementiiditakse sügavuseni 0,5- 2mm, süsinikusisaldus kihis 0,8-1,1%. Tsementiitimisele järgneb karastus. Pärast karastust madalnoolutatakse detaile sisepingete kaotamiseks (150-200 °C) Nitriitimine seisneb terasdetailide pinnakihi rikastamises lämmastikuga, et tõsta pinnakihi kõvadust, kulumis-ja korrosioonikindlust ning väsimustugevust. Tehakse terastele, mis sisaldavad 0,2-0,4% C, 1-2% Al ja Cr ning 0,2-0,4% Mo. Põhiliselt kasutatakse gaasilist nitriitimist, mis seisneb detailide kuumutamises 500-600 C o ammoniaagi keskkonnas, kus moodustub monolämmastik: N H 3 → 3 H + N Nitrotsementiitimiseks nimetatakse terase pinnakihi üheaegset rikastamist süsiniku ja lämmastikuga.
Peale sellist termotöötlust madala läbikarastuvusega süsinikteraste südamikus on ferriit-perliitne struktuur. Suure läbikarastuvusega legeerterased aga moodustuvad südamikus sorbiitse, trostiitse või isegi martensiitse struktuuri suure tugevusega, kuid madala süsinikkusisalduse pärast see südamik jääb sitkeks ja väsimustugevaks. Nii, et sõltuvalt koostisest võib jaotada tsementiiditavad terased kahte rühma: mittetugevneva ja tugevneva südamikuga. Terase nitriitimine Nitriitimine on terasepiina rikkastumine lämmastikuga. Protsessi eesmärgiks on suure kõvadusega ja kulumiskindlusega pinnakihi saamine, samuti kasvab sellel pinna väsimustugevus ja korrosioonikindlus. Nitriitimise protsess seisneb detaili kauaaegsel (kuni 60 tundi) kuumutamisel ammoniaagis kõrgel temperatuuril. Selleks kasutatakse terasmuhvlid, millest läbi lastakse ammoniaak. Temperatuuril 500-600 0C ammoniaak dissotsieerub, moodustades vesinik ja atomaarne lämmastik
10 +0,035 +0,04 +0,04 +0,04 45-50 +0,035 +0,04 +0,035 +0,04 85-90 +0,035 +0,035 +0,035 +0,04 K24A3 mootori väntvõll on topelt vastukaaludega ning valmistatud sepistatud terasest. Samuti on väntvõlli kaelte kõvadust tõstetud nitriitimise teel. Nitriitimine on detailide kuumutamine lämmastikku sisaldavas keskkonnas, mille tulemusel tekib detaili pinnale väga tugev ja kõva pinnakiht[5]. Väntvõlli mass on 18,3 kg. Väntvõllil ei olnud visuaalsel vaatlusel kahjustusi ning selleks, et veenduda täpsemalt väntvõlli seisukorras, mõõdeti üle raamlaagrite väntvõlli kaelte viskumise (Tabel 3). 8 Tabel 3.
Siirdmikud astmete vahel tuleb teha võimalikult suure raadiusega, mis aga ei tohi olla suurem võllile istatud detaili ava serva ümarusraariusest või faasist. Tehnoloogilised võtted on suunatud jääksurvepingete kasutamisele võlli pindkihis, tänu millele summaarne tõmme ja seega prao tekke oht väheneb. Jääkpingete tekitamiseks võib kasutada termotöötlust (tsementiitimine, pindkarastus, nitriitimine, tsüaanimine) või mehaanilist kalestamist (pinna ülerullimine, haavlijoas töötlemine). 15. LAAGRID Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Olenevalt hõõrdumise liigist tapi ja laagri suhtelisel liikumisel jaotatakse laagrid veere- ja liugelaagriteks. Veerelaagreid kasutatakse tunduvalt sagedamini. Nende eelisteks on: - suur konstruktsioonide valik ja masstootmine;
Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: T 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; Nitriitimine 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest o o t -l ca 500...600 C on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
