puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism, sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38% ehk 848 825ha kuulus Riigimetsa Majandamise Keskusele, 34% ehk 746 377ha kuulus füüsilistele isikutele, 13% ja 291 893ha kuulus juriidilistele isikutele, 12% ja 272 848ha on reformimata metsamaa ja 3% ehk 74 001ha on muu riigimetsamaa (Aastaraamat Mets 2013). Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus
Olulist mõju avaldavad ka metsade külastatavus, süttinud metsatulekahjude avastamise kiirus, tuletõrjujate tegutsemise kiirus ja 1 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 2 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10.04.2010). 3 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 4 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5 Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis. Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist,
"Huvitav eesti vana kirjakeel". Ürituse korraldamisele aitas kaasa ka Emakeele Selts. Pilt 4. Ferdinand Johann Wiedemann 4. Emakeele Seltsi poolt väljastatavad trükised Pilt 5. Emakeele Seltsi 47. aastaraamat 4.1 Emakeele Seltsi aastaraamat (ESA) Emakeele Seltsi aastaraamat on perioodiline väljaanne, mis ilmub 1955. aastast ning mida kirjastab Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kui kümmekond aastat pärast sõda oli olukord keeleteaduses üpris nukker, siis 1950. aastate keskpaigaks oli keeleteadlaskond täienenud noorte andekate uurijatega ning ideoloogiline surve nii ühiskonnas
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972
- 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Eestis e-loendus ) 3)rahvastikuregistrid -sinna on koondatud kõigi Eesti kodanike ja Eestis ametlikult elavate välismaalaste isikuandmed. 4)statistikaamet-rahvastiku jooksev arvestus,jälgib muutusi. - Iga aasta antakse välja aastaraamat, olemas ka internetis. www.stat.ee/files/koolinurk ANDMETE KOGUMISE TÄHTSUS: - et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel. - Majandus,sotsiaal,kultuur,haridus jne. -poliitika kujundamisel. RAHVAARVU MUUTUMINE - 1200a. kuni 2009a. * 1200a-1500a. - üsna stabiilne rahvaarv, inimesi üsna vähe, Eestis u. 150 000-180 000 inimest. Muistse vabadusvõitluse aeg. * 1550a.-1600a. - rahvaarvu langus . Katk .Liivi sõda jt . sõjad. Näljahädad. Eestis u. 150 000 inimest. * 1700a
suurima saavutusena ilmus Kreutzwaldi "Kalewipoeg" ühes saksa tõlkega. 1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd akadeemilisele tegevusele, seda eriti president Leo Meyeri juhtimisel 1869-99. 1861 hakkas ilmuma "Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat". 1863-69 ilmus 7 köidet "Õpetatud Eesti Seltsi Kirju". Väljaannete vahetamine teiste teaduslike seltside ja asutustega nii kodu kui välismaal muutis seltsi liikmete teadustööd kättesaadavaks kogu tolleaegsele teadusmaailmale. Kasutatud kirjandus. http://www.ut.ee/OES/
draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varaseim teks ,,Põllumajandusest"autor Kato( Taotles rooma kommete säilitamisest ja Kreeka mõjude taunimine) võõrameelne ainestik kauds, valisevaks proosavormid, kirjandus poliitikud ja riigimehed, kirjanduskeel. Hõbedane Vaskne Rooma teater: Lauskmaale kõrge kivimüür Kadus koor ja orkestera
1. orkestra (ringikujuline tantsuväljak. Rooma teatri ajal poolringi kujuline.) 2. skeene (ajutine hütitaoline ehitis, kus näitleja sai oma välimust muuta.) 3. theatron (vaatamispaik tõusval maastikul) · protagonist Atika tragöödia esinäitleja · deus ex machina Euripidese loodud kunstlik lõpp, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole müüdi poolt ette antud lahenduse. · Katarsis puhastumine · Annaal aastaraamat (Tacitius) /AESTII hõim · Mis on antiikkirjanduse tähtsus? On pannud aluse kirjanduszanritele, luulele. On läbi põimunud kultuuriga. Väärtustused ei ole muutunud. Achilleuse kand(nõrk koht), tüliõun(tülipõhjustaja), Trooja hobune(kavalus), dionüüsiad(pidustused veinijumal Dionysose auks), Odüsseia(pikk eksirännak) Carpe Diem(kasuta päeva),hübris(ülbe valitseja), Sfinks ja Oidipuse kompleks
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Eesti Muusikakogude Ühendus Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus 16. Milline on vanim ja olulisim raamatukoguhoidjate erialaorganisatsioon Eestis? Eesti raamatukoguhoidjate Ühing 17. Millised on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eesmärgid? ERÜ eesmärgid on raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ning kutsehuvide kaitsmine. 18. Millised on ERÜ väljaanded? (ajakiri, aastaraamat) ajakiri „Raamatukogu“ eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastaraamat konverentsi- ja seminarikogumikud 19. Mis on teadusraamatukogu? raamatukogu, kus on võimalik teha põhjalikku uurimistööd teatud valdkondades (Institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavus, soodustada teadus- ja arendustegevuse arengut,
STRATEEGILISED DOKUMENDID Strateegilised dokumendid, millega olen isiklikult kokku puutunud: 1) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava aastateks 2011-2014 Õppisin antud koolis kaks aastat ärikorraldust. Leidsin, et peaksin antud dokumendiga natuke tutvuma., kuna kool lähtus sellest arengukavast. Lugesin seda dokumenti internetist. Dokument on leitav PKHK kodulehelt: http://www.hariduskeskus.ee/images/stories/aastaraamat/parnumaa_kutsehariduskeskuse_arengukav a_2011-2014.pdf 2) Audru valla arengukava 2014-2015 Olen Audru vallas elanud 22 aastat. Uurisin dokumenti internetist. Pakub huvi, milliseid arengu eesmärke koduvald seab ning missugused muudatused on aastatega vallas toimunud. Dokument on leitav Audru valla kodulehelt: http://www.audru.ee/documents/1707726/0/Eeln%C3%B5u+1+ %28lisa%29%20Audru+valla+arengukava+2014+-+2025%284%29.pdf/92142e0f-f490-479d-8ba0- 2f8a4a87a5bd
2 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusala, managed by State Forest Management Centre 3 Koos peipsi järve pindalaga, Lake Peipsi included Asustusala; 4% Teised; 6% Siseveed; 2% Sood; 5% Metsamaa; 51% Põllumajandusmaa; 31% Joonis 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) 5 KASUTATUD KIRJANDUS Aastaraamat Metst 2011 (2013). Keskkonnateabe keskus. Tartu. 244 lk.
Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin Hiietam, Anne Tamm, Liina Lindström, Helle Metslang. Sõnamoodustus: Reet Kasik, Silvi Vare. Semantika: Haldur Õim; Renate Pajusalu, Ilona Tragel. Arvutilingvistika, keeletehnoloogia: EKI, TÜ, TTÜ Küberneetika Instituut. Haldur Õim, Mare Koit, Einar Meister, Meelis Mihkla, Kaili Müürisep jt. Tänapäeval olulisemad väljaanded: ajakirjad Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica; Emakeele Seltsi Aastaraamat, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat; ülikoolide sarjad.
kuritarvitamist rohkem? Milline oli alkoholiprobleemidega perede majanduslik olukord? Perestruktuuri järgi esineb alkoholi kuritarvitamist rohkem, kui õpilane elab bioloogilise vanema ja kasuvanematega. Alkoholiprobleemidega peres on perekonna majanduslik olukord kehvem. 5. Täiskasvanud ja alkohol: Palun hinda alkoholi tarbimist aastate lõikes. Selleks vaata ,,Alkoholi aastaraamat 2017" lk. 50 joonis 12, lk. 53 joonis 14, lk.59-60, lk.97 joonis 33, https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2017.pdf Millisel aastal oli tarbimine kõige suurem? 2007aastal ja 14,79 liitrit Millisel aastal oli tarbimine kõige väiksem? 2016aastal ja 9.93 liitrit Selgita, kelle hulgas alkoholi tarbimist hinnati: täiskasvanud 15pluss Milliseid alkohoolseid jooke tarbitakse kõige enam? Kangeid
21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016) 2 Kasutatud kirjandus 1. Eesti statistika aastaraamat 2016 2. http://epkk.ee/valdkonnad-sisu/pollumajandus/ 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalandus 4. https://www.taskutark.ee/m/pollumajandus-eestis-ja-euroopas/ 5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_põllumajanduse_arengulugu 6. http://www.envir.ee/et/metsandus 3
Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas. Näiteks Järvseljal, kus metskonna põhiosa on vaid mõni meeter Peipsi veetasemest kõrgemal, kestab üleujutus ligi kaks kuud. Suur üleujutus oli väga lumerohke 2009/2010 talve järel. Sellisel kestvate üleujutustega madalsoomullal kasvavad puudest vaid mänd ja sookask. (Laas jt 2011) Eestis on registreeritud aastatel 1998-2010 ,,Aastaraamat mets 2010" andmetel järgmised häiringud: 1) tormimurd 570 32 140 ha; 2) üleujutus 228 3 462 ha; 3) metsatulekahjud 8 822 ha; 4) jahiuluk 870 8 674 ha; 5) juurekahjustused 1981 4 280 ha; 6) muu 378 3 252ha. Üheks olulisemaks looduslikuks häiringuks Eestis on tuul tormimurrud. Need tekitavad metsas vaba pinda, mis suurendavad valguse hulka ning seeläbi avanevad suuremad võimalused alustaimestiku kasvuks
• suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on
Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht. õpilasalmanahh Oma Sulega. · Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, Lietuvos rytas. · Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid: · Teose-, dokumendi-, sarja- ja rubriigipealkirjad kujutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,.Ma lillesideme võtaks", ,,Tõe ja õiguse " V osa, õigusaktid jm dokumendid: ,,Haldusõiguserikkumiste seadustik", ,,Autoriõiguse seadus", määrus
1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu
Maaehituse osakond, Tartu, 2009. [4] M. Thalfeldt, Rakvere Tark Maja Eesti esimene liginullenergiahoone Kaugküte kombineerituna lokaalküttega, Tallinn: TTÜ, 2013. [5] T. Pärle, ,,Elamute elektritarbimise analüüs," Eesti Maaülikool, Tartu, 2014. [6] ,,Eesti elamumajanduse- ja energiasäästupoliitika alused," SA Kredex, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kredex.ee/energiatohususest/energiatohusus/videod/. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [7] ,,Taastuvenergia aastaraamat 2013," Eesti taastuvenergia Koda, 2013. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia- aastaraamat-2013-1.pdf. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [8] C. Elefante, ,,The Greenest Building is ... One That is Already Built," Forum Journal, 2012. [9] T. Talk, ,,Kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse," Sirp, 12 Detsember 2016.
· tallinlane, taoism, robinsonaad jne. · eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri ,,Keel ja Kirjandus", tütarlastekoor Lilleke = tütarlastekoor ,,Lilleke" ) · kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat) 9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetused · Läbiva suurtähega kirjutame paikade, taevakehade, tähtkujude nimed (Suur Vanker, Kaksik, Patkuli trepp) · Erandid: a)luulelised ümberütlevad nimed kirjutame väikese tähega (tõusva päikese maa- Jaapan) b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari Venemaa) 10
Kasutasin Google Translate'i. Ehrgeiz ist die letzte Zuflucht des Versagens. 9. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas kultuuridevaheline kommunikatsioon ja mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panin liitotsingusüsteemi Scholaris ,,kultuuridevaheline kommunikatsioon" exact words'i kasti ning aastaarvudeks 2008-2010 ja ,,appears in the title" samuti. Zabrodskaja, A. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. (2007). Vene-eesti koodivahetuse korpus: kodeerimispõhimõtete väljatöötamine. [2010, veebruar 22] www.ceeol.com Abdullah AL-Theeb, (2009)I. The Role Of Translation In Cross-Cultural Communication.. Saudi-Arabia: Imam Muhammad Ibn Saud Islamic University. [2010 veebruar 22] http://libback.uqu.edu.sa/hipres/ABS/ind9856.pdf 10. Leidke digiteeritud raamatuid dialektide kohta, mis on ilmunud viimase 10 aasta jooksul. Esitage ühe kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Ree...
Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Kasutatud kirjandus 1. Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedag oog-tase-6.1.et.pdf 3. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXz I4XzQ1XzUyNF9BYXN0YXJhYW1hdDIwMTIucGRm/12_28_45_524_Aastaraamat 2012.pdf
Energeetika sissejuhatus Mis on energeetika ? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressursside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastamisega inimestele ja tööstustele, mis seda kasutavad Vaata siit Millised valdkonnad kuuluvad energeetikatööstuse alla? Elektrienergia tootmine Soojusenergia tootmine Kütuste tootmine .....ja müük Energia - esmavajadus Euroopas reguleeritakse energeetika valdkonda ja energiamajandust vastava seadusandlusega Eestis tegeleb sellealase regulatsiooni väljatöötamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministee Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on kavas kiirendatult edasi liikuda: · tuuleenergia initsiatiiv, · päikeseenergia initsiatiiv, · bioenergia initsitatiiv, · CO2 püüdmise-transpordi-sekvestreerimise initsiatiiv, · Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja · tuum...
kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas
Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus 16. Milline on vanim ja olulisim raamatukoguhoidjate erialaorganisatsioon Eestis? Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing asutati 1923. aastal ja taasasutati 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. 17. Millised on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eesmärgid? ERÜ eesmärgid on raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ning kutsehuvide kaitsmine. 18. Millised on ERÜ väljaanded? (ajakiri, aastaraamat) ERÜ väljaanded on: Ajakiri “Raamatukogu”. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatud. Konverentsi ja seminarikogumikud Muud trükised nt „See juhtus raamatukogus“. Plakatid. 19. Mis on teadusraamatukogu? Teadusraamatukogu on teadustööd ja -töötajaid teenindav raamatukogu; Teadusraamatukogu põhifunktsiooniks on vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. 20. Mis on teadusinformatsioon
Kasutatud kirjandus 4 1. Erelt, Tiina, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 2013. Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2. Erelt, Tiina, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 3. Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa 2012. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus 4. Emakeele Seltsi aastaraamat. http://emakeeleselts.ee/esa_tutvustus.htm (24.09.2016). Võõrsõnade leksikon http://www.eki.ee/dict/vsl/vsl.html#margendidjalyhendid (25.09.2016). 5
voimalik-tagasi-poeoerata-ning-s.html https://tarbija24.postimees.ee/6452963/lati-alkoreisid-laksid-massidesse https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/arvutus-eesti-olle-hinda-ei-hoia-korgel- alkoholiaktsiis-vaid-kaupm https://www.postimees.ee/6424442/kas-jarsk-aktsiisitous-toesti-moodas-siiski-mitte https://majandus24.postimees.ee/6460892/kodumaal-kriitikat-saanud-eesti- alkoholipoliitika-palvis-rahvusvahelise-tunnustuse https://www.aripaev.ee/uudised/2018/11/13/alkoholi-aastaraamat-eestlased-toetavad- piirangutega-alkoholipoliitikat http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print.php?itemid=1704 https://www.riigikogu.ee/pressiteated/taiskogu/ossinovski-selgitas-infotunnis- alkoholipoliitika-muudatusi/ http://www.ki.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Alkoholi-tarbmine- pressile.pdf
Alkoholi seadust uurides ja puurides selgus, et kuigi seadusega paistab kõik korras olema siis tekib paljudel raskusi seaduse järgimisega. 1.juulist võib avalikus kohas alkoholi tarbida, kuigi teisi ei tohi sellega häirida. KASUTATUD MATERJALID: 1. Konjuktuuri instituut pressiteade 21. aprill 2014 http://www.ki.ee/wordpress/?p=1939 22 2. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2013 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2013.pdf 3. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2012 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2012.pdf 4. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2011 http://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf 5. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2010 http://ki
mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja videod, 2012, à ca 3 minutit Lätist, Eestist, jm üha enamale inimhulgale toitu andev (VIDEO: Tänapäevased tehnikavidinad ei ole loodud põllumajandus kestma juhul, kui link ei avane) Põllumajanduse aastaraamat 2012 uute eesmärkide ja Kõik loetletud mugavused tekitavad tagasivaadetega hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/tryki mis muudavadki globaalset kliimat. s-polmin-aastaraamat-2012.pdf 13.10.2014 17 13.10
Iseseisvumisega 1918dal aastal. Kirjanduse aktiviseerumisele aitas suuresti kaasa siinsete baltisaksa haritlaste töö eestlaste haridus vallas, mis võimaldas kirjanduse suurt levikut ja ka populariseerimist. Nii et suuresti tänu baltisakslastele ja saksa kirjandusele tekkis eesti kirjandus ja ka eesti keele täiustumine, mis aitasid suuresti kaasa iseseisva Eesti riigi loomisel. Kasutatud kirjandus Lauri Vahtre, 2004. ,,Eesti ajalugu", Tln: Ilo, 334 lk. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/laos.pdf Luule Epner, 2005. ,,Vanem eesti kirjandus", Tln: Koolibri, 135 lk.
3. Kasutatud allikad Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: Mulgi.ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: rahvariided.onepagefree.com: http://rahvariided.onepagefree.com/?id=9464&onepagefree=5898928aafdd121b5e 2657cf3c404c42 VILJANDI RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: Viljandimaa Muuseum: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/jyrgen.pdf 7
Kubistide tähelepanu pidas ta loomulikuks, kuigi hilinenud tunnustuseks. Neid köitis just Rousseau kunsti siirus, esemelisus, fantaasiaküllus ning kõikide objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. Henri Rousseau. Unenägu. 1910. Henri Rousseau. Maotaltsutaja. 1907. Henri Rousseau. Suurtükimehed. 1893-5. Kasutatud kirjandus www.muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/vallikivi.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Generali%C4%87 http://en.wikipedia.org/wiki/Niko_Pirosmanashvili http://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Rousseau http://www.abcgallery.com/R/rousseau/rousseau.html Jaak Kangilaski õpik "Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani." (lk 73-76)
luua soodsad tingimused (elujõulise, avatud ning mitmekesise) kultuuriruumi ning teadustegevuse arenguks ja kultuuris osalemiseks. Arendada Eesti raamatukogusid ühingu liikmete initsiatiivi ja vabatahtliku tegevuse kaudu. ERÜ eesmärk on raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ja kutsehuvide kaitsmine. 18. Millised on ERÜ väljaanded? (ajakiri, aastaraamat) Ajakiri Raamatukogu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatud Konverentsi ja seminarikogumikud Muud trükised Plakatid 19. Mis on teadusraamatukogu? raamatukogu, kus on võimalik teha põhjalikku uurimistööd teatud valdkonnas institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavus, soodustada teadus- ja arendustegevuse arengut,
Taani 23900 Poola 7250 Rootsi 20520 Läti 5500 Soome 20530 Leedu 6180 Portugal 14990 Eesti 7350 Kreeka 13300 Rumeenia 5940 Allikas: Eesti statistika aastaraamat, 2000 Siirderiikide üheks väga oluliseks probleemiks on maksude administreerimine ja maksuhaldurite töö tõhustamine, vähendamaks maksudest kõrvalehoidmist. Maksudest kõrvalehoidmiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid, kuid selge on see, et inimeste soov maksudest kõrvale hiilida sõltub otseselt kasust, mida maksude maksmisest loodetakse saada. Kui riik ei suuda inimeste põhivajaduste (korra ja seaduslikkuse kindlustamine, haridus ja sotsiaalkindlustus) rahuldamise
hh e Ts Lintdiagramm (bar) Eesti rahvastik vanusegruppide järgi seisuga 1. jaanuar 1995 Statistika aastaraamat 1995 Vanusegrupp Mehed Mehed Naised Ülesanne 0-4 -43860 43860 41506 Konstrueeri lintdiagramm, mis kujutaks rah 5-9 -57952 57952 55566 10-14 -55927 55927 54343 Näpunäide: Rahvastikupüramiidi saamiseks tuleb Exc negatiivsena
transiitriikidega on viimastel aastatel ähvardanud tarned katkestada. (Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti elektrijaamades kodumaisest põlevkivist ning väiksemal määral ka mujal Eestis asuvates elektrijaamades. Kodumaisele tootmisele aitab kaasa ka tuuleparkide küllaltki kõrge hulk. (Statistikaamet. Aastaraamat 2012) Joonis 1: EL riikide energiasõltuvus 2006. aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV
esmalt juba oluliselt koostööd eri ministeeriumite vahel, ent samas suureneva töömahu tõttu peab paranema ka efektiivsus avalikus teenistuses. 11 KASUTATUD ALLIKAD 1. Avaliku teenistuse seadus. RT I, 06.07.2012, 1. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001 (01.01.2016). 2. Cardona, F. (2007). Väljakutsed Eesti avaliku teenistuse jätkusuutlikus arengus. Avaliku teenistuse aastaraamat. Tallinn: Riigikantselei, lk 9-13. 3. Hunt, M. jt (2015). Avaliku teenistuse 2014. aasta aruanne. Tallinn: Rahandusministeerium, lk 17. 4. Kalev, L. jt (2012). Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 356-388. 5. Lang, K. jt (2013). Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, lk 14. Arvutivõrgus: http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.p df (01.01.2016). 6. Merusk, K (1992)
1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda
Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat. Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt. Uus tõus toimus 1928 aasta olümpiamängudel Amsterdamis. Mängudeks valmistati eestlasi ette hoolikamalt, süsteemikamalt, ent tulemused kujunesid nõrgemaks kui varem. Seal võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati
pole näha nende peatset tekkimist, on meie teine valik väärikama koha võitmisel tõsta samm-sammult tööjõu kvaliteeti ja suurendada Eesti usaldusväärsust. See eeldab paremat haridussüsteemi ning paremat mainet. Tööturu olukorra paranemine peab algama haridus- ja kutseharidustaseme tõusust, mille osas on viimasel ajal märgata positiivset suhtumise muutumist. EKI poolt koostatud ja EAS-i tellitud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat põhineb Sveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. Selle kohaselt oli Eesti majandus mullu maailma riikide ja arenguregioonide seas konkurentsivõimelt 26. kohal, olles varasema aastaga võrreldes kerkinud kahe koha võrra Erinevad uuringud Euroopa tööturgude kohta on näidanud, et madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel kasvab harituma tööjõu osakaal ja madala kvalifikatsiooniga tööjõud tõrjutakse järk-järgult hõivest välja
halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit. E., Päll, P., Viikberg. J. Eesti murded ja kohanimed. 2009. Tallinn: AS Pakett. Pihlak, J. Halliste Kihelkond ja vabaduse risti vennad. Viljandi Muuseumi aastaraamat. 2004. Raave, K. Halliste kiriku elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Riisalo, V. Halliste. 1968. Tallinn: Eesti Raamat. Vislapuu, A. Viljandi ajalugu periooditi. Kättesaadav http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=52
(Joonis. 6). Keskmine brutopalk tõuseb kuni 2008 aastani, olles 2003. aasta palgast 91% suurem, ehk 908 eurot, alles siis algab langus. 2011 aastal on Harjumaa keskmine brutopalk 892 eurot. Seega võime väita, et kinnisvara buumi toitis peamiselt siiski ebarealistlikult leebed laenutingimused, mis võimaldasid kõigil kõike osta, mõtlemata tagajärgedele. 7 Kasutatud allikad: 1. Eesti statistika aastaraamat 2011. Eesti statistikaamet [http://www.stat.ee/49281] (12.05.2014) 2. Eesti statistika piirkondlik portaal. Eesti statistikaamet. [http://www.stat.ee/ppe- harju-maakond] (12.05.2014) 3. Eesti statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/statistika] (12-05.2014) 4. Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus. Domus Kinnisvara ajaveeb. [http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2012/10/majade-turgu-mojutab-tugevalt- sessoonsus/] (13.05.2014)
Tulevikus tuleb aga loota, et vähemalt osad Erastverest lahkunud noored tulevad vanemana siia elama ning küla ei jää täiesti tühjaks. Loodetavasti jätkub ka senine pargi koristamine Eesti Looduskaitse Kanepi Seltsi poolt ning hooldekodu vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 57 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. Eesti Mets, 1: 1718. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 188488, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis. 10
C3.BChendatus_el upaikade_vahel_ja_maastiku_skaalal (21.03.2017) 3. Wikipedia [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kodukt (21.03.2017) 4. Wikipedia [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kalatrepp (21.03.2017) 5. Mouldon, Michael P., Sanderson, James Wildlife issues in a changing world (2000) 6. Looduskaitse arengukava aastani 2020 [WWW] https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (20.03.2017) 7. Sammul, Lõhmus, Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (2005) 8. Vaskjala kalade trepp http://www.harjuelu.ee/2015/10/5272/vaskjalas-tehti-kaladele-trepp/ (20.03.2017) 9. Postimees http://sakala.postimees.ee/983474/nahkhiired-saavad-koridorides-tiibu-sirutada (22.03.2017)
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles.
Säärase definitsiooni vastased leiavad, et see peaks ka kõigi vastsündinute või koomas viibivate inimeste isiku staatuse kustutama. Mõned abordivastased väidavad ka, et kui on ebaselge, kas lootel on õigus elule, siis abordi tegemine võrdub teadlikult võetud riskiga tappa teine isik. Kasutatud kirjandus. 1. http://www.abort.ee/footer/kkk 2. (http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/299022&lk=2) 3. Ene-Margit Tiit, Ene Käärik. 2001. Eesti antropomeetriregisti aastaraamat. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? Tartu , lk 211 233 4. Aime Pevkur. Abort ja naise õigus oma kehale. Eetika: Interdistsiplinaarsed lähenemised, Tallinn 2006, lk 348357.
9 Kasutatud kirjandus ETKÜ. 2010. Eesti holsteini tõu aretusprogramm http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33 Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013a. Karjade võrdlus. 2013. Karjade võrdlus. https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli- lisateenused/karjade-v%C3%B5rdlus.html Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013b. Aastaraamat 2013. Lk. 17. https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/aastaraamatud/aastaraamat_2013.pdf Viimati külastatud 9.12.2014 Kiiman, H. Üldloomakasvatus 1.osa, käsikiri. ois.emu.ee. 2011. Lk 4-5. Petrova, A. Magistritöö, Tartu. Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil. 2012. Lk 4-14. PIKK 2014a. Piimajõudlus
(madalama hinnaklassi viin 9,10), aga illegaalne salapiiritus 6,51, salaviin 7,36 ja puskar 4,86. 2010. Aastal jäi riigituludesse salaalkoholi tõttu laekumata hinnanguliselt 11,31 mln eurot, 2011. Aastal aga veidi vähem, 10,5 mln eurot. Küll aga ei saa öelda, et need summad vähenevad, pigem on aastaid kõrvutades näha, et summad kõiguvad ning kindlaid trende siin välja tuua on keeruline. Kasutatud allikad 1. Alkoholi aastaraamat. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, (Tallinn 2013), http://www.ki.ee/ 2. Mis toimub piiril, MTA peadirektori kt. Egon Veermäe ettekanne aktsiisipoliitika ümarlaual 21.05.2012 http://www.maksumaksjad.ee/PDFdocs/ettekanne2.pdf 3. http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud 4. Rahandusministeerium http://www.fin.ee/index.php?id=110584 5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 268 SE http://www.riigikogu.ee/
annaabi.ee 
