München: Ernst Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K., Pösö, T., Hall, C., & Parton, N. (2003). Introduction. Beyond a Universal Client. Hall, Christopher; Juhila, Kirsi; Parton, Nigel; Pösö. Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T
probleemide pirurdamiseks ja leevendamiseks tekkis uut laadi pedagoogliline aktiviteet, mis järk järgult instutisionaliseerus ja proffesionaliseerus. Vanemaid hakati nõustama, tekkisid lasteaiad, rahvakoolid, klubi ja ringitegevused ning lastekodud. Sotsiaalpedagoogiline praktika hakkas Saksamaal jõudsalt kujunema 19. sajandi teisel poolel, ajal mil toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37; Hämäläinen,. Ühiskondliku murrangu ajal muutus endine traditsiooniline perekondlik kasvatus ning nõrgenes kogukondade ühtekuuluvus ja kasvatusvõime. Tekkisid uut tüüpi sotsiaalsed probleemid, mida Saksamaal hakati käsitlema hariduslikust ja kasvatuslikust aspektist. Ulatuslik pedagoogiline liikumine ühendas sotsiaalseid ja pedagoogilisi vaateid. (Hämäläinen, 2001: 4
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja pr...
Lõengus käsitletud materjali analüüs Julia Uvarova STSTB 2 kõ Eesti entsüklopeedia järgi Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarja...
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi In...
hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb). ,,Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid. Siin on käsitluse objektiks ühiskonnakorraldus, ühiskonna poliitiline elu, võimu kasutamist ja elulaadi puudutavad probleemid, eriti indiviidi, pere ja avaliku võimu vahelised vastutus- ja õigussuhted", on määratlenud Hämäläinen (vt. Tiko, 1997 järgi). Hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt tähendab kuidas hinnata Eesti ühiskonna suhtumist erinevatesse indiviididesse ja rühmadesse ning nende kohtlemist meie ühiskonnas. Jälgides Eesti ajakirjanduses käsitletud teemasid ja sotsiaalmeedias kajastatut viimase aasta jooksul, võib järeldada, et suurim probleem Eestis on sallivus. ,,Eesti ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu
Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
rohkem. Ühiskonnastruktuuride kiire muutumine ja pidevalt uute kõikvõimalike pöörete, sealhulgas emantsipatoorse pöörde sotsiaalsete riskirühmade teke tähendab, et sotsiaalpedagoogika (Emantzipatorische Wendung) suhtes sotsiaalpedagoogikas. peab pidevalt tegelema operatiivse ühiskonnaanalüüsiga ning Nimetatud pöörde olulisusele on muuseas tähelepanu juhtinud suunama energia hetkel olulisimatesse valupunktidesse, vältides ka Hämäläinen oma eestikeelses raamatus (2001,47). tegevusi, mis on sotsiaalpedagoogile ehk loominguliselt Mollenhauer ise peab kõige lootustandvamaks paeluvamad, aga mitte nii akuutsed (Schaarschuch 1996, 865- sotsiaalpedagoogika defineerimist teatud uurimisteemade alusel, 866). mis kesken-duksid kõdu- ja koolivälistele pedagoogilistele
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
1959. aastal likvideeriti 13 rajooni. Järgi jäi 25 maarajooni, kuid see ei olnud lõpp. 1960ndate alguses likvideeriti veel rida rajoone. See protsess jõudis lõpule 1965. aastal, mil 1. jaanuari seisuga on 39 rajooni asemel jäänud 15. 1965 1. jaanuar: - 15 rajooni - 6 vabariikliku alluvusega linna - 26 rajoonilise alluvusega linna - 22 alevit - 238 külanõukogu. Haldusvõimu üldiseloomustus. (EA VI, 250-256, 268-274; Tannberg 2007; Hämäläinen 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal. Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine. Eesti taasvallutamine Punaarmee poolt: - 27.07.1944 – vallutati Narva - 13.08.1944 – Võru - 22.09.1944 – Tallinn. Esialgsete Kremli kavade järgi pidi Baltikumi taasokupeerimine toimuma tunduvalt varem – juba 1943. a lõpus, plaanid ei rakendud eelkõige korraliku vastupanu tõttu. Operatiivgrupid. Nende tegevus võtmetähtsusega
Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine. Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250256, 268274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. (ÜK(b)P KK Eesti Büroo; Üleliiduline Kommunistlik bolsevike partei keskkomitee) Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine: Eesti taasvallutamine 1944. aastal. Loodi operatiivgrupid. Rakendati Nõukogude võistruktuuri töölerakendamine. 0.-11.09
Murdeerinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Kirjakeel loodi 1932. aastal Leningradi oblasti täitevkomitee vähemusrahvaste osakonna juures tegutsenud Uue Tähestiku Komitee poolt peamiselt keskmurde põhjal. Kasutati ladina tähestikku. Ilmus "Ezmäne vepside azbuk i lugendknig" (Leningrad, 1932) ning seejärel veel umbes 30 algkooliõpikut, koostajaiks ja tõlkijaiks vepsa pedagoogid M. M. Hämäläinen, F. A. Andrejev jt. Ilmus ka vepsa-vene sõnaraamat (1936). 1937 vepsa kirjakeele edendamisest loobuti ning see lõpetas oma eksistentsi. Äsjavalminud õpikud osutusid tarbetuiks ja hävitati. Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
