müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus? Probleeme mõju ulatus on suur, haarates kogu organistasiooni. Tunnused: Ettevõttel läksid raha pesu plaanid oodatust halvemini. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja
Sellest sõltub ettevõtete turule pääsemine, nende hind tariifide, maksude ja kvootide tõttu välismaa turgudel jne. Lisaks üleüldine import kui ka eksport sõltub riikide omavahelistest suhetest ja “säutsudest”. Maailmaturgu on hakanud mõjutama suuresti ka erinevad piirangud ja kohustused, mis seonduvad keskkonnakaitse ja kliimasoojenemisega. See nõuab nii avalikult kui ka erasektorilt meeletult suuri lisainvesteeringuid ja kulutusi, mis mõjutavad nende ellujäämist ja võimekust majandussüsteemis. 3) Mille poolest erineb tööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse? Tööstusajastul arendati tööstust, infoajastul arendatakse tehnoloogiat ja teenindust.Ei olnud ülemaailmseid võrgustikke, tekkisid hiljem infoajastul. Võrgustikupõhise majandussüsteemi
Ei uuritud klientide eelistusi ja põhirõhk müügis pandi kioskitele. Võib arvata, et Riho ei viinud läbi erinevaid uuringuid, et selgitada välja klientide huve, vaid lõi ettevõtte põhinedes enese oletustel. Probleemi tagajärjed Ettevõtte teenitud tulud olid mitmeid kordi väiksemad, kui välja käidud kulutused. Isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid ajalehe kojukannet, mis aga nõudis lisainvesteeringuid. Müügitulu oli oodatust väiksem. Probleemi valdkond: ettevõtte juht Riho Kullassepp tegi vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valiku. Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist
suunama just kutseharidusele, parandamaks olemasolevate õppekavade seost praktilise tööga ettevõtetes. Kindlasti oleks vajalik õppekavade ümbertöötamisele kaasata äriühingute esindajaid, kes kirjeldaksid reaalseid vajadusi ning puudujääke tänaste koolilõpetajate teadmistes-oskustes. 3 Üldharidus, mis kahtlemata vajab samuti suuri lisainvesteeringuid, vajab enne tõsisemate investeeringute läbiviimist ümberstruktureerimist. Ei ole mõtet renoveerida koolihooneid, mis mõne aasta järel õpilaste puudusel uksed sulgeksid. Haridusteenuse pakkumiseks tuleks ühendada optimaalse suurusega koolipiirkonnaks mitmed väikesed omavalitsused või nende elanikud, kaasates hariduse pakkumise korraldamisse vajadusel ka avaliku sektori asutusi ja eraettevõtteid. 2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012
Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu. Tuumaenergia Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist. Eeldused: Toorainet piisavalt, Odavus, On võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib) Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina, Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. Saamine: Puurtornid (ka mereplatvormid), Ammutamine maismaal odav, merepõhjast kallis; põhjamerest kuni 4 km sügavusest, pumpamine. Töötlemine: Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. Töötlemine tarbija lähedal- linnade, sadamate juures. Transport tarbijani-torujuhtmed, tankerid
pani Kullassepp põhilise rõhu ostnud ajakirja, mistõttu tuli ,,isikliku autoga liikuvad inimesed ei teha lisainvesteeringud soovinud ajalehti osta mitte kojukandmiseks ,,kojukanne kioskist, vaid nad eelistasid nõudis lisainvesteeringuid" kojukannet" -võib oletada, et Riho ei olnud läbi -vähene müügitulu viinud turu-uuringut, et teada saada -Selgus, et ei olnud piisavalt klientide huve ja eelistusi lugejaskonda, kes spordipäevalehte ostaks ,,ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte" · Probleemi valdkond: Vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valik ettevõtte juhi
väljaminekud. Ka see võib saada saatuslikuks sellele, miks ei soovita muutusi, kuid samas soovitakse innovatsiooni. Raske võib olla leida investoreid, kellele oma idee maha müüa. Samas on võimalik, et ei osata planeerida vajalikku investeeringut. Eelkõige tuleks aga mõelda, kas meie ettevõttele on vaja üldse innovatsiooni. Kas see on kasumlik, kas sellest saab asja. Kui nendele küsimustele tulevad positiivsed vastused, siis üle mõelda, kas on vaja lisainvesteeringuid, kuidas veenda investorit, kas ja kui palju vajame raha ning millal me seda kõike vajame. Uuenduste korral tuleb kindlasti üle vaadata riskid. Kui palju tuleb riskida ja milliste vahenditega. Tuleb endale selgeks teha eesmärk, valida selle teostamiseks õiged meetodid ja maksimaalne ajakasutus. Laenu võtmise korral tuleb arvestada tagasimaksete pikkus(t)ega. Kindlasti tuleb arvestada töötava personaliga. Mõelda, kas saab kasutada olemasolevat või tuleb ka juurde palgata
Põhiline levi pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraaziga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja reklaamist saadav tulu oodatust märksa väiksemateks. Isikliku autoga liikuvad inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kodukannet. See nõudis lisainvesteeringuid. Ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte. Teisel väljaandeaastal kuulutati välja pankrot. 2 Küsimused: 1. Määratle probleem, too välja tunnus põhjus tagajärg. Probleem oli ettevõttes ja seotud ettevõtte juhi ehk omanikuga. Ta ei näinud oma mõttemaailmast väga palju kaugemale ning ei suutnud uskuda teiste soovitusi.
ilmus kuus korda nädalas. 2. Ei arvestatud klientide huve ja eelistusi. Kuna inimesed liikusid isiklike autodega, siis eelsitasid nad pigem ajalehe kojukannet ning see nõudis ootamatut lisakulutust. 3. Riho Kullassepp ei viinud eelnevalt läbi analüüse ja turuuuringuid, selgitamaks, kas klientuur on piisav ajalehe toimimiseks. Tagajärg 1. Tema kulutused olid suured ja ületasid mitmekordselt tulusid. 2. Oodatud tuli jäi saamata ning tuli teha lisainvesteeringuid ajalehe kojukandmiseks. 3. Müügilt ei tulnud sisse piisavat tulu. Pankrot? Probleemi valdkond: Vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valik ettevõtte juhi Riho Kullassepa poolt. linnuke Olukorra analüüs algul analüüs! Ettevõtte pankroti oleks võimalik olnud ära hoida. Ettevõtte juht oleks pidanud lähtuma strateegilise juhtimise protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist.
alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmisel. Niimooodi kaudse ekspordiga tegelevad Norra, Island ja mõned arengumaad. Hüdroenergia suur osakaal: 1. Norra 99% 2. Rootsi 54% 3. Brasiilia 87% 4. Kanada 59% TUUMAENERGIA Tuumaenergiaks nimetatakse aatomituumade lõhustumisel tekkivat energiat. Toodetakse peamiselt Uraanimaagist. EELISED: toorainet (uraani) on piisavalt, PUUDUSED: nõuab suuri kapitalimahutusi, odavus, on võimalik toota suures koguses, lisainvesteeringuid. Õnnetuste korral ökonoomselt ja õhusaastevabalt, kui kõik üliohtlikm jäätmed ja nende säilituskohad on kaitse toimib. ohtlikud, Tuumaenergiat kasutatakse arenenud riikides, kus on suur tarbijaskond, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suuri kapitalimahutusi. Tuumaenergia ohud: Energia saamise viis suur purustav jõud + radioaktiivsus (elule surmav). Selle vältimiseks on 3x kaitsekihid ja analüüsivõtmise võimalused.
Biokütuse miinuseks on see, et nad vajavad väikse koguse energia tootmiseks hiiglaslikku kogust toormassi, mille kasvatamine nõuab suurt pindala. Tuumaenergia: Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist. Eeldused: Toorainet piisavalt, odavus, on võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib) Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina, Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht. Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger. Hüdroenergia: Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes- tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav.
ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem 17 kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. Antud töö keskendubki struktuurse tööpuuduse analüüsimisele läbi erinevate aspektide. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused jne). kui tema aktiivset arengu võimet. Selleks, et tehtavad investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset infot töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui subjektide tasemel. On vaja teada, kes on
Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes. Kommunikatsioonid – sidekommunikatsioonide kättesaadavus. Lokaalne situatsioon – piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus.
kaardile ja kui segmendi nõudlus antud toote järgi väheneb, siis väheneb ka ettevõtte finantsiline tegevus. Diferentseerimisstrateegia- ettevõte suunab oma ressursid kahele või enamale segmendile. Puuduseks on see, et ta nõuab suuremaid kulusid toomisele kui ka turundusele. Konkurentsieelis on diferentseerimisstrateegia kasutamisel, kuna ettevõte suunab oma ressursid kahele või enamale segmendile, samuti teeb ettevõte ka väikeseid lisainvesteeringuid. 6. TOODE JA BRÄND Turundusmeetmestik- instrumentide kogum, mida varieeritakse lähtuvalt sihtturu vajadustest. Teenus- mittemateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Kvaliteet- omadust, laadi, headust (kauba või teenuse täiuslikkus) Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Tootekompleks- toodete ja toodanguseeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust
Hooldus ja remont 24 450 102 450 Üürikulu - - Komandeerimiskulud 7000 30 000 Kulud kokku 687 520 2 255 280 7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus Projekti maksumus koos hoonete ja seadmetega kokku 570 000. Kuna aktsiaseltsi omakapital on 300.000, siis on vaja lisainvesteeringuid 300 000. See saadakse pikaajalise sooduslaenuga. Alljärgnevas tabelis 10. on väljatoodud järgmised investeeringud: Tabel0. Investeeringud arvuti koos programmidega 30 000 kontorimööbel 20 000 kontori telefon, mobiiltelefon 5000 dziip järelkäruga 200 000
programmides, kaasata protsessi potentsiaalseid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning tulevasi tööandjaid nii Eestist, kui välisriikidest. Tõsta informeeritust ja populariseerida EHTE-s õpetatavaid erialasid professionaalsel tasandil. Tehnoloogiline mõju Õppeprotsessis on oluline, et õppevahendid oleksid kaasaegsed ja oleks võimaldada tehnoloogiliselt kaasaegset õppekeskkonda. Tehnoloogia areng tähendab lisainvesteeringuid, mis on majanduslikult kulukad ning millega peab olema kursis ennetavalt. EHTE ülesandeks on erinevate valdkondade spetsialistide pidev koolitamine tagamaks võimekus innovatsiooniprotsessidega kaasas käia. Konkurentsis püsimiseks tuleb panustada kaasaegsesse õppekeskkonda, mis toetaks õppurite hariduse kvaliteeti. Samuti on EHTE-l oluline roll täienduskoolituskeskusena ning elukestva õppe edendajana
Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? 4.4.3 Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? 4.4.4 Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. 4.4.5 Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes. 4.4.6 Kommunikatsioonid – sidekommunikatsioonide kättesaadavus. 4.4.7 Lokaalne situatsioon – piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus. 5. Organisatsioon
Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? 4.4.3 Elekter kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? 4.4.4 Tööjõud tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. 4.4.5 Transport asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes. 4.4.6 Kommunikatsioonid sidekommunikatsioonide kättesaadavus. 4.4.7 Lokaalne situatsioon piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus. 5. Organisatsioon
3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Soovitav oleks ka näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida. Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni toodud riskidest realiseerub. Näiteid siseriskidest: - lühike tegevusaeg - investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust varasema äritegevusega juba tõestanud; - personalirisk - sageli esineb see juhul, kui tegevus sõltub üksikutest spetsialistidest
3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Soovitav oleks ka näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida. Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni toodud riskidest realiseerub. Näiteid siseriskidest: - lühike tegevusaeg - investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust varasema äritegevusega juba tõestanud; - personalirisk - sageli esineb see juhul, kui tegevus sõltub üksikutest
Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine? 4.4.3 Elekter kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? 4.4.4 Tööjõud tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala. 4.4.5 Transport asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes. 4.4.6 Kommunikatsioonid sidekommunikatsioonide kättesaadavus. 4.4.7 Lokaalne situatsioon piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus. 5. Organisatsioon
Turundajad tasuvad teenuse eest dominantselt PPC (pay-per-click) kontekstilisele reklaamivõrgustikule ning veebilehtede puhul läheb osa tulust veebilehele, kellel reklaami kuvatakse. Plussid turundaja seisukohast: 1) -Läbi kontekstilise sihtimise reklaamide conversion rate ning CTR (click-through-rate) suurendamine. 2) -Läbi sihtimise madala või negatiivse rentaablusega reklaamide elimineerimine. 3) -Ei vaja lisainvesteeringuid reklaamide sihtgrupi otsimisel, kontekstiline reklaamivõrgustik aitab suurendada reklaamide täpsust. 35. Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? Kasutatakse erinevaid hinnamudeleid: 1) Reklaami näitamiste arv (CPM, Cost per thousand-impressions) Makstakse reklaami näitamise kordade eest tuhande inimese kohta 2) Reklaamile klikkimiste arv (CPC, Cost per click)
7 ETTEVÕTTE SWOT ANALÜÜS Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Soovitav oleks ka näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida. Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni toodud riskidest realiseerub. 29 S-tugevused W-nõrkused hea asukoht eelneva kogemuse puudumine
3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS Ettevõte toodab lipumaste. Lipumastide tootmiseks on vajalikud vormid. Vormi kantakse erinevad kihid toorainet vastavalt toote retseptile ja lastakse nendel kõvastuda. Peale seda tehakse vajalikud tööd, et saavutada tootele kaubanduslik välimus, toode pakendatakse ja viiakse lattu kuni hetkeni, kui tellitud kogus lipumaste tarnitakse tellijale. Analoogse tehnoloogiaga on võimalik ilma lisainvesteeringuid tegemata toota tänavavalgustusposte. Kuna ettevõte töötab emaettevõtte müügitellimiste alusel, mis on saavutanud maksimumi, on ettevõttel katmata tööaeg. Intervjuust juhatajaga selgus, et maksimaalne müügitellimus aastas on 22 000 lipumasti keskmise pikkusega 9 jooksvat meetrit (edaspidi jm), s.o 198 000 jm ( 22 000* 9 = 198 000). Maksimaalse tootmismahu arvestuse aluseks on võetud olemasolevate vormide kogus ja pikkus
Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele. Näiteks: Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud, kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused. Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud. Elekter. Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne.Vajalikud liitumislepingud. Veeolemasolu. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka tegevuse laiendamisel? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud. 10 Kanalisatsioon, jäätmemajandus
müüdud 200 l piima aastas hinnaga 17,50 EEK/l, siis tulu ühe ute kohta saadi 1583.-EEK, mittepiimafarmis aga 732.-EEK ehk kaks korda vähem (Berger, 1998). Sissetulek piimafarmis ühe ute kohta oli 5054 EEK ja kulud 3471 EEK, kusjuures piima osakaal sissetulekute struktuurist moodustas 52,6%. Võrreldavas mitte piimalambafarmis oli sissetulek vastavalt 3312 EEK ja kulud 2580 EEK ute kohta, kusjuures liha realiseerimisest saadi 98 % sissetulekutest. Muidugi vajab lambapiimatootmine lisainvesteeringuid piima lüpsmise, - jahutus, -ja säilitusseadmetesse, samuti ka juustuköögi ehitamiseks. Seepärast on raske ühest vastust anda, et miks ikkagi piimalambakasvatus. Kas on see alternatiiv villa- ja lambaliha tootmisele või alternatiiv piimaveisekasvatusele, mille turg on kvootidega seotud või on see nissitoode, mille osas nõudlus on seotud just maksejõulisema tarbijaga. Ilmselt õige vastus peitub kusagil vahepeal.
200 l piima aastas hinnaga 17,50 EEK/l, siis tulu ühe ute kohta saadi 1583.- EEK, mittepiimafarmis aga 732.- EEK ehk kaks korda vähem (Berger, 1998). Sissetulek piimafarmis ühe ute kohta oli 5054 EEK ja kulud 3471 EEK, kusjuures piima osakaal sissetulekute struktuurist moodustas 52,6%. Võrreldavas mitte piimalambafarmis oli sissetulek vastavalt 3312 EEK ja kulud 2580 EEK ute kohta, kusjuures liha realiseerimisest saadi 98 % sissetulekutest. Muidugi vajab lambapiimatootmine lisainvesteeringuid piima lüpsmise, -jahutus, -ja säilitusseadmetesse, samuti ka juustuköögi ehitamiseks. Seepärast on raske ühest vastust anda, et miks ikkagi piimalambakasvatus. Kas on see alternatiiv villa- ja lambaliha tootmisele või alternatiiv piimaveisekasvatusele, mille turg on kvootidega seotud või on see nissitoode, mille osas nõudlus on seotud just maksejõulisema tarbijaga. Ilmselt õige vastus peitub kusagil vahepeal (Piirsalu, 2006). Koostis
annaabi.ee 
