On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu
Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt. Vägagi sinisilmne oli Hamletist nõnda uskuda. Kuid ilma selle oskuseta oleks prints end võib-olla tõesti tapnud. Ehk ei oleks ta midagi teinud ning tegevusetult paigal istunud? Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli. Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada Claudiust kuritöö eest õiglaselt, just nagu vanades kõrgkultuurides: vargalt raiutakse käsi maha. Hamlet suri võideldes õigluse eest seetõttu, et talle valetati ning sepitseti kurikavalat plaani, mida Hamlet uskus. Kas tõesti on vähe paluda olla aus? Kui me kõik oleks üksteise vastu täiseti ausad ja otsekohesed, oleks maailm parem paik. Miks? Sest meile öeldaks meie vead ning me õpikisme neist ja parandaks end
huvitatud, tead palju ja oskad kaasesinejaid hinnata. Ära nii tee! Ära kunagi solva kuulajaid oma üleolekuga, alustades nii: Ma püüan teile seletada … Meie, vaimuinimesed, teame teist … Mina tean … Mina olen kindel … Mina otsustan … Tavaliselt olen ma selle kõnega esinenud … Ära nii ka tee! Ära alusta kunagi halvast, ka siis, kui head peaaegu polegi. Ka enesealandamine, lipitsemine ja pugemine publiku ees on taunitav. Kulunud (seega ebasobivaid) alguslauseid Mul on au ja rõõm … Mind paluti kõnelda … Ütleksin paari sõnaga … Mul polnud aega valmistuda, kuid kui soovitakse … Te olete palunud … Mõtlen nüüd rääkida … Ma pean ette vabandama … TEEMAARENDUS Kõneleja eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema LIHTNE ARUSAADAV EMOTSIONAALNE
Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja samas võib olla ka kelm ja naeratada. trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet Võimalused on olemas, aga piiratud. peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine ja viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine. altkäemaksud. Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? 1. ,,Aeg liigestest on lahti-neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." 2. ,,Tüütu läila, tuim kui rohimata aed." 3. ,,Kui maailm on paljude riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid?" 4. ,,Võib naerda olles kelm. Nii vähemalt tean, võib olla Taanis." 5
J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski · silmakirjalikkus otsekohesus J. Kross "Keisri hull" T. von Bock Shakespeare`i "Hamlet"- Helsingöri õukond Claudiuse valitsemisajal Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski · pugejalikkus/ lipitsemine julgus iseendaks jääda Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M
Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Isikliku hinnangu saavutamine: Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind"
Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B.
1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´ Ooperi "Boriss Godunov", (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16.
tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt
Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos Ammianus Marcellinius
Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis (u 40u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine. Juvenalis (u 60pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Quintilianus (u 35u 96 pKr) oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik
kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel ) Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. Säilinud on 16 heksameetreis kirjtatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Hieronymus ( 347 420 pKr ) Aurelius Augustinus ( 354-430 pKr )
sure üleni" (poeetiline testament oma elust ja viimastest soovidest, mingis mõttes ka sarnane eelmisega, kuna luuletajast jääb alati märk maha). 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negatiivsete iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, nt Cicero taas, ka Plinius noorem) Biograafia (Tacitus, Suetonius)
kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt. Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis · Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. · Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine. Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. · Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. · Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Samas ei saanud ta impeeriumi tingimustes kasutada otsest ja isiklikult ründavat laadi
Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Rooma riigi palgal olev hispaanlasest retoorika õpetaja. Tema looming käsitleb seega retoorika valdkonda. Tema peateos ,,Kõnekunsti õpetus" - 12 raamatut, käsitleb süsteemselt retoorikat. Idealiseeris Cicero
Eristati hauaepigramme, poliitilisi, seltskondlikke, kirjanduslikke, sõprust, armastust, inimsuhteid käsitlevaid epigramme. Epigramm on eelkõige määratletav oma lühiduse poolest, minimaalselt kaks värsirida, tavaliselt kuni kümme rida. Stiilivõtteist olid levinud sõnamängud ja puänt. Epigrammi kõrgaeg oli 1. sajandil pKr ja tuntuimaks autoriks Martialis. Kirjutas oma eluea jooksul üle 1500 epigrammi, neis domineerivad keisriülistused ja lipitsemine. Samuti sõprade ja patroonide kiitmine. Tihti kirjeldab ta silmapaistvaid juhtumeid, kunstiteoseid, sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Neoteerikud ehk ,,uued luuletajad" oli esimene luuletajate rühmitus Roomas 1.
Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. "Kui tume veel kauaks ka sinu maa?" , "Ma lille sideme võtaks"(gradatsioonilne tõus) , "Eile nägin ma Eestimaad" , "Üks hommik" , "Ta lendab mesipuu poole". Autobiograafilised eleegiad - või siis mõtteluule , "Rändaja" , "Üle vee " , "Sina ja mina" , "Helin" ,"Jätke mind" , "Üle vee " Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus.
*Üheks vimalikuks strateegiaks on anumine- inimesed demonstreerivad abitust ja nagu paluvad enamat vimu omavatelt isikutelt abi. Seda strateegiat kasutavad inimesed otsivad sümpaatiat. *Need isikud, kes tahavad, et neid ülendataks üritavad ennast esitada kompetentsetena ja nii üritatakse vita teiste austust. *Üheks vimalikuks strateegiaks on tagasihoidlikkuse ilmutamine. *Viimaseks mina-esituse strateegiaks on meeldida püüdmine(meele järgi olemine) - lipitsemine. Mina-esitamise puhul on tegemist ühe suure raskusega, nimelt see mulje, mis me teistele endast jätsime on küllaldaselt veenev ja meile sobilik, siis me vime seda ka sise uskuma hakata nagu me loodame et ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab
kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3. Ekspertidele viitamine, kus kujundatakse arusaam, et isik teab ja tunneb asjatundjaid, kes tema mõtteid kinnitavad. 4. Takistuste eemaldamine ehk näidatakse, et isik on võimeline kõrvaldama kujutletavaid või reaalseid barjääre, saavutamaks häid tulemusi. Teisisõnu, luuakse pilt väga võimekast tegijast. 5. Lipitsemine, kui tajujale öeldakse sihilikult meelitusi selleks, et endast head muljet jätta. 6. Arvamuste kohandamine toimub siis, kui isik püüab oma arvamusi tajuja omadega sarnaseks muuta, et saada teda "enda poole". 7. Heateo sooritamine, mil tehakse tajujale mingi teene, et talle muljet avaldada ning seeläbi endale hea hinnang saada. Mulje suunamise võtteid kasutavad inimesed nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult. Organisatsioonilises kontekstis on otstarbekas
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast.
pühak ja kord ise). · anumine- inimesed demonstreerivad abitust ja nagu paluvad enamat vimu omavatelt isikutelt abi. Seda strateegiat kasutavad inimesed otsivad sümpaatiat. · Need isikud, kes tahavad, et neid ülendataks üritavad ennast esitada kompetentsetena ja nii üritatakse vita teiste austust. · tagasihoidlikkuse ilmutamine. · Viimaseks mina-esituse strateegiaks on meeldida püüdmine(meele järgi olemine) - lipitsemine. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub
armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu
Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene. Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta). Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes ebameeldiv, on norijatüüp ja pahur inimene, kirjutab Aristoteles. Mõistlikkus on kaine mõistus, arusaamine, arukus ja kaalutlemisoskus. Mõistlikkus on vajalik igapäevastes praktilistes valikutes ja otsustustes. Ilma tegevuseta ei arene praktiline mõistus, sest tegevus juhib praktilise mõistuse arengut. Nii nagu olümpiamängudelgi ei anta
annaabi.ee 
