Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lipiididide metabolism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atsetüül, kolesterool, lipoproteiinid, oksüdatsioon, maksas, lipaas, vitamiin, regulatsioon, hormoon, glütserool, sapphapete, ketokehad, triglütseriid, lipolüüs, aktiveerimine, glükagoon, mõjutamine, inhibeerimine, ensüüm, glütserooli, rasvhaped, mitokondrites, lipaasi, pärsib, adrenaliin, aktiveerub, metabolism, vesiiklite, makrofaagidLipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute
hargnemispunkti. Nii kõrvaldub peale transferaasset toimet alles jäänud üksikjääk hargnemispunktist ja eraldub vaba glükoosina. Nüüd on ahel glükogeeni fosforülaasi toimel edasilõhustatav kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke
metüülrühma kaotamisega jne järel formeerub tsükliline kolesterooli molekul nimetatakse skvaleeniks. Kõige aktiivsem on kolesterooli süntees toimub maksa rakkudes. 6. Statiinide nime all tuntud sünteetilised preparaadid alandavad vereseerumi kolesterooli taset. Statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi ning sellega kolesterooli sünteesi. 7. Kolesterooli bioloogiline roll rakkudes: membraanide koostises ja lähteühendiks vajalikele ainetele Kolesterool on lähteühendiks: steroidhormoonid, kortikosteroidsed hormoonid, rasvhapped -> sapisoolad, D 3 vitamiin. 8. Glütserofosfolipiidide sünteesi lähteühendiks on fosfatiidhape. Fosfatiidhape: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-O-) Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil
inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees AKG- Glu, Gln, Pro süntees Sukstinüül-CoA- heemi süntees OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees Glükoosi biosüntees Glükoneogenees Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped, Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%). Meditsiinilised põhiaspektid: · Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees) · Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke · Laktoosi süntees piimanärmetes · Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine):
trombotsüütides ja KNS Arterioolide ja neuronites. bronhioolide silelihaskoe Serotoniini süntees vajab kontraktsioon THB ja PLP (Vitamiin B6) Kehatemperatuuri ja vererõhu regulatsioon Seedehormoonide vabanemine Une ja ärkveoleku vahekorra regulatsioon Melatoniini eellane
1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes. Ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest: vajab stardiks lisaenergiat; 7 etappi (2 ja 4-9) on samad, mis glükolüüsil, 3
Reaktsioon on pöörduv. X Fosfoenoolpüruvaadi energia arvel sünteesitakse püruvaadi kinaasi vahendusel ATP ja püruvaat. Reaktsioon on pöörumatu. Nüüd on meil tekkinud ühest glükoosi molekulist 2 püruvaadi molekuli, mis aeroobsetes tingimustes oksüdeeritakse täielikult tsütraaditsüklis üle atsetüül-CoA. 3. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. Glükolüüsis tekkinud püruvaat difundeerub mitokondritesse, kus toimub tema lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA, reaktsiooni akatlüüsi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks. Tekkinud atsetüül-CoA siseneb tsitraaditsüklisse oksaloatsetaadiga kondenseerudes. Toimub kahesüsinikulise atsetüüljäägi ülekanne neljasüsinikulisele ühendile (oksaloatsetaat) ja tekib kuue süsinikuline tsitraat. See dekarboksüülub, eraldub CO 2, mille käigus tekivad viie ja neljasüsinikulised metaboliidid, millest viimane konvereerub oksaloatsetaadiks, mis saab liituda
valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin)
Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid. ATP muutub teatud taseme juures signaaliks, et teda pole enam vaja juurde, toimub küllastatus ning rohkem juurde ei sünteesita. Heksooso kinaas. Selle kinaasi aktiivust inhibeerib glükoos-6-fosfaat( produkt)heksoosi kinaasi afiinsus glükoosi suhtes onväga kõge, mistõttu ensüümi maksimaalne kiirus saavutatakse madaa glükosi kontsentratsiooni juures. Maksas domineerib glükoosi kinaas. Glükolüüsi etapid: 1. Glükoosi aktiveerimine glükolüüsiks: fosfürüleeritakse, sünteesitakse glükoos-6-fosfaat. Esimene etapp isegi vajab energiat, investeering. 2. Glükoos-6-fosfaadi isomeriseerumine: 3. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke: toimub teine fosforüleerimine. 4. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi lõhustumine GAP-ks ja DAP-ks, ensüümiga aldolaas. 5....... 1-5 reaktsioonid on ainult energiat juurde võtnud, kulutanud. Nüüd on investeeringu tasu. 6
toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil. Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahekl on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks, b) vere osmolaalsuse regulatsioon, c) hape-alustsakaalu hoidmine, d) normaalne veevahetus, e) membraanitranspordi tagamine, f) mitmete ensüümide aktivatsioon. Magneesium rakus 10 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Rohkesti luudes ja lihastes. Ta on kofaktoriks rohkem kui 300 ensüümis. Tagab ribosoomide ja mitokondrite tervislikkuse ja osaleb nukleiinhapete ning valkude sünteesil. Teda vajab rakuenergeetika, ta stabiliseerib biomembraane. Magneesiumit vajab närvitalitlus
) Rasvhapete -oksüdatsioon toimub mitokondrite maatriksis. -oksüdatsiooniks on vajalik rasvhappe aktiveerimine, mis toimub mitokondrite välismembraanis (rasvhappe molekulile lisatakse CoA molekul, mille tulemusel tekib atsüül-CoA). Atsüül-CoA transporditakse mitokondrite maatrikssise karnitiini abil. Mitokondrite maatriksis algab -oksüdatsioon. Rasvhapete kataboliseerimine b-oksüdatsioonil toimub: · Maksas · Südames · lihastes 12. Selgitage DNA polümeraaside rolli replikatsiooniprotsessis. Miks vajavad DNA polümeraasid toimimiseks praimereid ja mida praimerid endast kujutavad? DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelda, peale seda kui helikaas on DNA kaksikahel lahti keeranud. DNA primaas sünteesib replikatsiooni alguskohale praimeri. DNA polümeraas jätkab
FBP, SBP ja NADP+ aktiivsust kontrollib proteiinide süsteem tioredoksiinid. Mõned tioredoksiinid reguleerivad kloroplastides malaadi dehüdrogenaasi, mõned aktiveerivad fruktoos-1,6-bisfosfaati. 10. Kirjeldage C4 rada ja selle tähtsust troopilistel taimedel. Selgitage kuidas võimaldab CO2 transport inhibeerida Rubisco oksügenaasi reaktsiooni. GLÜKOGEEN 1. Kirjeldage glükogeeni struktuuri ja glükogeeni funktsioone maksas ja lihastes. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest. Maksas polüsahhariidne tagavara vere gükoositaseme reguleerimiseks. Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks. 2. Iseloomustage glükogeeni graanulite füsikokeemilisi omadusi ja rakusisest lokalisatsiooni. Graanulid tsütosoolis. Glükogeen moodustab tihedaid graanuleid rakkudes, kus teda deponeeritakse. Glükogeeni graanulid sisaldavad glükogeeni, sünteetilisi ja degradatiivseid ensüüme ja regulatoorseid valke.
h Peptoon – ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine – valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid. Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus.
j Inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, geneetilise info realiseerimisvahendid. Peptoon ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur
rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees · endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks membraanikomponentide lõplik valmimine · mitokondrid tsitraaditsükkel, rasvhapete oksüdatsioon, aminohapete katabolism · lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine · ribosoomid valkude süntees · peroksisoomid aminohapete oksüdeerimine · tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime · kloroplastid fotosüntees Viirused nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega ja saavad paljuneda ainult toimides parasiitidena peremeesrakkudes Henderson-Hasselbachi võrrand pH = pKa + log [A-] / [HA] puhverlahuse pH
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein)
AH-te imendumine: umbes pool seeditud valkudest resorbeerub duodeenumis, 95% on iileumi jõudmisel resorbeerunud. Jämesoolde jõuab 3-10%, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon
Iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. Suhkurhapped - Kuna tegu on happelise monosahhariidi derivaadiga, siis sahhariidi molekuli külge on pandud karboksüülrühm. On kaks võimalust karboksüülrühma paiknemisel molekulis: C-1 asendis (aldoonhapped), C-6 asendis (uroonhapped). Molekuli struktuur on lineaarne. Suhkuralkoholid - Hüdroksüülrühm (OH) on asendatud C-1 asendis. Molekuli struktuur on lineaarne. Näiteks: sorbitool, glütserool, mannitool ja teised. Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga (fosfoesterside). Näiteks: riboos-5-fosfaat, glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. Aminosuhkrud - Aminorühm on asendatud C-2 juures OH asemel! Aminosuhkrud
arengu. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. 3 Mn-Mangaan-Mangaani on vaja rinnapiima normaalseks eritumiseks, karbamiidi, kilpnäärme hormoonide, rasvhapete ja kolesterooli sünteesiks. Mangaan soodustab biotiini, tiamiini ja vitamiin C aktiivsust organismis ning tugevdab ka insuliini toimet. Kudede tasandil soodustab mangaan vereloomet, side- ja luukoe moodustumist. Co-Koobalt- vajalik erütrotsüütide(punaverelibled, südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk) talitluseks ja vereloomeks. soodustab raua imendumist ning rauasisalduse tõusu erütrotsüütides I-jood-vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks
aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 5. Raku molekulaarse organisatsiooni hierarhia: 1 Maris Kallus KKS 2010 6. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid: Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja aminohapped on valkude ehitsplokkideks, süsivesikud koosnevad monosahhariididest, rasvhapped ja glütserool on lipiidide ehituslikud üksused. 7. Põhiliste makro- ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis: Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O) – varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooni protsessidel põhineb bioenergeetika.
fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis. Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke/ehituse/talitlusega rakkude kogum
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Ensüüme mis seovad metalle tugevalt või vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks nim metalloensüümideks. Ensüüme mis seovad metalle nõrgalt ning ainult kataüütilise tsükli käigus, nim metall- aktiveeritud ensüümideks. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponendid on vesilahustuvad vitamiinid. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Ensüümide spetsiifilisus võime eristada substraate Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile. Sidemespetsiifilisus võime toimida teatavatele kovalentsele sidemele. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 2
Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja
Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse energiast-kasutegur väga suur pole), soojusenergia 70%, elektrienergija--need on loomorganismis. Energia ei ole katsutav, see on tuntav, seda juurde ei teki, vaid muundub ühest olekust teise. loomarasv 39,7kJ/g Seemnete rasv 39,0 piimarasv 38,5
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist
2 rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3 hüdrofiilse ‘pea’ liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine) Glütseroolfosfaat tekib dihüdroksüatsetoonfosfaadi redutseerumisel glütserool 3-fosfaadiks tsütosoolis vastava dehüdrogenaasi toimel. Rasvhappejääkide sidumine glütserool 3-fosfaadile toimub atsüülitransferaaside vahendusel, mis paiknevad ER tsütoplasma poolsel küljel. Rasvahappejäägid seostuvad rasvatsüül CoA koostises. Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas).Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL, LDL, HDL
2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist,
valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid ◦ albumiine sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g /L ◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g /L), ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) ◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ~20 µm Geenide hul
4 7. 8. 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? nukleiinhapped, sahhariidid ja valgud 9. 10. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D stuktuuri, mis omakorda tagab selle, et konkreetne (ensüüm)valk seondub konkreetse substraadiga ja osaleb konkreetses reaktsioonis. (Kui valkudel oleks kõigil väga sarnane kuju, siis oleks ...no näit tuuma töö ehk biokeem. reaktsioonide regulatsioon mõttetu...õigemini võimatu....ja kui tuum ära võtta, siis ...mnjah, asja tuum on teile nii kui nii selge) 11. 12. 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakkudel on sarnane suurus kuna: Suur hulk biokeemilisi reaktsioone nõuab teatud ruumala olemasolu; Keskkonnaga toimuv ainevahetus nõuab teatud pindala olemasolu; Suuruse määrab optimaalne pindala/ruumala suhe 13. 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
annaabi.ee 
