Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lipiidide klassifikatsioon, struktuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, lipiid, lipiidid, rasvad, loomsed, esterside, lihtlipiid, tahkedd, fosfolipiid, hüdrofiilne, hüdrofoobne, varuaine, steroidid, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrofoobsed, mittelahustuvad, biomolekulid, rapsiõli, pekk, vahakiht, mesilaste, gramm, soojusjuht, rasvkude, talveunes, energiaallikas, lihtlipiidid, õlid, talletataksemille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest.
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed
glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.
9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid 10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2. NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide. Lihtlipiidid(neutraalrasvad: 1) Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam. 2) Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid
Süsivesikute tähtsus 1. Energeetiline esmane energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 2. Struktuurne kitiin ja tselluloos 3. Varuaine tärklis ja glükogeen 4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed, talletatakse rakkudes. Energiaallikas
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
oligosahhariidid retseptoritena loomarakumembraani välispinnal 3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5. kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine. Kaitseb ärakülmumise eest 6. toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 7. biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite sünteesil. Süsivesikud rasvad, lipiidid. Riboos, desoksuriboos nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad
Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk
Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse:
Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine · Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed)
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamine rasvkoes VII. Lahusti funktsioon (lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine) VIII. Termoisolatsioon IX. Bioregulatoorne funktsioon ( hormoonid) X. Transport XI. Efektiivne elektriline isolatsioon XII. Asendamatud eelühendid KLASSIFIKATSIOON 1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid) Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga Toimivad nagu sõudepaadid, vedades hormoone ja rasvlahustuvaid vitamiine 3) Tsüklilised lipiidid (steroidid) Peamiselt hormoonid
- Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides.
Lipiidid Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid.
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid)
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad:
moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud)
naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed
Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga
Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl. Homöostaas- Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. II Organismide keemiline koostis 1.Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? Anorgaanilised ained vett 80%, teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% 2.Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 3.Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. (Ca, K, Na, Fe, I, Mg). Makroelemendid- keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. (H, O, C, N) 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis.
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:
(tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja
kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah. koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos
1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid: tärklis, tselluloos ja glükogeen
Insuliin aitab glükoosi tarvitada. SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED 1) Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energeetiline allikas 2) Ehituslik taime ja seentetaku kestas, selgrootute välistoeste koostises kitiin ja tselluloos. 3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon
kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas suhkrud või rasvhapped, täidab maatriks) ja kloroplast (ainult taimerakus, energia allikas päike,täidab strooma) kahekordne membraan, ribosoomide ja DNA olemasolu, ensüümid, mis muudavad energiat ATPks, glükoosi jäägid sahhariidid, ül energia allikas organismis, rasvhappejäägid ja glütserool lipiidid, ül energia allikas organismis, aminohappe jäägid valgud, ül ensümaatiline, ensüümid osalevad organismis toimuvates reaktsioonides. biomolekul org ühend, mis tekib elusorganismides nende elutegevuse käigus, bioaktiivne aine org ühend, mis väikestes kogustes mojutavad organismi, makroelement - hapnik leidub vees, biomolekulides / kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise, aeroobne
annaabi.ee 
