Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer. Rae ülesanded olid hoolitsemine linnade majanduse ja kaitse eest, elanike heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
elamud ja ehitati ja mis turuplats kuhu viisid kõik turuplatsid. materjali kasutati. tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines: Selle liikmeskond koosnes tavaliselt kui keskaja kohalikul tavaõigusel linnades oli. senjööri poolt antud jõukatest linnakodanikest, privileegidel
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus.
võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne
FRANS HALS 1580 1666 Kes ta oli? · Hollandi maalikunstnik · Barokiajastu üks suurimaid portretiste · Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks portreekunstnikuks Frans Hals'i elust Sündis Antverpenis Õppis Karel Van Mander'i käe all Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige Tegi tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina Looming Ei kasutanud abijooni ega alusvärvi Maalis kihtide kaupa Kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe, värvilaike Julged maalid Omane jõuline pintslitõmme Mitmed teised kunstnikud said temalt inspiratsiooni ning jäljendasid teda Looming Maalis väga reaalselt Kujutas väga erinevaid inimesi Maalides moonutas inimeste tegelikku iseloomu Maalis inimeste nägudele tihti salakavala naeratuse või peidetud emotsioone
Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi
Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu
kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia
Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid
Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. Elumajad ehitatakse puust või kivist. Kuna majad on omavahel ühenduses, levib tulekahju kiiresti kõrvalmajja. Majad on tavaliselt 2 korruselised ning ülemisele korrusele minnakse redeliga. Kui maalapi suurus võimaldab, tehakse maja taha ka peenar. Vahel kohtan ma linnas pidalitõbiseid, kelle tunnen ära näo ees kantava riide järgi. Turuplatsil asub ka kõige esinduslikum hoone ehk raekoda, kus käib koos linnanõukogu ehk raad. Sinna kuuluvad tavaliselt rikkamad kaupmehed. Nende otsustada on kõik linnas toimuvad asjad. Linnas on ka palju kirikuid, mils jäävad teele. Mõnda on näha juba kaugelt, sest kirikutornid on sageli pikad. Pärast pikka teekonda jõuangi linna südamesse ehk turule ning saan oma koha seal sisse seada. Kõik müügikohad on vabalt valitavad. Laupäeviti on turul palju rahvast, millega kaasneb ka palju lärmi ja sagimist. Turuplatsi servas asub suur rist
talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed
puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid tähtsate lepingutega, suunasid ehitustöid jne. Suhtlesid ka teiste linnadega. Koosolekud toimusid raekojas. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii
1950 Washingtoni elanikue tipparvu ekstreemum 802 178 1961 23 ratifitseerimine > said valida nüüd ka presidenti 1968 tänavarahutused peale kodanikuõguste kaitsja M. Luther Kingi atendaati Ø Rahutused 3 päeva Ø üle 13 600 föderaalväelase surusid vägivaldse mässu maha Ø Restaureeringud kuni 1990 aastani ( majanduslik kahju) 1973 Washingtoni piirkonna ,,kodukorra" ratifitseerimine Ø said valida linnapea ja linnanõukogu Ø 1975 I valitud mustanahaline linnapea Walter Washington Asukoht Ameerika Ühendriikide loodeosas Vaikse ookeani rannikul Piiratud Briti kolumbia provintsiga põhjast (Kanda) Idast piiratud Orgeoni osariigiga Lõunast piiratud Idaho osariigiga Kogu ala 177 km2 (18 km2 sellest vesi) Osariik Marylandi osariigi annetatud aladest Potomac i jõe ääres . (652 km) (varsemalt ka Virginia 1846) Aitäh
XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas
VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur
c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri
Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed
tühjusest ja aatomistest Sokrates: iroonia, ämmaemand, mõistatuse defineerimine, üldistus. sofistid: võtsid raha, aristokraatide õpetlased Platon : isee õpetus, asutas akadeemia Aristoteles: platoni õpilane, lõi loogika reegli, jalutades toimus õppetöö. Hellenismi periood:riik ja ühiskonnakorraldus: * sõjavägi koosnes palgasõduritest * rikkalik elulaad valitsejatel *orjapidamine * monarhia linnad: *Polis kaotas tähtsuse * orjapidamine suurenes * linnanõukogu võim vähenes kirjandus: * Aleksandria luule * teater kaotas tähtsuse * luule sisu muutus filosoofia: peamiseks probleemiks tõusis hingerahu * 3 peamist koolkonda * stoitsism ja künism religioon: *kummardati idamaade jumalaid * uued usulahud * müsteeriumid teadus: * teaduskeskus oli Aleksandria * kujunes haruks * tiguülekanne Hellenismi suurriigid: Egiptus, Makedoonia, Süüria
Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Käsitöölised ja kaupmehed Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Muud linnaelanikud Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.
14. Jäälahing-5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27
Leonardo on valguse, varju ja atmosfääri käsitlenud suurimaid innovaatoreid, ta saatus peene hele- tumeda ühtsuse. Raffael Pärit Firenzest, siirdus 16. saj algul Rooma, töötas seal peamiselt paavstide ülesandel; parimad TÖÖD on Vatikani palee freskod. Michaelangelo Hiiglasliku vaimujõu ja talendi töövõimeline inimene. Ta Taavet oli noor atleet, avaldunud uued jooned; monumentaalsus ja lihtsus; kuju kõrgus 5,5m, raiutud ühest marmorblokist. M-i soovil paigutatud Firenze linnanõukogu hoone ette. Paavst Julius II kutsel siirdus M Rooma, maailma sixtuse kabeli lage kattis laemaalinguga, mille süzeeks on Vana Testamendi lood. Kujutas pinna illusoorsete sammastega ja paigutas nende vahele ~ 350 figuuri. Üheks oluliseks uuenduseks oli jumala kuj, st loobumist katoliku kiriku poolt väljatöötatud kaanonlikust jumalakujutamisest. Tema jumal ei ole rahuliku loomuga valitseja, vaid kirgliku loomujõu ja energiaga mees. Viimane
-Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus
Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada vabad inimesed(elas püsivalt linnas, maksis kodanikumaksu). Linnanõukogu ehk rae liikmete arv oli erinev. 14.saj 24aga, 15.saj vähens see 14. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit(linnapead). · Maahärrat esindas linnafoogt. Nende residentsid ehk kodud asusid lossides. Neil oli väike mõjuvõim. Nende lossid ei kuulunud linnale. · Rae ülesanded: 1.Linna sissetuleku ja heaolu kindlustamine 2.Kaubanduse ja käsitöö soodustamine 3.Kirikute ja koolid eest hoolitsemine 4
vLjudmila töötas stujardessina v1985 sündis nende esimene tütar, nimeks Maria v1986 sündis nende teine tütar, nimeks Jekaterina v6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile Rossija-24 oma abielu lõppemisest, kuid nende lahutus ei ole veel dokumentaalselt vormistatud v EDASINE ELU vPutin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal vMais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna vPutinist sai 1991. aasta juunis linnavalitsuse välissidemete komitee esimees vMärtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja v vMais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks vBoriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999 vAugustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks
naudinguid pakkuvat, pigem seisavad need seal vaid kindlustamaks, et pere hea elujärg kellelegi märkamata ei jääks. Et ise on Nick pärit tagasihoidlikumast perest, hämmastavad teda paljudki uues kodus ning selle ümbruses aset leidvad sündmused. Kõrgklassi elu salamisi ihaldades avastabki ta end peagi sündmustekeeristesse kaasatuna. Juba teose alguslehekülgedel tärganud pealtnäha ilus armulugu Nicki ning noore mustanahalise linnanõukogu ametniku vahel on lugeja esimene lähem tutvustus homoseksuaalsuse tähtsusega raamatus. Peagi võtavad sündmused uue pöörde, Nicki salasuhe narkomaanist miljonäri Waniga osutub elumuutvaks. Teose kangelane on juba aastaid otsinud head eneseväljendusviisi, kirjutades uurimustööd Henry James'i, suure osa oma elust Inglismaal veetnud Ameerika kirjaniku kohta. Wani on aga Liibanoni päritolu suure poeketi pärija, kellega koos otsustab Nick asutada uue firma
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna
ning ka töötuse ja viletsuse perioodil oli seal võimalik hinge sees hoida. Kuigi linnas elati pead- jalad koos oli maapiirkonnas aga ohtlikum elada ning seal võis tabada inimesi näljasurm või röövlid ja rüüstajad, mistõttu paljud talupojad suundusid linnadesse elama. Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae poolt välja antud määrustel. Raad oli linnanõukogu. Raad juhtis linnade elu ja see koosnes raehärradest, bürgermeistritest Saksamaal ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord,
talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkas kaupmehed 2)gildid ja tsunfid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfi ei kuulanud-seda reguleeris põhikiri e skraa b)teke (12. Saj) 1)linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja aubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku 2)linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres (Rooma,
laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks. 3
võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast
tehinguvõimelisuse ja kodanikuõiguse osas. Lapsed võisid saada täieliku õigusvõime isa surma korral või isavõimu alt vabastamise (emancipatio) abil. 4 4.1. Isavõimu tekkimine 4.1.1. Legitimatio Üks viis patria potestas'e tekkimiseks on vallaslaste seadustamine ehk legitimatio. See on võimalik kolmel viisil: Legitimatio per oblationem curiae vallaspoega peeti seaduslikuks lapseks, kui isa andis talle piisavad vahendid, et saada linnanõukogu liikmeks. Samuti peeti ka ebaseaduslikku tütart seaduslikuks kui isa andis talle kaasavara, mis on piisav, et abielluda linnanõukogu liikmega. Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et konkubinaadis sündinud last peetakse loomulikuks lapseks (liberi naturales) nagu ta oleks sündinud seaduslikus abielus (iustae nuptiae). Selline eesõigus anti isa soovil, kui ema oli surnud või ei ole abieluvääriline. 3 E. Ilus
Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse
Araabias Toscana ja Lombardia. Kesk ja lääne Euroopas said linnad alguse muitsetes kauplemiskohtades, see oli linna tekkimise puhul oluline. Tekkisid sadamapaikadesse. Vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidax ja kellest linn saax täiendust elanikkonnale. Tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis). U 100 000 elanikku Firenzes, Pariisis ja Veneetsias. Valitsemine: linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa ühingutesse. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu Mentaliteet: esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu
Mustpeade maja 3 Elu linnas Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast
· Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel senjööri poolt antud privileegidel rae poolt välja antud määrustel jne. · Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu · Raad koosnes: - raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded:
Tavaliselt tekkisid linnad kaubateede äärtes või linnuste naabruses. Linni ümbritses tavaliselt uhkete tornidega linnamüür. Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats. Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs.
Neljas peatükk räägib keskaegsest linnast ja linnaelust. See oli minu arvates üks huvitavamaid peatükke. Keskaegsetesse linnadesse koondus käsitöö ja kaubandus. Linnad ei olnud väga rahvarohked. Linnades oli surevus suurem kui sündivus ja enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Hügieenitingimused olid halvad ja nakkushaigused tapsid suuri masse. Peamised keskaegset linna ja linlasi ähvardavad hädad olidki tulekahjud, sõjad ja katk. Linna juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad käis koos raekojas. Raekoja allkorrusel asusid kaupluste ruumid ja linna apteek, keldris aga peenema seltskonna joomakoht. Paljudes linnades peeti raekojaesisel väljakul paar korda nädalas turgu. Raekoja plats oli linnaelanikele peamine kogunemiskoht. Linnas elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik, see andis õiguse olla käsitööline. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti kuuluvate
2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa
Üleukrainalise ühenduse Svoboda Krimmi aktivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medzlise juht Refat Çubarov kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmiseks ja "mineviku muuseumi" viimiseks. 10 päeva pärast tulevat meeleavaldusele 50 kuni 70 tuhat inimest, kes pärivad võimudelt aru ning teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks. Sevastopolis Nahhimovi väljakul Sevastopoli Linnanõukogu hoone lähedal tuli tänavale umbes 20 000 osavõtjaga venemeelsed,kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: "Venemaa, Venemaa, Venemaa" ja "Putin on meie president!". Protestijad üritasid vahetada Ukraina lippu linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu, aga see katse ebaõnnestus[viide?]. Sevastopoli Linna Riikliku Administratsiooni pea Volodõmõr Jatsuba üritas protestijad
Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos. Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%. Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi
areng,Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt. 2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused. Linnakeskused-Rooma,Marseilles,Veneetsia,Toscana,Lombardia(<-Euroopa viljakamaid,rahvarohkemaid tasandikke,XIVsaj linnriik)Pariis,Flandria(- rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks Lübeck,kokkutulekuteks hansapäevad. 3
V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest. Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja......................................................................
Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik Keised Paul I kaotas 1796 aastal asehalduskorra Algas pärisorjusest vabanemise aeg Enamik baltisaksa mõisaomanikke ei mõistnud agraarreformide vajalikkust ega vajadust muuta oma tootmine majanduslikult tõhusamaks Määrav oli tsaarivalitsuse arusaamine ja püüe reformeerida talurahva olikorda, sissejuhatavalt ja katseliselt Balti provintsides
eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal
elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus
Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul 28. juuli 1983 abiellus Putin Ljudmila Aleksandrovna Skrebnjovaga Ljudmila töötas stujardessina 1985 sündis nende esimene tütar, nimeks Marija 1986 sündis nende teine tütar, nimeks Jekaterina Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtsaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Putinist sai 1991. aasta juunis linnavalitsuse välissidemete komitee esimees Aastal 1992 esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtsakil Putin erru saata
annaabi.ee 
