RETSENSIOON Toto Cutugno 14. novembril käisin ma vaatamas Itaalia maestro Toto Cutugno kontserti Tallinna Linnahallis. Toto Cutugno on Itaalia popartist ja laulukirjutaja .Tema pärisnimi on Salvatore Cutugno. Toto Cutugno on muusikas edetabelite tipus püsinud juba üle 35 aasta. 1990. Aastal võitis ta ka ,,Eurovisiooni" konkursi lauluga ,,Insieme... 1992". Toto Cutugno sündis ja kasvas üles Toscanas. Tema. Toto on hüüdnimi, mis pärineb lapsepõlvest nii nimetas tulevast Maestrot ema. Oma esimese laulu kirjutas Toto 14aastasena, mille nimi oli «La strada dell'amore».
Kuigi elus meie ümber ja sees on kõik kohutava kiirusega muutuv, on igas neist lugudes oma ajas jääv väärtus, olgu see väga isiklik mälestus, filosoofiline seos teadmuste, tundmuse, aja, koha ja ruumiga, midagi määratlematumat või konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor
Valjean. Sattudes kloaagi kaudu põgenedes silmitsi Javieriga, laseb politseiinspektor Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ning uputab end Seine`i jõkke. Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll
2002 a. lahkus bändist Max Lilja, et liituda ansambliga Hevein. 2003 a. ilmus omaloomingut sisaldav album "Reflections". 2005 a. ilmus plaat "Apocalyptica", millega tutvustati ka bändi uut liiget, trummarit Mikko Siren'it. 2006 a. anti välja dvd-plaat "The Life Burns Tour". 2006 a. ilmus kümmet tegevusaastat kokkuvõttev CD "Amplified A Decade of Reinventing the Cello". 2007 ilmus abum"Worlds Collide". 10.oktoobril 2007 esines ansambel ka Eestis Tallinna Linnahallis. 2010 a. Ilmus plaadi "7th Symphony". Eicca Toppinen tsello, lugude autor - sünnipäev: 05.08.1975 Paavo Lötjönen - tsello - sünnipäev: 29.07.1968 Perttu Kivilaakso tsello - sünnipäev: 11.05.1978 Mikko Sirén trummid sünnipäev: 31.12.1975 "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos" (1996) "Inquisition Symphony" (1998) "Cult" (2000) Live [DVD] (2001) "Reflections" (2003) "Apocalyptica" (2005) DVD-plaat "The Life Burns Tour" (2006)
Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.
http:// www.youtube.com/watch?v=ziun437U4 xM Terminaator - Tänapäeva muinaslugu http://www.youtube.com/watch?v=a7L_H l0zrLE Kasutatud allikad: http://www.terminaator.ee/ http:// et.wikipedia.org/wiki/Jaagup_Kreem http://www.cityout.ee/kuhuminna/article s/cafe_amigo_terminaator http://et.wikipedia.org/wiki/Terminaator _(ansambel ) http://www.teater.ee/teater_eestis/uu dised/aid-1839/Linnahallis-esietendus -muusikal-quot%3BMiss-Saigon-quot%3B&
Fantoom Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt
nimekirja. Linnahall on multifunktsionaalne ehitis oma 6000-kohalise vaatesaali, jäähalli kohvikute ja teiste ruumidega. Vaatesaali või teisiti nimetades ka kontserdsaali fuajee on väga avar ja suur. Selle suuruseks on 6000 m2, mis võimaldab korraldada seal näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone ja laatasid. Kontserdsaalis saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi festivale, teatri- ja spordivõistlusi, kinoseansse, muusikale ja kontserdeid. Linnahallis asub ka tiiburlaevade terminal ning heliport. Linnahall on tõeline suurteos oma paekivist seintega, suurepärase plaaniga ning hea linnaruumi sobivusega. Tallinna Linnavalitsus on korduvalt püüdnud Linnahalli maha müüa või lammutada. Need katsed on kõik õnneks nurjunud ning nüüd on otsustatud Linnahalli renoveerimise kasuks. 3 4 5 Kasutatud materjalid: et.wikipedia.org www
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ...
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ni...
• 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3)
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi,
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik
2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99) 2005: "Hulkur Rasmus" Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega.
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka.
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale
Retsensioon Lou Reed Reedel, 11. Juulil toimus Tallina Linnahallis Julian Schnabeli poolt lavastatud kontseptuaalteos ''Berlin'' , mille peaesinejaks oli legendaarne Lou Reed. Lisaks Lou Reedile lõid ''Berlinis'' kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ''Berlin''. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit. Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60
börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui suurepärane näitlejaloome tundja on osanud kõik tegijad viia ühisele nivoole, tegevus kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus.
,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna aga Webber plaanis lavastada oma muusikali, loobuti mõttest kuni aastani 1991, mil tükk Houstonis menukalt esietendus. Just seda ,,Ooperifantoomi" versiooni nägi 2007.a Tallinna Linnahallis eesti muusikute esituses. Ivan Jacobsi The Phantom of the Opera on originaalteosele väga lähedane. Lisaks leiab sellest ohtralt huumorit ja tantsunumbreid. 1995.a alates on see ,,Ooperifantoom" gastroleerinud suure menuga nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas, Aasias, Lääne- ja Kesk- Euroopas. Nüüd pisut lähemalt ,,Ooperifantoomi" autorist. Muusikali The Phantom of the Opera liberto, muusika ja sõnade autor Ivan Jacobs hakkas muusikat õppima viieselt, 11 aastaselt
august Lauluväljakul toimub ,,Rock-Summer '88". 9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse. 11.september RR suurim massiüritus ,,Eestimaa laul 1988", millest võtavad osa 300 000 inimest ja kus Trivimi Velliste ütleb esimest korda avalikult välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest. 17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis. 1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus. 4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku. 8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot. 12.november Esimesed Miss Estonia valimised. 16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu
Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda. Ma pole kuulnud, et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud
Nii vaikseks kõik on jäänud... Jaanus Nõgisto: "Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Tegelikult peaks retsensiooni tegema ära 14 päeva jooksul .Peale kontseru ma panin oma mõtteid ka kirja ja põhimõtteliselt oli retsensioon valmis, aga kuna oli kiire , siis ma ei suutnud seda korralikult kokku panna ja ära veel vähem saata . Nüüd jõuluvaheajal võtsin aja maha ja tegin asja valmis . Tõsi on see ,et elamus pole sellest vähenenud mitte grammigi , sest Ruja on hinges siiani . Käisin 17. august 2008 vaatamas rockooper Rujat . Käisin kontserdil koos oma vennaga
film musical . Ta on kõige tuntum on kirjanik ja helilooja, koos Jim Jacobs etapi ja muusikalist Grease . Ta oli pärit New Yorgist. Tal oli kunstide magistrikraad. 1962 kolis ta Chicagosse. Mees sai aru, et tema tõeliseks kutsumuseks on näitlemine ja helilooming. Ta töötas mitmes teatris. “Grease” jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Muusikal Grease Eestis Eestis toimus esietendus Tallinna Nukuteatri lavastuses 24. märtsil 2004 kell19. Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast,
et lavastajatöö siit-sealt, paraku, konarlik on. Mina arvan Olen palju mõelnud, et mis on see, mis mind Evelin Pange juurest nii palju võlub. Kas see on tema mõnusalt "suitsune" lauluhääl või lausa imestamapanev võime täielikult ümberkehastuda kellekski teiseks. Jõudsin järeldusele, et mulle meeldib kõik tema näitlemisviisi juures. Esimest korda teatrilaval nägin teda paar aastat tagasi, kui Tallinna Linnahallis etendus maailmakuulus muusikal "Grece", kus ta mängis isekat ning pisut ülbet tüdrukut, kellel meeldis teisi ära kasutada ning neile käkki keerata. Teise vägagi positiivse elamuse sain muusikalist `'Kaotajad'', kus ta oli Pille rollis. Etendus räägib kahe vastandliku rühma esindajate armastusest esimesest silmapilgust. Pille oli noor ja blond üliõpilane kellel tekkis salajane tõmme rikkurite jõugu ninamehe Ralfi vastu. Loos tehakse kõik vaatajatele nii selgeks, kui võimalik
23. Big Spender Cy Coleman/Dorothy Fields 24. Kuu jõgi (Moon River) Henry Mancini/John H Mercer/Heldur Karmo 25. Fly Me To The Moon Bart Howard/Bart Howard 26. New York,New York John Kander/Fred Ebb INC 27. Minu tee (Comme d'habitude) Claude Francois/Jacques Revaux/Paul Anka/Gilles Thibaut/Tõnu Oja 28. Väitsa Mackie (Mackie Messer) Kurt Weill/Jaan Kross/Bertolt Brecht Külastasin 9.mail Tallinna Linnahallis toimunud kontserti ,,Frank Sinatra Gala". Seda kontsertit eelnevalt väga palju ei reklaamitud ja oli paljudele minu tuttavatele teadmata. Samas kui teavitasin teisi, oli inimeste huvi märgatav. Reklaam oli lakooniline kuulsa Frank Sinatra laulud Eesti artistide esituses. Minu arvates ei küündinud kontsert päris enda nimeni välja. Eelarvamus sellest kontserdist oli parem, kui kontsert ise. Kontsert oli oma ülesehituselt ja lavastuslikult tavapärane
Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV
Mulle meeldis väga see, et seal oli massistseene, kus rahvast koos liikus, tantsis ja laulis üheaegselt. Muusikali mõttest ma suurt aru ei saanud, sest minu jaoks jäi see siiski väga segaseks ja lahtiseks, et elul on omad keerdkäigud. Põhimõtteliselt mulle enne lõppu ei pakkunud mitte mingit pinget, kuid viimaste laulude osa oli väga hästi tabatud. Soovitaksin vaatama minna, kuid paljud on seda juba ju vaatamas käinud. Kolmandal novembril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Lootsin et saal on rohkem rahvast täis, kui ta oli, kuid ei saa kurta ka et seal polnud eriti rahvast, äärmised istmed olid vaid tühjad. Lootused olid suured, kuid sellest lõpu poole. Võin nii palju öelda, et etendus ise kestis kolm tundi, kuid kahjuks ma ei mäleta, kas oli üks või kaks vaheaega. Igatahes oli suur pluss see, et seekord oli saal suhteliselt soe!
Muusikajuht Kaire Vilgats Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop-jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht. Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides
Kuid juba detsembris oli jälle Ruja koos (Jaanus Nõgisto, Urmas Alender, Tiit Haagma ja Rein Rannap). Nendega liitus küll uus liige Arvo Urb, kuid kes lahkus paar kuud pärast liitumist ning ta asendati Jaan Karpiga. Lõpuks otsustati, et vahetatakse stiili ja nad hakkasid mängima rock-n-roll'i. Lugudeks, mis ilmusid olid ,,Tule metsa" ja ,,Mr.Lennon". Paljud selle koosseisu lood oli kirjutanud Ott Arder. 1981.aastal anti oma kümnes kontsert Tallinna Linnahallis ja 1982.aastal lasti välja teine Ruja album. Selle koosseisu suureks hitiks sai ,,Eile nägin ma Eestimaad". 1983 aastal tekkisid koosseisus aga jälle probleemid, aga nad tulid siiski kokku uuesti 1985.aastal. Koosseis muutus pisut ja uueks koosseisuks sai: Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, ja kaks uut tegelast kelleks olid Igor Garsnek (klahvpillid) ja Toomas Rull (trummid). See koosseis oli Ruja neljas ja ühtlasi ka viimane klassikaline koosseis
Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Viimase loo ajal tuleb lavale Tiit Haagma ja mängib "Õhtunägemuses" bassipartii ja ma võtan mängides oma viimase vale noodi Rujas. Kontserdi viimane lugu - "Nii vaikseks kõik on jäänud..." tuleb lindilt. Laval ei ole kedagi. 8 Kokkuvõte Seda referaati tehes sain väga palju teada bändist RUJA mis oli paarkümmend aastat tagasi üks kõige populaarsemaid bände Eestis
Paljud selle aja lood olid kirjutatud luuletaja Ott Arderi poolt, kes sai grupi lähedaseks sõbraks. Ruja avaldas teise omanimelise LP 1982. aastal. Vinüülil olid selle perioodi tuntuimad lood, kuid selle aja põhihümn ,,Eile nägin ma Eestimaad" jäeti välja lüürika pärast. Punk hitt sai antud generatsiooni hümniks, kuna sisaldas väga võimsaid sõnu, olles ka ,,Laulva Revolutsiooni" alguspunktiks. 1981. aastal pidas Ruja oma kümne aasta juubelikontserti Tallinna Linnahallis, millest võtsid osa külalisesinejatena Põldroo ja teised. See oli ansambli jaoks tähtsaks sündmuseks ning uue dekaadi alguseks. Nagu ka varasemalt, esines koosseisus probleeme. Pärast mitmeid esinemisi ja dokumenteeritud kontsertfilme tekkisid 1983. aastal jällegi komplikatsioonid. Rannap lahkus taas teiste projektide asjus ansamblist, mis irooniliselt kaasasid ka Alendrit ja Kuulbergi. 1.4 Neljas periood (1985-1988) - HILINE RUJA Juba 1985. aastal liitus bänd uuesti
eesmärk neil kindel - Pakti ,,tagajärje" all oli Vene okupatsioon Eestis ning ,,tagajärgede likvideerimise" all mõeldi Eesti iseseisvumise taastamist. Teiseks tähtsaimaks ühenduseks sai Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks, lihtsamalt öeldes Rahvarinne. Sellele ideele tuli Egdar Savisaarel4saates ,,Mõtleme veel...". Juba samal ööl, aprilli keskel 1988, koostati poliitilise liikumise deklaratsioon ja loodi initsiatiivgrupp. 1.-2. oktoobrini toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris tegeleti allkirjade kogumisega NSV Liidu seaduse eelnõu ,,Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis(põhiseaduses)" vastu, millega taheti liiduvabariikide õigusi veelgi kahandada. Kokku saadi üle 800 000 allkirja. 1990. aasta 18. märtsil toimusid Ülemnõukogu esimesed peaaegu 3 http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG 4 lisa 2
1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval. - Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). -Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19
juuli Jevgeni Kogan, Juri Rudjak). 23.–24. Asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond. juuli Ajalehes Rahva Hääl avalikustati MRP salajane lisaprotokoll (esimest korda NSV 10. august Liidus). 20. august Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). MRP aastapäevale pühendatud miiting Tallinna Hirvepargis ja RR-i poliitiline 23. august koosolek „Stalini poliitika ja Eesti” Linnahallis. 26.–28. Esimene Rock Summer Tallinna Lauluväljakul. august 9.–11. EKP KK XI pleenum. Eesti-keskse poliitika taaselustamine. Esimest korda september Nõukogude ajal deklareeris partei juhtkond toetust rahva nõudmistele. 11. RR-i suurüritus „Eestimaa laul” Tallinna Lauluväljakul (T. Velliste nõudis avalikkuse september ees Eesti iseseisvuse taastamist; osales üle 300 000 inimese). 24.
resolutsiooniga, milles nõuti Eesti NSV konstitutsiooni muudatust, mis tagaks ENSV seaduste ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Lisaks sooviti võtta vastu õigusaktid, mis tagaks ENSV suveräänsuse. Üheteistkümnest juhatuse liikmest neli ei kirjutanud sellele alla: Lennart Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada). Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse ,,Eestimaa laul". Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua
võimalikult eriilmelist repertuaari. Eestis on riigiteatrid peaaegu kõik suuremad professionaalsed teatrid: Vanemuine, Ugala, Endla, Draamateater, Rakvere Teater jt. Erateatrid sõltuvad rohkem konkreetselt rahastaja maitsest. Need võivad olla loodud mängimaks mingit kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus.
NLKP XIX Partei Konverentsile. Eesti delegatsioonile anti ülesandeks saavutada heakskiit IME-le. Enne konverentsi lõppu see neil ka õnnestus. 10.08.1988 - RahvaHÄÄL avaldab MRP salaprotokollid. 1988 august - Asutatakse ERSP - esimene sõltumatu partei. Loodi ka Interliikumine ja töökollektiivide ühendnõukogu. Nende juhtideks olid Jevgeni Kogan ja Jarovoi. 11.09.1988 - Rahvarinde eestvedamisel toimub Tallinna lauluväljakul "Eestimaa laul." 1988 oktoober- Tallinna Linnahallis toimub I kongress, kus lõplikult formeerub Rahvarinne. Samal kuul toimusid protestid NSVL-i põhiseaduse muudatuste vastu. 16.11.1988 - Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline dokument vastu võeti. 1988 aastal avati Valgjärvel saatemast - eesti kõrgeim ehitis, 347,34 m. 1989 - Nõukogude Liidus toimusid esimesed mitmekandidaadilised valimised. 1989 jaanuar - Eestikeel muudeti Eesti ainukeseks riigikeeleks
annaabi.ee 
