kutsuti õppima piraha keelt (eelneva 20ne aasta jooksul polnud keegi seda veel selgeks saanud, väidetavalt); 1978.a jätkas piraha keele õpinguid Brasiilias Capinase Riiklikus Ülikoolis ( State University of Campinas) · 1977.a kolis naise ja kolme lapsega Brasiiliasse (kui oli saanud SIL'is neli kuud dzunglitreeningut ja kolm semestrit igasugust lingvistilist stuffi); seal õppisid aasta portugali keelt ning siis kolisid elama Amazonase madalikus oleva Maici jõe suudmesse. · D.Everetti raamat ,,Don's sleep, there are snakes": Daniel läks piraha hõimu juurde kui misjonär. Selleks, et neid uurida tuli tal nendega palju aega koos veeta. 1980 veetis ta koos perega pirahade juures peaaegu terve aasta. Daniel
Promenaadi ehitamisele kulus mitu aastat ja see kukkus välja nii meeliköitev, et paljud külalised teistest riikidest ja linnadest nimetavad seda «unikaalseks», kuid see tekitab ka lüürilis tundeid. Meie promendaad näeb tõesti välja originaalne, eriti seda kaunistavad jõhvikakujulised tänavalaternad ja pingid. Miks just jõhvikakujulised? Aga selle pärast, et levinud arvamuse kohaselt tuleb Jõhvi linna nimi sõnast «jõhvikas», kuigi lingvistilist kinnitust selle pole. Siin pannakse suurt rõhku kultuurielule ja seepärast kutsutakse Jõhvit kultuurilise mitmekesisuse linnaks. Siin toimub üpris põnevaid ja huvipakkuvaid festivale, kontserte ja teatrietendusi, kuid linna peasündmus on alates 2007. aasta maist igal aastal läbiviidav Jõhvi balletifestival, mis on toonud Jõhvi kokku maailmas tuntud balletiteatreid, -soliste ja -artiste. Nii võib ajalooliseks pidada maailma ühe
9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse analüüsiga, peetakse sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsi suuna peaesindajaks (Volt, 1997) Norman Fairclough (1995) keskendub oma diskursusekäsitluses diskursuse mõiste kahele põhitähendusele: diskursus kui sotsiaalne tegevust ja interaktsioon, inimestevaheline suhtlemine reaalsetes sotsiaalsetes situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm.
Vaade, et oleme paljudes asjades maailmameistrid ja et maailma loomulik kulg peaks tähendama, et oskused ja teadmised ning tunnetus, mis meil ühena vähestest on veel säilinud, määravad maailma tulevikku olulisel määral ning me saame hakkama, on ju võluv. Oleme justkui normaalsuse reservaat. Seda on hea uskuda ja inimesed usuvad. Positiivsusesse tasub uskuda, sest seda pakutakse vähe. Aga Mikita allutab meid oma positiivse ja turvalise mõju alla. Nii ,,Lingvistilist metsa" kui ka ,,Lindvistikat" lugenule teeb ilmselt nalja, kui ta sattub mõne eestlase peale, kes ninatargalt teatab, et vanad ajad on möödas, nüüd oleme me linnarahvas. Eriti kui tead, et enamus niiviisi väitnuist veedab kvaliteetaega metsas seeni või marju korjates, keedab õhtuti rohtudest teed ja pageb igal nädalavahetusel kiiruga suvilasse või päritud maamaja eraldatusse. Autoril on kujundlik mõtlemine ja mis teeb teda ilmselt eriliseks, ka võime peas tekkinud
+ teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja
Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 48. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, infostruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon ehk muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne pole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil pole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskne nähtus. Kui I silp on lühike, siis on sõna intonatsioon vähe langev. Kui I silp on pikk, on intonatsioon püsiv. Kui I silp on ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.
Välted on :leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, informatsioonistruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon e. muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne ei ole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam- vähem püsiv
Nad näitavad rahulolul põhinevaid erinevusi suhtumises natsinaalsotsialismi, fasismi, rassismi, anti-semitismi, samuti ka riigi heaollu, ja samuti arusaamist sotsiaalpoliitikast, migratsioonist ja julgeolekupoliitikast. c. On tehtud vähe analüütilisi töid populistliku retoorika kohta. Populismi tuumaks on väga üldistatud väide esindatuse kohta.Seda väidet on tihti tunnetatud kui lingvistilist viidet inimeste ühendusele. Inimesed on väga ebaselge kategooria. Võiks olla kolm tähendust- 1. Inimesed kui rahvus- eriti seotud parempoolse populismi ja natsionaalpopulismiga 2. Inimesed kui klass vasakpoolne populism 3. Inimesed kui poliitiliselt sõltumatu ühend populismi tüüp võrreldav, sobiv demokraatiale. Teine aste. Andmete kogumine
2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Humanitaarne semiootika. Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). Formaalne semiootika. Loogika kui formaalne semiootika. Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga.
priori midagi ühist (näiteks ained, mis omavahel ei reageeri, ent mida saab ühendada kolmanda kaudu). Niisugust sidet ei tekita biosüsteem aga sugugi mille tahes vahel -- need sidemed vastavad biosüsteemi funktsioonidele. 2) Biosüsteemid kui tekstid; geneetiliste tekstide ja inimkeelte võrdlus- Seoses geneetilise koodi avastamise ja uurimisega ilmus lingvistiline aspekt bioloogiasse omas täies loomulikkuses. Elu hakati käsitlema kui lingvistilist fenomeni. Valdavalt on tähelepanu köitnud DNA ja kirjalike tekstide ühised omadused (digitaalsus, interpunktsioon, mitmetasemelisus), nende kahe tekkes nähakse kaht peamist revolutsiooni elu arenguloos. Ent tekstilistena võib käsitleda ka teisi elunähtusi. 3) Diskreetsuse ilmumine; koodide teke, päritolu, tüübid- bioloogiliste koodide puhul käivad digitaalne ja analoogne aspekt käsikäes ja on lahutamatud -- bioloogilised koodid on duaalsed.
Horisontaaltelg- nimetatakse ka süntagmaatiliseks teljeks, see puudutab sõnade järjekorda ja sõnade järgnevust, sõnu saab muuta ja lause tähendus selgub viimase sõna lisamisel. Verikaaltelg- asendatakse üks sõna teisega, kirjeldatatkse sama olukorda aga sõnumi tähendus muutub, reaalsus ei muutu aga toimub märkide keele jaoks vajalik kombineerimine. Saussure ütleb: „keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mille süsteem väljastab.“ Liiklus on märgi süsteem, seda saab lugeda kui keelt. Levi-Strauss- üritas leida kultuuri struktuuri, selleni pidi tema arvates jõudma. Ta uuris ka üksikuid paroole, aga teda huvitas erinevate kultuuride struktuur. Müüt- peame kindlaks tegema müütilised struktuurid ja siis saame teada mida müüdid tähendavad
kvantiteet, välde kestus, pikkus aeg (ms) toon, intonatsioon (heli)kõrgus põhisagedus (Fo) rõhk valjus intensiivsus (dB) Akustiline vaste intonatsioonile põhisagedus ehk põhitoon (Fo); kõne tajumisel - helikõrgus Seega intonatsiooni mõõdetavad füüsikalised parameetrid on: Fo, intensiivsus, aeg (segmentide kestus) Intonatsioonil on ka abstraktsem lingvistilise väljenduse plaan, mis näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsiooni mõjutavad (koos) mitmed tegurid, sh: grammatiline struktuur Nt lausetüüp: inversiooniga küsimus, nt tõusev intonatsioon küsilausete lõpus inglise k-s, loetelu jm informatsioonistruktuur Nt uus ja vana informatsioon diskursuse struktuur (tekstiintonatsioon), teksti sidusus Nt kõnevooru hoidmine, vooru lõpetatus Kõne liigendamisel ja kõne keelelisel segmentimisel kujuneb intonatsioonirühm, mis on sageli
loogikaga. ameerika traditsioon!. Semiootilisi meetodeid saab kasutada ka reaalteadustes, näiteks meditsiinis, kus erinevad sümptomid viivad lõpuks diagnoosini. Peirce'i järgi ongi semiootika teise nimega loogika ehk teadus üldistest seaduspärasustest, mis toetub fenomenoloogial ja matemaatikal. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). On üks lingvistika osa. semioloogia kui üldise märgiteaduse mõiste, kus uurimisobjektiks on märk (eelkõige keelemärk) ja
Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda. erinevad keeled konstrueerivad erinevat reaalsust. Me saame reaalsust kogeda ainult tõlgendussüsteemide kaudu. Kant Meil on olemas teatud konseptsioon millega me reaalsusest aru saame, aga reaalsust otse tajuda ei saa . Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu. "Keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab." Sassure. Märkide kombineerimine, märkide valik, Sassure ei pööra tähelepanu sellele, kes neid valib Levi-Strauss Kas kultuuril tervikuna on olemas oma keel ehk langage, baasstruktuur. Levi-Straussi müüdikäsitlus. Müteem Binaarne Müüdi mõiste puudutab kõiki ka praeguseid elusfääre, algselt oli küll antropoloogiline.
mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall. Hjelmslev rõhutas, et ta on Saussure'le truu ja teeb seda, mida too ise oleks teinud kui oleks jõudnud (osaliselt lähtus sealjuures ikkagi ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin.
mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall. Hjelmslev rõhutas, et ta on Saussure'le truu ja teeb seda, mida too ise oleks teinud kui oleks jõudnud (osaliselt lähtus sealjuures ikkagi ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin.
sellele muutujale defineeritud lingvistilise märgenditega. KUI U1 on A1r JA U2 on A2r ... JA Ui on Air ... JA UN on ANr (18) SIIS V1 on B1r JA V2 on B2r ... JA Vj on Bjr ... JA VM on BMr VÕI... Air ja Bjr tähistavad siin vastavalt inda sisendmuutuja xi ja j-nda väljundmuutuja yj (i = 1 ... N, j = 1 ... M) lingvistilisi märgendeid, mis on seotud r-nda reegliga (r = 1 ... R). Selline tähistusviis ei tähenda, et üht lingvistilist märgendit tohib kasutada vaid ühe korra ühesainsas reeglis. Üldjuhul on olukord hoopis vastupidine vabade kohtade arv reeglites ületab tunduvalt lingvistiliste märgendite koguarvu ning konkreetne lingvistiline märgend esineb tavaliselt mitmetes reeglites. Eeldades et iga sisendmuutuja Ui on tükeldus koosneb Si hägusast alamhulgast, iga väljundmuutuja Vj tükeldus koosneb Tj hägusast alamhulgast ja et hägus süsteem koosneb R reeglist, vajame me eraldi
"vabadusvõitlejad sisenesid linna - terroristid sisenesid linna" Keel on miski, mis mitte ei peegelda reaalsust vaid kujundab seda inimestele. Meil ei ole olemas reaalsust ilma keeleta. Keel paneb meie jaoks reaalsuse kokku. Keele kaudu, me loome ja kujundame oma kogemust. Erinevad keeled konstukteerivad erinevaid reaalusi. Semiootika maailm, milles suheldakse fenomenide kaudu. S "keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi. On vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab" Levi-Strouss viis Saussure´i ideed laiemale piirile. Uuris hõimurahvaid ja nende kultuurilist tausta. Seos keeleteadusega oli tal selgelt olemas. Foneem, moeem . Töötles välja müteemi, mis on müüdi koostisosa. Käsitlus binaarsetest opositsioonidest (vastand paarid) erinevus loob tähendust. Ema - isa, üleval - all, päev - öö. Üks element vastandpaaris on defineeritud teise kaudu.
Vrd Peirce Keele reeglid Morrise järgi Grammatikaline reegel määratleb märgilisi suhteid märgiliste vahendite vahel. Pragmaatiline reegel -- konstateerib tingimusi, mille juures märgiline vahend on interpretaatori jaoks märk. ,,Oi!", modaalsõnad, ,,Tere hommikust!" erinevates tähendustes) Loogika kui formaalne semiootika (Peirce) Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Universaalid (üldmõisted) üksiknimed Pärisnimede lähedus indeksitele signifikatsioon nominatsioon universaalid üksiknimed
Foucault arvates on humanitaarteaduste algusest saadik eksisteerinud selle kolm erinevat mudelit: funktsiooni ja normi põhimudel, mis on aluseks bioloogiale ja humanitaarteaduste valdkonnas psühholoogiale. konflikti ja reegli põhimudel leiab väljenduse ökonoomias ja humanitaarias sotsioloogias. tähenduse (mõte) ja süsteemi põhimdel on lingvistika mudel ja sellest on humanitaarvallas välja kasvanud kirjanduse ja müütide uurimine. Lingvistilist mudelit pidas Foucault oma kaasajal, st. 60-ndatel valitsevaks. "Sõnad ja asjad" käsitleb humanitaarteaduste teket. Teadmiste tekke -- epistemoloogia põhielemendiks on episteem (vrd. Levi-Straussi müteemi). Episteem -- homogeenne korraldatud esituste väli; üldine teadmiste ruum, mis võimaldab fikseerida "olemiste korda". Seoste võrk, mille alusel esitatakse epohhidele omased vastuvõtu koodid, praktikad, tunnetusteooriad ning läbi nende
horisontaalsel teljel me saame tähenduse viimase sõna lisamisel (siin oli enne sõna «lisamus») paradigmaatilisel teljel saame tähenduse kui asendame mõne sõna teisega külla sisenesid metsavennad külla sisenesid bandiidid reaalsus ei muutu siin, jääb samaks, ainult märke kombineeritakse teismoodi. erinevad keeled kujundavad erineva reaalsuse eesti keel loob teistsuguse reaalsuse kui vene keel keeles ei ole ideid ega helisid mis oleks eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi vaid ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused mida süsteem väljastab on võimalik ette kujutada tervet teadust märkidest, mis puudutab inimtegevuse kõiki sfääre. tema ideed kandusidki õige varsti üle antropoloogiasse. 1908...2009. levistrauss : pmst tegeleb selle uurimisega, milline on kogu kultuuri langue, milline on kultuuri keeleline struktuur : kirjutas palju ja paljude arvates ebaühtlaselt.
ulatuslikult kuulas telefonikõnesid pealt. Olulisemad jutuajamised peeti väljas, et ei oleks telefoni pealtkuulamist. Sõjajärgsel perioodil jälgis Stalin just punaarmee juhte. Nt Zukov oligi sunnitud tagasi tõmbuma, tema ju see, kes võiduparaadi vastu võttis Punasel väljakul. Tulemuseks see, et sellest suurest marssalist tehti teisejärguline väejuht. Lingvistiline taust - iga ajastu jätab oma jälje kaasaegsete kõnekeelde, selle ajastu tundmisel on vaja seda lingvistilist tausta paremini tunda. Nõukogude aeg sünnitas uue keele, mis peegeldas nõukogulikke keelendaid, toalitaarse ühiskonna ülepolitiseeritud keel, see oli vajalik vaimsuse, individuaalsuse vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje kasvõi isikunimedesse, nt Traktorina, Rem, Rema - maailmarevolutsioon lühendatult jne. Nõukogude ajastu lingvistilin tähendab ka tohut hulka lühendite kasutamist asjaajamise asjades
edasiuurimiseks järgmisi suundi (sulgudes ingliskeelsed märksõnad guugeldamise lihtsustamiseks). • Terminite automaatse otsimisega tekstikorpustest tegeleb ter- minituvastus (term extraction). Mitmesuguste statistiliste mee- toditega mõõdetakse keelendite kummalisust, st ainuomasust vaatlusalusele teksti(liigi)le, lähtudes hüpoteesist, et kummalisus korreleerub terminilisusega. Täiendavalt võidakse kasutada ka lingvistilist infot, näiteks terminikandidaatide sõnaliigikuuluvust. Ühesõnaliste terminite tuvastamine on suhteliselt lihtne, mitme- sõnalisi leida on veidi keerulisem. Ka rikas morfoloogia, nagu eesti keele puhul, raskendab ülesannet. • Paralleelkorpusi ehk tekste ja nende tõlkeid sisaldavaid korpusi saab joondada (align) teksti-, lause- või sõnatasemel. Automaat- se joondamise täpsus suurematelt tekstiüksustelt väiksematele
informatsiooni meenutamine. Kui suudame meenutatavad mõisted semantilisse hierarhiasse lülitada, paraneb nende meenutamine olulisel määral. See fakt võib olla paremini seletatav leviva aktivatsiooni mudeliga (Collins & Loftus, 1975), mille kohaselt määrab semantiliste suhete võrgus sõlmede omavahelise kauguse ära mõistete semantiline lähedus/ kaugus. Püsimälu puhul räägitakse salvestatava info kodeerimise modaalsusest. Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks eideetilised kujundid, kestvad detailsed pildid, mida mõni inimene suudab mälust esile manada. Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega
annaabi.ee 
