lingvistikas. Sel ajal oli formaalne lähenemine domineeriv nii lingvistikas kui filosoofias. Kognitiivne lähenemine on oma olemuselt filosoofiline, aga sellest hoolimata on ta kognitiivset lingvistikat mõjutanud. Viimastel aastetel on kognitiivse lingvistika teooriad muutunud piisavalt detailseks ja usaldusväärseks, et neid saab testida kognitiivsete teaduste meetoditega. (Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007: 2) Referaadi eesmärk on anda ülevaade kognitiivsest lingvistikast. Tuua välja mõjukamad teooriad ja uurimused, mis kujundavad kognitiivset lingvistikat. Vaadatakse kahte kõige rohkem arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Uuritakse, mis neil on sarnast ja mis erinevat. Uuritakse erinevaid lähenemisviise neile liikumistele, vaadatakse, mis on nende tugevad küljed ja nõrgad küljed. Uuritakse, mis eristab kognitiivset lingvistikast teistest lingvistika tüüpidest
sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga
kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. Ta on osa matemaatilisest lingvistikast. Süntaktika uurib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev
väljendada suvalist sisu, ja keele vormi ei määra väljendamist vajav sisu üksi. Keel on sisu ja vormi ühtsus, mistõttu on loomulik, et keeleuurimine on läbi sajandite kõikunud nende kahe poole vahel. (Õim 2000: 15) 9 Kirjandus Õim, Haldur 2000. Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Oma Keel nr 1, lk 717. Tragel, Ilona 2002. Kognitiivsest lingvistikast Oma Keel nr 1, lk 511. Õim, Haldur, Ilona Tragel 2007. Teoreetilise keeleteaduse arengust mujal ja meil XXI sajandi alguses. Keel ja Kirjandus nr 2, lk 98115. Tenjes, Silvi 2010. Semantika. Õppematerjal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10
Hoidis oma ise pärandit, arendas omailma konsepti. Thre peamine fookus oli demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse. 10) Giorgio Prodi (1928-1987) – Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik. Avaldanud raamatuid meditsiinifilosoofiast ja bioloogia filosoofiast. Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et Prodi on üks kolmest tänapäevase biosemiootika rajajatest.
Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, E.Sapir- etnoloogiliste huvidega. "Language" sisaldab struktural sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An et keelejadad oleks õigesti teostatud
(käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Õige on see, mis vastab reeglitele L={A;G} I reegel sümbolid peavad moodustama ahela. Ahelal on algus ja suund. II reegel need ahelad on ei ole lõpmatud. Isegi kui ahel on lõpmatu on ta nõrgim lõpmatus
Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. o Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. o Semantika ehk tähendusõpetus– uurib keeleüksuste tähendusi ning nende
12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - alus öeldis sihitis (1 + 3 = 8) Semantiline - loogiliselt tõene (1 + 3 = 4) Pragmaatika - mõista asja õiges kontekstis (pikk poiss) Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid.
Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased · D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda. · D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega
On sotsiaalselt määratletud ühised normid ja väärtused. 71. Mida tähendab lugemismudel? - Lugemismudel on teose tähendustasand, mis on vastavuses ühe lugeja või terve põlvkonna lugejate enamiku huvidega. 72. Tooge välja vabalt valitud teose võimalikud lugemismudelid. - Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel. 73. Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused. Erinevused strukturalismist: - Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)?
Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist
Uurija roll: Personaalne osalemine Eraldatus ja osavõtmatus Empaatiline mõistmine Objektiivne portreteerimine Uurija kui õpilane ja instrument Kontrollija * Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile. ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava subjekti poolt antavale tähendussüsteemile. Terminid pärinevad lingvistikast: phonetic – foneetika; phonemic – foneem. Kvantitatiivne uurimus Hüpoteesi testimine Numbrilise andmestiku kasutamine Protseduuriline objektiivsus Üldistatavus 4 Süstemaatiline mudelite identifitseerimine – statistilised tehnikad on kasutusel selleks, et kirjeldada andmestikus leitavaid mudeleid põhjus-tagajärg seostes, mitte juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi
Eksisteerivad paralleelid keele ja kultuuri teatud aspektide vahel sugulus, vahetuskaubad, müüdid Strukturaallingvistika, Saussure: o Binaarsed opositsioonid eristavad tunnused keeles teoreetilised vastandpaarid o Nt. g ja k, p ja b, t ja d tähendus tuleneb kontrastist lingvistiliste elementide vahel, tähendus ei ole olemuslik, vaid tekib eristuse tulemusena Binaarsed opositsioonid mõiste võeti üle lingvistikast vastandpaarid ehk binaarstruktuurid domineerivad inimmõtlemises Püüab haarata suhetest koosnevate tähendusrikaste süsteemide (müüdid, sugulussüsteemid jne) üldomadusi Suhe/erinevus määrab tähenduse, tähendus ei ole olemuslik nt isa on isa vaid suhtes oma järeltulijatega 'Elementary Structures of Kinship' - sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis,
osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid VARIEERUMINE vaba struktureeritud INFORMANT teadlane kõneleja
Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. 5 o Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. o Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende
Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates 1950ndatest mõjutas antropoloogiat kolinialismi lõpp. Antropoloogia ei kasvanud mitte suuremaks, aga sisukamaks (intellektuaalsus ja akadeemilisus). STRUKTURALISM Esimene väga tähtis teooria pärast II MS oli Claude Lévi-Strauss'i strukturalism. Ta austas Maussi ning polnud samuti suurem välivaatleja. Lévi-Strauss arendas originaalteooria inimese vaimu kohta, mis oli inspireeritud struktuurilisest lingvistikast. Tema esimene suur töö Les Structures élémentaires de la parenté (The Elementary Structures of Kinship), oli sissejuhatus grammatilisele formaalsele viisile mõtlemaks sugupuust. Teos räägib ka abielust. Lévi-Strauss täiendas oma teooriat hiljem totemismi, müütide ja kunstiga. Inglise keelses maailmas ei teatud sellest midagi, kuna Lévi-Straussi hakati tõlkima alles 1960ndatel. Strukturalismi kritiseeriti, kuna see oli tõestamatu.
tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on tingitud keele enda vasturääkivustest. Keelestruktuur lähtub teataval viisil maailmastruktuuriga. · Strukturalistlik traditsioon lähtus ennekõike lingvistikast, mis vaatas keelt kui erinevat süsteemi (ühelgi sõnal pole positiivset tähendus keeles pole positiivseid tähendus). Sõna tähendus sõltub sellest, mis kontekstis sõna on. Epostemoloogia ja ontoloogia vahekord Keele roll tunnetuses · Traditsiooniline vaade oli, et tõesele teadmisele tegelikkuse kohta on võimalik jõuda, kui arvestame kahte aspekti: o tuleb luua ühine teaduskeel
Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. S. elementide kooslus on ette antud. 2 aspekti: 1. ei ole inimesekesksed kunstiteose sünni puhul pole tegemist vaba tahtega. Ta püüab seda struktuuri kaudu seletada. 2. Ei hoolita kunstiteose väärtusest. S. on analüütiline meetod. S. on pärit lingvistikast. Ferdinand de Saussure (18571913) oli Sveitsi keeleteadlane ja 20saj keele ja strukturalismi rajaja. Uuris indo-eur ja sanskriti keelt."ÜLDLINGVISTIKA KURSUS" 1916 (pandi kokku) peale ta surma. Tema põhiideed: keeleline vorm on suvaline/omavoliline ja seega kõik keeled toimivad sarnaselt. kõik keeled on oma kontseptsioonid ja heli pildid (ehk tähistatavad ja tähistajad). Sõnad ja nende tähendused on määratletud, võrreldes ja vastandades nende tähendused üksteisega.
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga
C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984).
Verbaal. pesta, hammustada Chomsky teooriat on kasutatud ka: kuidas kirjeldada religioosseid rituaale. Toimus suur murre ka kirjanduse teoorias, mille algatas Roman Jakobson (18961982) Alustas Moskvas, hiljem Praha, siis USA. Tema töödes jäi kindlaks vene formalistide teesi, et kirjanduse analüüs eesmärk võiks olla täpsete lingvistiliste meetodite abil välja selgitada, mis see on, mis teksti kunstiliseks muudab. Teha see mõõdetavaks. Avaldas epohhiloova artikli: Lingvistikast ja poeetikast, kus ta toob ära oma kommunikatsioon skeemi. Kui toimub kommunikatsioon akt: on sel 6 aspekti. · keegi, kes info/teate välja saadab. · keegi, kellele see on adresseeritud · kanal, mille kaudu teade liigub · teade ise · kood, Chomsky must kast (lauseid moodustav masin) , olemas mõlemast sõltumatult · kontekst ehk tegelikkust, see millest kood räägib, viitab
• Tähistamist vajavaid mõisteid on oluliselt rohkem kui häälduskõl- bulikke (sh mõistliku pikkusega) häälikukombinatsioone ükskõik millises loomulikus keeles. • Inimeste eristusvajadused ja -võimed on erinevad, mistõttu juhtub väga harva, et suhtlejad tõesti räägiksid täpselt samast mõistest. Sel juhul põhjustab sama (ainsa) termini kasutamine mõistmise asemel pseudomõistmist. • Nagu teada kognitiivsest lingvistikast, aitab tähendusülekanne (st sama sõna kasutamine mitme omavahel seotud mõiste tähistamiseks) mõistmisele just kaasa, mitte ei takista seda, nagu ühemõttelisuse pooldajad väidavad. Samas täiesti ignoreerida ühemõttelisust ka ei saa, vähemalt mitte ühe mõistesüsteemi piires. Oleks ikka üsna keeruline suhelda, kui roheline tähistaks lisaks rohelisele värvile ka punast, või kui rohelist värvi tähistaks nii roheline kui ka punane. Peaasi on
sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga
annaabi.ee 
