panustab üldkulude katmisse? • Kas püsikulud jäävad endiselt ettevõtte jaoks alles? • On seal mõni püsiv otsekulu, millest vabanetakse sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z • Kasum toote kohta 12 10 6 • Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks.
Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest.
reaktsiooni reaktsiooni üldine kiirus v = v1 + v2 = c(k1 + k2) nt fenooli nitreerimine OH NO2 OH OH HNO3 OH NO2 O2N 4) jada-/järjestikused reaktsioonid – koosnevad mitmest järjestikusest staadiumist reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus nt H2 + I2 -> 2HI; I staadium kiire I2 -> 2I, II staadium aeglane H2 + 2I=2HI 5) ahelreaktsioonid – koosnevad paljudest korduvatest etappidest lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake; hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest. nt tuumareaktsioonid; või Cl2 →Cl·+Cl· Cl· +H2 →HCl + H·
katseklaasist eraldatud lahustega (vt. skeemi) ning jälgida, millistes katseklaasides tekib sade. 1 mL 0,1 M Na2C2O4 + 2 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → tekkib valge sade +2 tilka CaCl2 → sade ei teki Na2C2O4 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame CaCl 2 – midagi ei muutu, Na2C2O4 lisamisega limiteeriva reagendi kontsentratsioon sooreneb, järelikult reaktsioon võib kulgeda ja tekkib sade 2 mL 0,1 M Na2C2O4 + 1 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → sade ei teki +2 tilka CaCl2 → tekkib valge sade CaCl2 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame Na 2C2O4 – midagi ei muutu,
Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse. Log w = log C 3/2 log N 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); Neutralism 00 Mutualism ++ Tarbimine (kisklus, parasitism, herbivooria) +- Konkurents -- Kommensialism 0+ Ammensialism 0- 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; Konkurents on vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju: a) liigisisene sümmeetriline, asümmeetriline; b) liikide vaheline 1) Otsene konkurents (läbi ühise ressursi tarbimise, nii, et kokku ei puutu, kaelkirjak ja sebra jõevett joomas, või aktiivne võitlus ressursi pärast); 2) Kaudne konkurents (interaktsioon läbi ühise vaenlase, nt parasiite taluv organism
· paralleelsed reaktsioonid samade lähteainetega toimub mitu erinevat reaktsiooni: A k 1 D; A k 2 E, v1 = k1c(A); v2 = k2c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . · jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 B k 2 D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. · ahelreaktsioonid reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele
Maksimaalne bioloogiline mitmekesisus esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades: Kehtib globaalses kui lokaalses skaalas.Põhjus - nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. Ajaline heterogeensus: Mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus, Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike.Ruumiline heterogeensus: Ruumiliselt homogeenses elupaigas võib eksteerida limiteeriva ressursi kohta ainult üks liik .Kui aga elupaik on ruumiliselt heterogeenne, siis see heterogeensus võimaldab kooseksisterida suurel hulgal liikidel .Saarte teooria : Bioloogiline mitmekesisus on :positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Mosaiigi teooria-Tähtsamad faktorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust on:1)elupaiga varieeruvus (pindalaühiku kohta tulev
A k 1 → D; A k 2 → E, v1 = k1⋅c(A); v2 = k2⋅c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . • jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid – reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 → B k 2 → D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1⋅c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. • ahelreaktsioonid – reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele
kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa). Parasitism kommensalism mutualism (soolekepike) 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; · Otsene e vahetu konkurents ressurside pärast võitlemine, kus resurss jagatakse ümber vägivalla või kavalusega (valgusk.). · Ressursikonkurents e tarbumisk. konkurents toimub läbi ressursi ammutamise; võisteldakse, kes suudab ressurssi otstarbekamalt kasutada ja efektiivsemalt kätte saada (taimed metsas). · Näiv konkurents looduslikud vaenlased, kes pole otseselt konkurendid
loomad, vahel harva ka taimeseemned. Valge-toonekurg, erinevalt mustast toitub kõigest, millest jõud üle käib ja mida on saada: vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod. Tikutaja toitub putukatest, nende vastsetest, ussidest, taimeseemnetest. Konkurents Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurents on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. 6 Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede
...29 Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.................................................29 Kulude analüüs otsustamisel..........................................................................................31 Olulised ja mitteolulised kulud..................................................................................31 Otse- ja kaudkulud. Osa eemaldamine.......................................................................32 Otsustused limiteeriva faktori korral.........................................................................33 Kuludel põhinev müügihinna määramine......................................................................34 Kulude analüüs lähtuvalt jääktulupõhisest skeemist......................................................35 2
3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents - populatsioonide vaheline vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18. Lotka-Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad
Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet, väheneb mehaaniline stress, suureneb suhteline õhuniiskus ning lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus jne. Neid kõiki vaadeldakse konkurentsi näitajatena. Konkurentsisignaale on keskkonnas korraga väga palju, kuid katseliselt on tõestatud, et võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011) Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub: 1. valguse intensiivsusest, 2. valguse kestvusest e päeva pikkusest. Organismide reaktsiooni ööpäevasele valguse- ja varjuperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub kõige selgemini taimeriigil. (Laas 1967)
a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism. d) Sümbiontne mutualism 5) Kommensalism e. + 0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents populatsioonide vaheline vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel kaks liiki, mille nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. Hutchinson 2 liiki, mille ökoloogilised nissid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 1) Tarbimiskonkurents ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents võitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents läbi ühise vaenlase või läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. Ressursi konkurents(1.Tarbimis) vs. vahetu konkurents (2.Otsene) 18
Ressursi ammutamise üle käib konkurents. Kes suudab efektiivsemalt kätte saada seda ja otstarbekamalt kasutada. Toimuda saab ka mitu konkurentsi korraga, nt ruumi ja ressursi konkurents. Troofiline tase on toitumise tase. 3. näiv konkurents läbi ühise vaenlase, või kolmanda liigi, millegi ei pruugi kokkupuudet olla. Gause reegel ehk konkurentse väljatõrjumise reegel. Kaks liiki mille nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida vaid üks neist tõrjutakse konkurentsis välja. Hutchinsoni reegel kaks kattuvate nissidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 03.04.09 Konkurentsi intensiivusus sõltub sellest, kui palju konkurentide nisid kattuvad. Kui kattumine suur, siis konkurents tugev ja on oodata konkurentset väljatõrjumist, ehk ühe liigi väljasuremist kooslusest. Nt Euroopa naaritsa populatsioon. Ameerika naarits ehk mink.
Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda – ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises ehk nende ülesandeks on kiirendada reaktsioone ja seda võimslikult väikese energiskuluga, tagamaks elu kulgemist. Iga ensüüm katalüüsib ühte substraati või substraatide rühma. Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat – aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib.
reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises ehk nende ülesandeks on kiirendada reaktsioone ja seda võimslikult väikese energiskuluga, tagamaks elu kulgemist. Iga ensüüm katalüüsib ühte substraati või substraatide rühma. Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib.
140. Milline arusaam tuleneb Gause reeglist? A. On võimalik, et kooslused on liikidega küllastunud; B. Looduslik valik toimub alati suurema kohasuse suunas; C. Kooslused on pigem superorganismid kui individualistlike liikide kogumid; D. Isaseid ja emaseid isendeid sünnib enamasti võrdses koguses; E. Saak ei sõltu külvitihedusest; F. Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C. Kaudne? D. Tsentraalne? Sümmeetriline muidugi, võsukonkurents on asümmeetriline, A on õige; 142. Kas agregeeritud ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. Heeringaid? B. Seemneliselt paljunevaid põlluumbrohte? C
nt: Euroopa hirv ja põder – Tarbivad samu ressursse ning hirv lõp põdra alalt välja: Põhjus ajuparasiidis mis nakatas mõlemat, kuid vaid põder suri. d) KONKURENTS LÄBI 3.LIIGI Mitteotsene konkurents, läbi ühise vaenlase, läbi troofilise taseme. KONKURENTSE VÄLJATÕRJUMISE PRINTSIIP Sarnaste toitumisharjumustega ligiid on liiga sarnased, et koos elada. Seadus: 2 liiki, kelle nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida, vaid 1 neist tõrjutakse süsteemist konkurentselt välja. Gause konkurentsieksperiment pärmidet toituvate amööbidega 46 Aurelia ja Caundatumi toitumisharjumused on liiga sarnased et koos elada – Caudatum lüüakse välja. Caudatum ja Bursaria on piisavalt erinevad, et koos eksisteerida. Nende nišid ei kattu piisavalt,
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist
temperatuurist, soojemas rohkem isaseid. valguse maksimum, biogeene vähem kui Pisiloomadel ilmuvad isased sageli ainult kevadel (neid vajab fütoplankton). ebasoodsates tingimustes. Krevett on 2,5 Fütoplantonis sinivetikad, kellel pole muret aastaselt isane, siis edaspidi emane. Auster 2 lämmastiku kui limiteeriva biogeeniga. zooplanktonit, 3 miljardit tonni zoobentost, Sügisel biogeenide hulk veidi kasvab 0,2 miljarit tonni nektonit. suvise massi lagunedes, siis alaneb jälle. · Veekogud toodavad 2-3 korda · Vee vertikaalne liiikumine võib rohkem orgaanilist ainet kui maismaa. transportida planktonit sügavale, kus pole Teisproduktsioonil tähtsus töönduslikult. valgust
organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Voodilutikas on inimese tervist puudutav kahjur. Ta toitub inimese verest uneajal. Kirp on üks tuntumaid parasiite inimese elus. Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka liikide vahel. Kui looduses konkureeritakse eluliselt vajalike asjade pärast ja võitlus on möödapääsmatu, siis inimesed võivad tekitada konkurentsi mille suhtes iganes. Karuputk ja teised taimed konkureerivad elukoha, valguse ja toitainete pärast. Ameerika naarits ja Euroopa naarits konkureerisid elukoha ja toidu pärast. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad
DNA nukleoiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon. Ensüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed biokaktiivsed ühendid. Funktsioon: Ensüümid on erilise funktsiooniga valgud, sest seondavad ja muudavad keemiliselt teisi molekule katalüüsivad reaktsioone. Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises, st. reaktsioon, mis ilma ensüümita oleks toimunud aeglaselt, toimud ensüümi osavõtul väga kiiresti. Ensüümid ei muuda reaktsiooni suunda, ei muuda tasakaaluseisundit vaid kiirendavad selle saabumist, ei lõhustu reaktsiooni käigus. Klassifiatsioon: 1. Oksüreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone 2. Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi 4
all CAP (Catabolite Gene Activator Protein) on aktiivne ainult cAMP juuresolekul. cAMP, aktiveerib CRP e CAP, mis aktiveerib kataboliitseid geene 16. Regulatoorsed ümberkorraldused statsionaarse faasi rakkudes. Statsionaarne faas rakud jäävad stressitingimustes metaboolselt aktiivseteks, kuid nad ei jagune, teine võmalus oleks sporulatsioon kehvade keskkonnatingimuste juures. Rakkude sisenemine statsionaarsesse kasvufaasi ei ole järsk. indutseeritakse uued ensüümsüsteemid limiteeriva komponendi juurdehankimiseks juba C, N või P vaeguse esmaste signaalide ilmnemisel. Kui limiteerivat komponenti ei õnnestu juurde hankida, rakkude kasv aeglustub, kuni rakupopulatsioon jõuab statsionaarsesse kasvufaasi. Statsionaarsesse faasi sisenemisel sünteesitakse uusi valke, millest paljud muudavad rakud resistentsemaks ka teistele stressidele nagu näiteks oksüdatiivne stress, osmootne stress ja temperatuuristress. Regulatsioon nukleoidi valkudega
bakteritele kasvuks piisavalt toitaineid. Seega on rakkude kasv üldjuhul limiteeritud ning rakkude väga aeglane paljunemine või viibimine statsionaarses faasis pigem reegel kui erand. 35 Sisenemine statsionaarsesse kasvufaasi Rakkude sisenemine statsionaarsesse kasvufaasi ei ole järsk. Mida aeglasemalt rakud kasvavad, seda enam meenutavad nad statsionaarse faasi rakke. Uued ensüümsüsteemid limiteeriva komponendi juurdehankimiseks indutseeritakse juba C, N või P vaeguse esmaste signaalide ilmnemisel. Näiteks NH 4 vaegus on signaaliks NtrB kinaasse aktiivsuse avaldumisele. Aktiivne NtrB fosforüleerib NtrC ning see omakorda aktiveerib transkriptsiooni ntr geenide 54-sõltuvalt promootorilt. Kui limiteerivat komponenti ei õnnestu juurde hankida, rakkude kasv aeglustub, kuni rakupopulatsioon jõuab statsionaarsesse kasvufaasi.
annaabi.ee 
