lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. * Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. * Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur:
• Orjus (iga osariigi siseasi) • Tööstus, kaitsetollid • Põllumajandus ja • Pooldajad: kirde vana vabakaubandus aristokraatia, põhja • Peamised pooldajad: farmerid, protestandid lihtinimesed (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased Orjuseküsimuse areng • Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus. • Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804. • 1808. a keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse. • 1793.a leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, sellest alates muutus orjus eriti tulusaks. • 1817. a loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks. • Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides. • 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 1820.-1860. a kasumid suurenesid. Missouri kompromiss 1821 (orjandusküsimuses)
liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid.
Vabariiklik partei asutati 1854 väljendas põhjapoolsete osariikide kodanluse, farmerite ja haritlaskonna huve esitas nõude anda läänes tasuta krunte kõigile, kes soovivad seda soovivad olid orjuse kaotamise poolt Orjuse küsimuse areng Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus. 1787 keelustati orjus loodeterritooriumil. 1793 leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, sellest alates muutus orjus eriti tulusaks. 1804 põhjaosariikides likvideerus orjus. 1808 keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USAsse (vt järgmine slaid!). 1817 loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks. 1812. aastast alates tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides. 19. sajandi I poolel sai puuvillast ,,lõuna kuningas"; 1820. 1860. a kasumid suurenesid. LIBEERIA Libeeria rajasid 19. sajandi alguses Ameerikast ümberasunud vabastatud orjad. Riik kuulutati iseseisvaks 26. juulil 1847. Orjade järeltulijad hoidsid võimu pikka aega
o Sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther o 1521 a. Riiga esimesed jutlustajad o 1523 a. jutlustajad Liivimaale o Tartus alustas tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow o Ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja o Pildirüüste liikumine hävitati kirikumaale, altarikaunistusi, reliikviaid · Saksa ordu teelahkmel mida teha? o Ordu kõrgmeister otsustas luteri usu kasuks o Likvideerus Saksa ordu o Liivimaa ordumeister Plettenberg lükkas ettepaneku tagasi ja jätkas Liivimaa orduga üksi o Maarahvas kelle maa, selle usk o Talupoegadel oluline mõte kõik jumala ees võrdsed o Luteri usk juurdus alles Rootsi võimu ajal pärast Liivi sõda · Reformatsiooni tulemused o Jutlused rahvakeeles o Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev
eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene.
kui ka alles jäänud orduvaldused. Saades aru, et pole muud võimalust kui alistuda Poolale ja Leedule. Sellega pidid nõustuma ka ordumeister Kettler ja orduvalduste vasallid. (Histrodamus, 2018) 28. novembril 1561 sõlmiti Vilniuses Sigismund II Augusti esindajatega Pacta Subjectionis, mis kinnitas Riia peapiiskopkonna ja orduvalduste minekut kuninga ülemvõimu alla. Leping hakkas kehtima 5. märts 1562. aastal kui Liivimaa orduharu likvideerus lõplikult. (Histrodamus, 2018) Foto 3 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajalugu oleks ka võinud teisiti minna. Minu arvates olid Mõõgavendade ordu liiga ahne ja peale tükkiv. Nad muutusid liialt vägivaldseks ja auahneks.
mine. Tööstustoodand suurenes ligi 1,5 korda jõudsalt kasvas ettevõtete arv, paranes nende tehniline varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri. Ilmnesid mõned plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. Oluliselt suurenes ekspordimaht, riigi maksebilanss kujunes positiivseks, likvideerus tööpuudus. Edul oli ka negatiivne pool- jätkus inflatsioon ja kasvasid välisvõlad, rahva pahameelt tekitas aeglane palkade tõus, maksud jäid aga maksimumtasemeni. 5 Kultuur Haridus Esmakordselt avanes võimalus asuda sihipäraselt üles ehitama tervet eestikeelset ja -meelset kultuurielu, ja mitte riigipoolse ükskõiksusega või vastuseisu tingimustes, vaid riigi kaasabil.
jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja Melchior Hoffmann. Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole, mis allusid esmajoones raele
· Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes
sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · VanaLiivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus VanaLiivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes
kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena
Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides. 16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani-Norra koos Islandiga ja Rootsi koos Soomega. Just see põhjamaine unioon 14 oli keskaja universaalriikluse esindaja. Selle asemele 1521 tuli Gustav Vaasa juhtimisel Rootsi rahvusriik. Sellel ajal keel ei olnud veel oluline rahvusriigi välimääraja (Rootsi ,,rahvusriigi" koosseisu kuulus ka Soome). Oluliseks muutuseks Rootsis oli kuningavõimu
Mäe ja metallitööstus: Juured viikingiajas ja algus 13.sajandil (oskustöölised). Faluni vase- (keskajal ½ Euroopa vasest) ja Bergslageni rauamaagi- ja hõbedakaevandused. 19. sajandil Põhja-Rootsi uued kaevandused: Kiruna. Rootsi rauamaagi tootmismaht: 1840.aastatel alla 300 000 tonni, 1914. aastal 7 miljonit tonni. Rootsi majandusareng (1815-1914): mäe- ja metallitööstus Rootsi kaevandused ja rauatööstused arenesid moodsaks suurtööstuseks 19.sajandil. Likvideerus partiarhaalne eluviis ja proletariseerumine. Esialgu siseturu vajaduste rahuldamine: nt raudteede võrgustik, põllumajanduse mehaniseerumine, terasest laevad. Kõrvale areneb (eksportiv) relvatööstus. (Bofors: Alfred Nobel, 1894, kahurid) Rootsi majandusareng 19.sajandil: metsatööstus Alguses 1850.aastatel: puit, tselluloos, paber. Koondas Norrlandi (Põhja-Rootsi, kus elanike arv neljakordistus). ,,Metsiku Põhjala" juhutöölised (raiusid metsa ja parvetasid palke sessoonselt).
Asjaolu, et riik ei saanud ettevõtete haldamisega hakkama, vajab vast selgitust. Asi oli selles, et Eestis kujunes välja täiesti spetsiifiline olukord. Harulise (õigemini ametkondliku) juhtimissüsteemiga NSV Liidu ühe liiduvabariigi taasiseseisvumisel lõigati läbi sidemed üleliiduliste ministeeriumidega (st konkreetse majandusharu juhtorganitega). Kommunistlik partei, mis oli kogu aeg võrdlemisi otseselt majandust juhtinud, kaotas oma mõju ja sisuliselt likvideerus hoopis. Tekkis olukord, kus piltlikult öeldes “direktori ja jumala vahel polnud kedagi” (kujutage endale korraks ette olukorda, et praegu kaoksid ettevõtete nõukogud ja omanikest poleks midagi kuulda. Järele jääksid vaid ettevõtete juhatused). Direktoritele selline situatsioon hirmsasti meeldis ja nad hakkasid käituma omanikena. Tavaliselt tegutsesid nad aga isiklikes huvides, mitte riigi huvides. Riigi vara kanditi eraettevõtetesse.
ameeriklasteks · Lõunas enamuse moodustasid põllutööorjad ja valgetel kõrvalperekondade institutsioon ja kirjaoskamatud · ,,Neegrid" moodustasid ühiskonna põhjakihi igal pool · Orjuse põhjendamine: Antiik-Kreeka-Rooma, piibel, orjus Aafrikas, (väikese ajuga) alamrass. Head isandad (kuna ori oli kallis investeering) Orjuseküsimuse areng · Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole maj. Tulus · Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804 · 1787 määrus keelustas orjuse loodeterritooriumil · 1808 keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse · 1817 selts orjade saatmiseks Aafrikasse · 1793 leiutati mehaaniline puuvillapuhastusmasin (eraldas seemned): sellest alates orjus eriti tulus. · Alates 1812. Aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides: ... Toorainet puuvilla kasvatati lõunaosariikides orajtööna ..
reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 19211925. Üürnikud said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali
reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925. Üürnikud – said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali
Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks III Vabariik Inglismaal - Commonwealth - Parlamendi ülemkoda likvideeriti, pikk parlament (selle alamkoda) likvideerus 1653 - Cromwelli sõjaline diktatuur - 1653 uus põhiseadus: Cromwell lordprotektor ehk vabariigi kaitsja (1653-58), Kehtib puritaanide sõjaline diktatuur. Sisepoliitika: - Iirimaa katoliiklaste mässu mahasurumine (1649-50): Iiri/Inglise vahavaenu algus. - Sotlaste mässu likvideerimine (1650-51) - Puritaanide elunormid: Välispoliitika: - Väga edukas! - 1651 Navigatsiooniakt = kaupade vedi inglismaale ja inglismaalt lubatud vaid inglise laevadega. Sihitud Hollandi vahenduskaubanduse vastu
1523. a alustas Tartus tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow, kes hiljem läks Tallinna linnad muutusid protestantlikeks, aga maa jäi katoliiklikuks ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja vastuseks ordumeistri manitsuskirjale vallandus Tallinnas pildirüüste liikumine 14. septembril 1524. a, järgmisel aastal oli see Tartus Hoffmanni juhtimisel, rüüstati Tartu toomkirik Reformatsiooni tulemused: reformatsiooni tulemusena Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525. a ilmus eesti, liivi, lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat WanradtiKoell katekismus hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 2
Kõik 64 ülejäänud lihtsalt tapeti. Mässuliste hulgas ohvreid esialgu 20, hiljem lisandus neile 155 sõjakohtute otsusel mahalastut. Putskatse ohvrite koguarv tõusis 200ni. Siiski ei maksaks putsikatset alahinnata, sest olude teistsugusel kujunemisel poleks EW saatus kaugelti selge olnud. 02.12.2008 Enamlik juhtkond põgenes täielikult idapiiri taha. Poliitbüroo likvideerus. Üksikuid kommunistlikke tegelasi saadeti küll siia, kuid kõik tuntumad nimed olid tuntud ka kaitsepolitseis, tuli piirduda noorte, kogemusteta ja sidemeteta organisaatoritega. Üritati organiseerida ka illegaalset bürood, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja. Kõik saadetud organisaatorid pälvisid kaitsepolitsei tähelepanu ja neil ei jäänud üle muud kui põgeneda, vangi minna või vastuhaku puhul maha lastud saada. 20 aastate lõpuks oli kommuniste järel ca 300
Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 – Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus suundumus, üritati vaba ametiühingu liikumist asendada riigi poolt kontrollitava ametiühinguliikumisega. Loodi Rahvuslik Tööliit. 36 septembriks likvideerus ka vaba ametiühinguliiikumine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Tlnas 7 relvastatud salka. Soomes trükiti ka üleskutsed, et seletada vapside tegevuse eesmärke. 8. 12.1935 pidi Estonias kogunema Isamaaliidu kongress. Plaaniti nende seal arreteerimist, teine vapsidest pidi enda alla võtma sidekeskused, kolmas osa pidi haarama endakätte Tlna autotanki rügemendi (tankid ja soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine, rahvuskongressi loomine (15
allumiseks senjööri kohtuvõimule. Jurisdiktsiooni sisu hulka loeti isegi aadli õigusi koguda maksusid ning nõuda sõjaväeteenistust, samuti muid tänapäevaseid avalik-õiguslikke kohustusi. 2.2. Territoriaalse võimu doktriin Euroopas kinnistus restauratsiooni tingimustes XIX saj. algupoole käsitlus, mille kohaselt riiklus leidis kõrgeima väljundi monarhias ning monarhi isikus. Juriidiliste doktriinide teoreetikud (eeskätt Saksa koolkonnad) väitsid, et kui likvideerus feodaalne killustatus ning kindlustus monarhia, koondus monarhi võimu alla palju seniseid suhteliselt autonoomseid domeene. Absolutistliku monarhi võim hõlmas nüüd laialdasi maa-alasid. Nii olevatki tekkinud riigid ning riigi maa-ala ei olevatki muud kui üks suur domeen. Suurim domeeniomanik oli seega monarh, kelle poliitilist võimu määratleti kui territoriaalset õigust (ius territorii; Landeshoheit). Riigi territoorium oli riigi kinnisomand; riik aga = monarh (monarhia)
Kohalikke asju teoorias otsustati kohapeal, tegelikkuses ikkagi Moskvas. Ukraina Nõukogude Vabariik- loodi Harkivis. Nõukogude valitsusorganid seal jäid pidevalt kokku- KTK ja RN. Valgevene Nõukogude Vabariik- kuulutati välja 1.jaanuaril 1918 hoopistükkis Smolenskis. Märtsis 1919 asendati Valgevene-Leedu Nõukogude Vabariik (Litbel). Pikka iga sellel polnud, sest leedulased said oma riigi. Taastati Valgevene- NV, pealinn Minsk. Taga-Kaukaasias 2 vastanduvat moodustist: Bakuu Kommuun (likvideerus 1918 suvel) ja Taga- Kaukaasia Komissariaat (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia- langesid kommunistliku internatsionaali ohvriteks). Esimesena Asebraidžaan- muster ka Eesti ajaloost tuttav, seejärel 1920 Armeenia ja 1921 Gruusia. 1921 kevadeks 6 Nõukogude Vabariiki- kõigil oma valitsus ning kompartei. Aga need riigi olid muus mõttes tihedasti seotud. Kõik 6 riiki järgisid Moskva eeskujusid- Poliitika sarnanes järjest enam.
annaabi.ee 
