Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Liivi sõda - sarnased materjalid

liivimaa, venelase, venelased, vaherahu, 1570, magnus, peapiiskop, läänemaa, 1557, vasa, sõjategevus, hertsog, rootslased, moskva, 1554, rootsiga, vastseliina, 1559, kettler, rõngu, valdused, 1560, kuningale, rüütelkond, 1563, piiskopkond, rooma, 1502, 1562, saatkond, toolse, laiuse, tsaar, venelastele, piiras, kroonik, frederik, vennale, härgmäe
thumbnail
11
doc

Liivisõda

kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Liivi sõda

Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivi sõda

ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning

Ajalugu
176 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr ­ 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554. aastal saabus Lüvimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid Iepingu tingimused.

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 15-17 sajand

Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar ­ Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill ­ venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai ­ venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli ­ Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli ­ venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoober­november ­ ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine.

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
39
docx

EESTI VARAUUSAEG

Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? ­ Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus ­ Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendrivahe 10 päeva, 18

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

LIIVI SÕJA KOKKUVÕTE

sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata.  1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada  1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu  1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus  12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel  22.01.1558 Liivi sõja algus  12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte  18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu  08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet  10.1558 Ordu vastulöögi katse  13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.  31.08.1559 Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla  10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda  02.08.1560 Härgmäe lahing  21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.  09

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vene-Liivi sõda

Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused:  Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa)  Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid  Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp)

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi Sõda

- Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul ­ hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 ­ 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 ­ vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

Ülestõus hõlmas kolme suur maakonda Eesti aladel. Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused. Aastal 1346. müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule. Nüüdseks oli eestlaste olukord veelgi halvenenud. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1554.aastal nõudis vene tsaar Tartu piiskopilt rahu pikendamiseks lõivu üks mark aastas elaniku kohta. Põhjendades seda sellega, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab hakkama Venemaale maksma. Peagi laienes maksunõue kogu Liivimaale. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, mille Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Liivi sõda

Liivi sõda X klass Rahvusvaheline taust Suurriikide tugevnemine: Taani ­ valitses Läänemere väinades Rootsi ­ püüdis oma mõjupiire laiendada ida poole Poola ­ ühendas endaga Leedu ja laiendas oma piire Läänemereni Venemaa ­ tugevnes ja liitis endaga läänepoolseid alasid tüli Liivimaa võimud keelasid venelaste kauplemise VanaLiivimaal, takistasid välismaa kaupmeeste pääsu Venemaale ning tekitasid kahju ajend ­ Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liivi sõda

AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 ­ Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu ­ 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 ­ jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 ­ kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 ­ sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi ­

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivisõda

LIIVI SÕDA 1558 ­ 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana ­ Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam ­ vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ajaloo I kursuse arvestus

Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD  Eestlased  Latgalid  Liivlased  Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1  Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule.  Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine, Otepää vabastamine) 4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega. 5

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine ­ oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis muinas-eestlasi pöörata oma usku konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keskaeg

· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 1230­1233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 1225­1227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest.   Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa-

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa-

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Usupuhastus ja Liivi sõda

Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" ­ üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liivi sõda 1558

leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollakse nõus vaherahu 15 a pikendama

Ameerika ühiskond ja kultuur
8 allalaadimist
thumbnail
64
rtf

Nimetu

Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601-1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma. 1695 tõusu aeg, lõppev 96-97 a näljahädaga. 1700 PS. 1710 suur katk, sügiseks kogu Eesti kaasatud. 1710.1711 kestab. Katastroofiline rahvastiku muutus

29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun