Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 1. LIIKUMISE KIIRUS 1.1 Kiirus - suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus 0 x1 Dx x2 x t1 Dt t2 läbitud vahemaa x2 - x1 Dx kiirus = ajavahemik ; v = = t2 - t1 Dt [Dx] 1m m km = 1 m×s ; 1 -1 [...
· Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa
tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole. Täpselt niisamuti toimub ka seismiliste lainete puhul. P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite ruumala, kõige kiiremad lained ~6km/h graniidis, vähem tihedamates ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine)
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega õhumasside vahel. • Enamasti eraldab front erineva temperatuuri ja niiskusega õhumasse.
>0
f
vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektriväku tekitab voolu ja vool tekitab magnetvälja 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga on kiirusega vastassuunaline on kiirusega samasuunaline 7. Magnetinduktsiooni ühikuks SI süsteemis on Tesla Örsted Gauss 8. Magnetjõud võivad olla Ainult tõmbejõud Ainult tõukejõud nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? a. Liikuvad laetud kehad b. Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht d. Laetud kehad 10. Magnetvälja jõujooned Algavad ja lõppevad magnetlaengutel
viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem b) pikad - pikkadest lainetest saab rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem · Uue mandrilise maakoore teke Osa kivimeid "kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge
Maavärina kolle e. fookus, epitsenter Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina kese (epitsenter) on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik. 13. Piki- ja ristilained (erinevus, kiirus). Millises järjekorras registreerib seismograaf eri tüüpi laineid? Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad nad kiirusega 6-7km/s Ristilained levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. 1-4km/s 14. Maavärinatega kaasnevad nähtused Tsunamid Nõlvaprotsessid Varingud
elektrijõu suuna. Need jooned võivad olla sirg- või kõverjooned, neil on kindel suund, neid nimetatakse elektrivälja jõujoonteks. Definitsioon: Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont,mille igas punktis on elektrijõu suund selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja jõujoone suund: Elektrivälja jõujoone suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda, mis ühtib elektrivälja asetatud pos. elektrilaenguga keha liikumissuunaga. Seega suunduvad jõujooned pos. elektrilaenguga kehalt neg. laenguga kehale võilõpmatusse. Üksiku pos. ja üksiku neg. elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned: Seal, kus elektriväli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. See võimaldab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinevates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned:
küll aga tasandil. Sel juhul võetakse appi arkustangens ja määratakse, millisele ühikringi veerandile vastab otsitav nurk. Miks see nii on, tuleb teil mulle eksamil seletada. Seniks aga - kasutage ... Meie ülesandes on näiteks kiirusvektori nurk x-teljega: Aga y- ja z-teljega? Mõelge ja arvutage! Kiirendusega on veel üks vigur. Nagu loengutes kuulsite, jagatakse see kaheks komponendiks: -> normaalkiirendus on kiirenduse komponent, mis on liikumissuunaga risti (suunatud piki trajektoori normaali). -> tangentsiaalkiirendus on kiirenduse komponent, mis on suunatud piki trajektoori puutujat (ingl. tangent - puutuja). Et neid leida, peame kõigepealt leidma nurga kiirus- ja kiirendusvektorite vahel. Loomulikult skalaarkorrutise kaudu Edasi on lihtne: tangentsiaalkiirenduse saamiseks tuleb kiirendusvektori moodul (just moodul, mitte komponendid!) korrutada vektorite vahelise nurga koosinusega, normaalkiirenduse saamiseks aga sama nurga siinusega
elastsetest pingetest vabanemisel. Kolle on maavärina teke koht. Epitsenter-kolde kohal olev koht maapinnal Seismelised lained ehk maavärina lained: 1) Keha lained- maapinnas 2) Pinnalained- levib mööda pinda-läheb ringidena edasi P-lained ehk pikilained- levib keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena(6-7km/s) S-lained ehk ristlained levib keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Rayleigh'i lained- paneb maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love'i lained- võngutavad maapinda horisontaalselt risti laine levikusuunaga Maavärinate mõõtmine Richteri skaala- mõõdab maavärina võngete tugevust, mõõtühik on 0-8,9 magnituudi Marcalli skaala- mõõdetaksepurustusi, silmaga määratav, ühik on pallides 0-12 Purustuste suurust määrab: · Maavärina tugevus
B α v Lorenzi jõud on alati kiirusega risti Lorenzi jõud on maksimaalne, kui magnetväli on risti kiirusega(α = 90°, sin α = 1) Laetud osake magnetväljas Lorenzi jõud on alati kiirusega risti v Fl = q v B sin α sin α = 1 mv2 Fl on max, kui Fl = Fl magnetväli r liikumissuunaga r mv2 risti r= B Fl mv2 mv r= R= qvB qB Laetud osake magnetväljas v Laetud osake magnetväljas v Fl Laetud osake magnetväljas mv Laetud osake magnetväljas mv Laetud osake magnetväljas Laetud osake magnetväljas mv Televisiooni põhimõte Elektronkiirt juhitakse
pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. · aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maigi Astok Maigi Astok 1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. Kasutatakse seismograafi Maigi Astok 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel.
on jääv ehk süsteemi mehaaniline energia on jääv kui selles pole hõõrdumist. Tegelikult on hõõrdumiseta süsteeme võimatu leida. Hõõrdejõudude mõjul muundub mehaaniline energia soojuseks. Energia jäävuse seadust saab kasutada näiteks elastsetel põrgetel. Tähtsamad perioodilised (korduvad) liikumised: 1)ring(jooneline) 2)võnkumisel 3)lained. | Kõverjooneliselt liigub keha ainlt kesktõmbejõu mõju s.o. kõveruse keskpunkti poole suunatud jõud, mis on liikumissuunaga, tööd ei tee, kiirust ei uuenda ega vähenda, muudab ainule liikumissuunda. Kesktõmbejõud ei ole uus jõuliik, selleks võib olla iga jõuliik. 1)gravitatsioonijõud,kuule, tehiskaaslastele maal 2)hõõrdejõud(kurvides sõitvale sõidukile) 3)elastsusjõud(hoorattale, käijale). Kaldkurvides on kesktõmbejõuks hõõrdejõu ja teepinna elastsusjõu summa vektorsumma. Kesktõmbekiirendus a näitab, kui kiiresti kiiruse suund muutub
Loeng 4: Suurused: · töö - nimetatakse jõu F ja tema mjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist · energia - Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga Kineetilise energia valem: rakendused. Saab näidata, et kui keha liigub algul näiteks kiirusega , on tehtud töö võrdne kineetilise energia muutusega . Seda isegi juhul, kui jõud on esialgse liikumissuunaga nurga all. Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). · Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6
eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on
Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. P-lained on oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid ja levivad vabalt ka vedelikes. S-lained on aga vaid keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad
võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh'i lained- (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 -purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976..
vulkaanidest. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine
Maa magnetvälja olemasolu on seotud maakera vedela tuumaga.Inklinatsioon nurk maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon nurk kompassiga määratud põhjasuuna ja tegeliku geograafilise põhjasuuna vahel. Mõjutavad suured rauamaagi lademed. Magnetväljas mõjub laetud osakesele jõud, mida nimetatakse Lorentzi jõuks. See jõud mõjub nii üksikule laetud osakesele, liikuvale laetud osakesele, kui ka vabadele lengukandjatele juhtmes. On risti liikumissuunaga ja põhjustab voolu tekkimist generaatorites. Laetud osakesele mõjuv jõud. Suund määratakse vasaku käe reegliga kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laetud kega liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat Loerentzi jõu suunda. Miinusmärgiline Lorentzi jõud tähendab vastupidist suunda või paremat kätt. L. jõud ei põhjusta osakeste liikumist vaid muudab suunda, st. ta ei tee tööd
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang. Epitsenter e. maavärina kese koht maapinnal maavärina kolde kohal. Seismilised lained Maapinna võnkumist põhjustavad lained. Kehalained läbivad Maa sisemust. Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire. Ristilained levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Aeglane. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes. Maavärinate tugevuse mõõtmine Mõõdetakse seismograafiga, Mõõdetakse tugevust magnituudides. Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Enamik looduses esinevatest taustsüsteemidest on mitteinertsiaalsed. 18. Mida iseloomustavad kesktõmbejõud ja tsentrifugaaljõud? Kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud on ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul?
lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2. pinnalained (levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist) · Kehalainete seas eristatakse kahte liiki laineid: 1. P-lained ehk pikilained (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena) 2. S-lained ehk ristilained (levivad aeglasemalt ning keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impullsidena) · S-lained ei levi Maa välistuumas, millest järeldub selle keskkonna vedel seisund. · P-lained levivad kiirusega 6-7 km/sek. S-lained seejuures poole aeglasemalt. · Pinnalaineid on kahte liiki: 1. Rayleigh' lained (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) 2. Love'i lained (võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga.
Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maa välistuumas S-lained ei levi, millest järeldub ka selle keskkonna vedel seisund. Maakoores levivad P-lained kiirusega 6-7 km/sek, S-lained peaaegu poole aeglasemalt. Pinnalaineid on kahte liiki, Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine leviksuunaga. Maavärinate tugevuse mõõtmine
elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3. (Satelliitidele paigutatud) keskmise lahutusvõimega skannerid, kanalite arv ja ruumiline lahutusvõime. 4
Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees 1. Pikilained e. P-lained- liiguvad kiiremini, aine liigub horisontaalselt, ruumaala suureneb liikumisel, 6-7 km/h 2. Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h Pinnalained- liiguvad mööda maapinda või merepõhja, tekitavad purustusi 1. Rayleight lained- maapind lainetab vertikaalselt 2. Love lained- maapind lainetab horisontaalselt ÕPIK LK 39 JOONISED 13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi. Registreeritakse seismjaamades seismograafide e. seismomeetritega. See registreerib
isegi siis, kui neid osakesi kehas tegelikult ei liigu. Metallides on vabadeks laengukandjateks juhtivus(ehk valents ehk vabad) elektronid, seega on elektrivooluks metallides elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides saavad liikuda nii negatiivsed kui ka positiivsed ioonid. Metallides loetakse voolu suunaks elektronide liikumisele vastupidist suunda, elektrolüütides langeb voolu suund kokku positiivsete ioonide liikumissuunaga ioonide liikumissuunaga. Vabad laengukandjad on väga väiksed, mistõttu ei ole nende liikumist võimalik silmaga jälgida. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha elektrivoolu poolt tekitavate toimete (nähtuste) abil. Tööleht 4 Elektrivoolu toimed Mille poolest erineb elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes? V: Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib
määda maapinda nagu liiguvad veelained vettevisatud kivist eemale. Piki- ja ristilained • P-laineid ehk pikilaineid on kiiremad (6–7 km/sek) ja levivad kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. Kivimosakesed võnguvad (pressitakse kokku ja venitatakse välja) lainete levikuga samas suunas. Levivad vabalt ka vedelikes • S-laineid ehk ristilained on aeglasemad ja levivad lainete liikumissuunaga risti. Ei levi vedelas keskkonnas. http://www.classzone.com/books/ea rth_science/terc/content/visualizatio ns/es1002/es1002page01.cfm? chapter_no=visualization Pinnalained • Ka pinnalaineid on kahte liiki: ühed panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt (Reiyleigh lained) nagu merepinna, teised aga võngutavad maapinda horisontaalselt (Love lained), risti laine levikusuunaga. • Pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasema levikuga s.t
Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena kivimikeha tihedust muutvad elastsed keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek
Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr (või v2?) isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks
kui vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Newtoni 1 seadus ehk inertsiseadus väidab, et kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt senikaua, kuni teised kehad tema olekut ei muuda. 1.7. TSENTRIFUGAALJÕUD Kesktõukejõud ehk tsentrifugaaljõud on üks inertsjõududest. Tsentrifugaaljõuga on tegu inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Jõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel. Jõud mõjub liikumissuunaga risti ning ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõudu arvutatakse valemiga , kus R on kõverraadius, v on keha liikumiskiirus ja m on mass (Vikipeedia, 2015). 1.8. TAKISTUSJÕUD Igale liikuvale kehale mõjub takistusjõud olenematta sellest, kas ta on õhus või vedelikus. Takistusjõud oleneb/sõltub keha või eseme kujust. Mida voolujoonelisem keha, seda väiksem on takistus (joonis 8). Liikuvale kehale mõjuv takistusjõud on
Lorentzi jõu suunda. Elektroni kui negatiivselt laetud osakese korral on Lorentzi jõu suund eelnevale vastupidine, sest valemisse ilmub miinusmärk- FL=qvBsin Elektronile mõjuva Lorentzi jõu suunda näitab analoogiliselt paikneva parema käe pöial. Tasub rõhutada, et Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. Seetõttu ei saa Lorentzi jõud liikumisel tööd teha. Ta võib vaid muuta liikumise suunda. Kõige tugevam on Lorentzi jõud liikumissuunaga ristuvas magnetväljas. Sel juhul sin=1 ja järelikult FL=qvBFL=qvB Kui laengukandja kiirusvektor on risti magnetvälja suunaga (B- vektoriga), siis paneb Lorentzi jõud vaakumis asetseva laengukandja liikuma piki ringjoont ümber magnetvälja suuna, toimides kesktõmbekiirendust andva jõuna. Kui laengukandja liigub piki magnetvälja suunda (v- ja B-vektorid on samasihilised), siis Lorentzi jõudu ei teki, sest on sin=0 ja seega ka FL=0. Kui v-
deformeerib silda survedeformatsioonina, horisontaalsel või nõgusal sillal mõjub tõmbedeformatsioon. betoon kui rabe materjal seda ei talu, köissilla puhul asi vastupidine. ilmselt taheti valemiks Hooke´i valemit F=-kx, kus f on keha elastsusjõud, k elastsuskoefitsient ja x deformeerumise pikkus. Miks ehitatakse kurvid väljapoole kaldu? Miks me kurvis sõites ennast kallutame? Kui kurvid on sissepoole kaldu... tähendab välisäär on kõrgemal kui siseäär. Tsentrifugaaljõud mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist välja poole. Tasases kurvis võib põhjustada auto libisemist välja poole. Vektorite korrutis! Tsentrifugaal jõud on risti liikumissuunaga nende korrutis annab jõu suuna, millega risti olles on jõud tasakaalus, autodre rehvide haare parem. Mitu N kaalub keha massiga 1 kg? Aga Kuul? Raskusjõud Maal annab massile 1 kg kiirenduse 9.8 m/s-2, sel ajal kui jõud 1 N annab kiirenduse vaid ~1 m/s-2. Seega, mass 1 kg kaalub 9.8 N
Laamade kaart. Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang. Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas 1.2 S-lained e. Ristlained-aeglasemad, leivivad keskkonda liikumissuunaga risti defromeerivate impulssidena. Ei levi vedelas kk-s 2.Pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. 3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel
pöördvõrdeline keha massiga. a = F/m · Newtoni III seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1 =- F2 · Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja kui keha selle jõu mõjul ka liigub. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne töö jõu suund ühtib liikumis suunaga. Negatiivne töö jõu suund on vastupidine liikumissuunaga. A = F * s = F * s *cos · Mehaaniline energia on keha võime teha tööd. Energiat on kahte liiki: potentsiaalne (Ep) ja kineetiline (Ek). Tähis E (J) Potentsiaale energia on asendienergia. Ep= mgh Kineetiline energia on liikumisenergia. Ek= mv2 /2 · Võimsus on töö tegemise kiirus. , milles N võimsus (W) A töö (J) t töö tegemise aeg (s)
Kui Q>0 (energia vabaneb), siis nimetatakse tuumareaktsiooni eksotermiliseks, kui Q<0 (energia neeldub), siis nimetatakse tuumareaktsiooni endotermiliseks. Tuumareaktsiooni tõenäosuseks määrab reaktsiooni efektiivne ristlõige. Eristatakse otsest ja kaudset, see oleneb vahe- ehk kompaundtuuma kaudu toimuvat tuumareaktsiooniks. Otsese tuumareaktsiooni kestus on umbes 10 -21 reaktsiooni saaduste liikumissund ühtib eelistatult reaktsiooni põhjustava osakese liikumissuunaga. Kaudne tuumareaktsioon on kaheastmeline A+a-C-B+b, kus C on vahetuum. Selline tuumareaktsioon toimub tunduvalt aeglasemalt ( umbes 10-13s vältel)ning reaktsiooni saadused jaotuvad isotroopselt. Paljudel juhtudel võib üks ja sama tuumareaktsioon toimuda mõlemal viisil. Tuumareaktsiooni tekitavad kosmiline ja radioaktiivkiirgus, tehislikult tekitatakse tuumareaktsioone kiirendites kiirendatud laenguga osakeste ja tuumareaktsioonist saadud neutronitega
ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 36. Inertsijõu arvutusvalem. Inertsijõud fiktiivne jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates süsteemides asuvatele kehadele ja avaldub valemist = -ü Miinusmärk näitab seda, et kehale mõjuv inertsijõud on alati suunatud süsteemi kiirendusele vastu. 37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis. Vedeliku rõhk anuma põhjale sõltub ainult vedeliku samba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte
Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusurutavate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina
liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel (pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö Juhul kui kehale mõjub raskusjõud, avaldub töö kujul A = Ph = mg h , kus h on keha algkõrguse ja lõppkõrguse vahe h = h1 - h2 . Elastsusjõu töö
· Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist:
· Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale. Kui juht (juhe) on seejuures liikumissuunaga risti, kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist:
Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoor- jõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n on ahelas sisalduvate vooluallikate ja m ahelas sisalduvate tarbijate arv. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Iga vooluallika elektromotoorjõud tuleb võtta märki arvestades kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga, siis lugeda elektromotoorjõud positiivseks. Sama on mingit tarbijat või vooluallikat läbiva vooluga. Kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga mööda suletud vooluahelat, siis tuleb vool lugeda positiivseks. 47. Tarbijate jadaühendus Iga elektron, mis lähtub negatiivse potentsiaaliga otspunktist, peab läbima järjest kõik tarbijad ja jõudma positiivse potentsiaaliga otspunkti. Et
2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ? Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud raaduise poolt moodustatud pöördenurka v = × r v = sin = R joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kreepikkust. 3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ? A = Fds cos S jõu F töö elementaarnihkel ds võib olla nii positiivne ( 0 < 90°) kui negatiivne (90 < 180 ) kui = 90 ,siis töö on = , liikumissuunaga risti olev jõud tööd ei tee 4) Mida nimetatakse kõverusringjooneks? 5) Millal ei ole inertsijõud reaalne? 6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks? Dissipatiivseteks nim jõudusi mittetsentraalseid jõudusi, mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid tsentraalsete jõudude korral. Kui energia hajub. Tekivad teised mittemehaanilised energialiigid (soojus ) siis on tegemist dissipatiivsete jõududega 7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks?
Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks 8) Perioodiline liikumine Võnkesüsteem
3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust 4. Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga. 7. Magentinduktsiooni ühikuks Si süsteemis on tesla 8. Magnetjõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? liikuvate laetud kehade, vooluga juhtide, liikuvaate vooluga juhtide 10. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad 11. magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele 12. Kaks paraleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. võrdeline mõlema vooli tugevusega b
inimeste viibimispiirkonda, • sissepuhkavade läheduses võib tekkida tõmbetuul, • suurte jahutusvõimsuste korral tekivad suured temperatuurierinevused, • seadmed on suured ja nõuavad palju põrandapinda [11]. Kolb- ehk laminaarne õhujaotus on kasutatav seal, kus nõutakse eriti puhast õhku, näiteks haigla operatsiooniruumis. Õhk suunatakse ühest ruumi otsast teise või laest põrandale kogu pinna ulatuses ühtlase vooluna. Õhk liigub nagu kolvi toimel õhu liikumissuunaga risti asuvas tasapinnas. Õhukiirus ja õhuhulk on suurem kui jugasüsteemi korral. Õhu kiirus võib olla kuni 0,5 m/s [11]. 5.5. Loomapidamishoone õhuvahetussüsteemid Loomapidamishoones kasutatakse kas loomulikku- või sundõhuvahetust ja ka mõlemat koos. Loomulikku õhuvahetust on sobiv kasutada veiselautades, kus õhuvahetuse intensiivsus on väiksem. Lindlas on vajalik enamasti sundõhuvahetus. Õhukorstna ristlõike võib arvutada professor L. Jürgensoni valemiga
jääv. •Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis.1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. Kesktõmbekiirenduse). kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub 2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Ehk Coriolis’e jõud (Maal: põhjapoolkeral mõjub liikumise suuna suhtes vasakult, lõunapoolkeral paremalt). Et keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (kui keha liigub teljest eemale).
Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Rööbiti ühendatud elementide kogutakistuse pöördväärtus võrdub nende takistuste pöördväärtuse summaga. 4. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või kehakõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 5. Rööpühenduses ehk paralleelühenduses kondensaatoritele rakendub ühesuurune pinge. Sel juhul võrdub kogumahtuvus rööbiti ühendatud kondensaatorite mahtuvuste summaga: Jadaühenduses ehk järjestikühenduses kondensaatoreid läbib ühesuurune vool. Niisuguse ühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga:
Peale integreerimist saame ( ) , kus v0-keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast ( ) 3. Kõverjooneline liikumine. Tangentsiaalkiirendus on kiiruse komponent, mis näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse pooles(suunatud piki trajektoori puutujat,puutujasuunaline) Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust (liikumissuunaga risti, suunatud piki trajektoori v2 normaali) a(vektor)=an+at - mis nad on ja mida nad näitavad, kuhu suunatud. an r on ringjoone raadius, r millel asetseb trajektoor selles punktis. 4. Ringjooneline liikumine. v,T,omega,epsilon. Epsilon=consT => valemikolmik.
annaabi.ee 
