Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liikumismängud ja teatevõistlused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jooks, kull, väljak, mängujuht, jookse, palliga, ringis, kulli, viska, hiir, meeskond, jookseb, jooksev, tiim, põgene, kolonnis, korv, osalejate, mänguväljak, korvpall, jänes, korvpalli, visata, joosta, pihta, tiimi, tennise, vile, plaks, võistlus, jooksma, tabada, hiirel, pallid, vahed, saal, karupoeg, ringist, rebane, maas, ajamine, joonel, kassmäärdumine, higistamine; ei ole meeldiv kaotada negatiivne emotsioon). 4 2. MÄNGUJUHT Mängujuht on isik, kes vastutab mängu ettevalmistamise, läbiviimise ja mängimisega kaasnevate tagajärgede eest. Omab ülevaadet mängude liikidest, teadmisi mängude läbiviimise metoodikast, mida oskuslikult kasutab praktilises tegevuses. Hea mängujuht on see, kes ... · ... oskab lugeda ja kasutada mängude kirjeldusi, oskab neid teistele lühidalt ja arusaadavalt seletada, vajadusel ette näidata liikumist, vahendite kasutamist · ... oskab valida sobivaid mänge vastavalt ürituse iseloomule, kohale, aastaajale, osavõtjate arvule, nende vanusele, soole, huvidele, rahvusele · ... oskab valida eriliigilisi mänge (füüsilise pingega vaimse pingega), üldtuntud mängude
mängija taha asetada tühi pudel. Pliiats tuleb kükitades pudeli kaelast sisse saada.kumb saab ennem,see võidab. Pingsipalli veeretamine (Mängijaid: suva arv, vaja: lauatennisepalle ja nööri) Mängijad jagatakse paaridesse ja igale paarile antakse lauatennisepall ja kaks ühepikkust nöörijuppi (umbes 1,5m). Paarilised seisavad vastamisi, kummaski käes nööriots, ja tömbavad nöörid pingule ning hoiavad neid körvuti nagu raudteerööpaid. Käskluse ,,läks" peale paneb mängujuht palli nööripaari ühte otsa ja teises otsas olev mängija langetab oma otsa seevörra, et pall hakkaks allamäge veerema. Kui pall jöuab teise otsa, töstab teine mängija oma nööriotsi nii, et pall hakkaks tagasi veerema.. Kui pall kukub maha, peab selle uuesti nööriotste algusesse panema. Meeskond, mis köige kiiremini suudab palli kolm korda edasitagasi veeretada, on vöitja. Parvetamine See on üpris löbus ja kiire mäng, mida vöiks väga hästi mängida kogu perega.
Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. Võlurimäng Eesmärgid: arendada kehalist aktiivsust ja tähelepanu Mängu käik: Juhtmängija on võlur. Lapsed kõnnivad võluri selja taga, jäljendades tema liikumist
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks-
TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall Mängu käik: Lapsed on ringis. Üks laps on seotud silmadegaringi keskel. Lapsed laulavad või loevad salmi: "Pimesikk, nüüd otsi sa oma sõber ülesse. Siis sa hakkad nägema, üks, kaks, kolm!" Pimesikk astub kellegi juurde, kombib teda ja pead ta ära tundma. Kui kompides ei tunne, siis palub lapsel laulda või teha mingi looma häält (näiteks teemale vastavat kui nädalateemaks on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER
jalalabad ei tohi ületada maas või õhus olles välja piirjooni. 2. Palli võib platsil visata ainult see mängija, kes püüab palli õhust või saab selle maast. Vastasel korral antakse pall üle vastastele. 3. Mängija, kes palli eest põiklemisel astub kasvõi ühe jalaga oma väljaku piirjoontele või sellest üle, loetakse tabatuks ning peab lahkuma väljakult. 4. Kui palli visanud võistkonna mängija astus joonele või sellest üle tabades palliga vastast, siis tabamus ei loe ja pall läheb üle vastasvõistkonnale. 5. Mängijat ei loeta tabatuks: kui ta püüab vastase visatud palli kinni; kui pall puudutab küll mängijat, kuid selle püüab enne mahakukkumist kinni teine sama võistkonna mängija (aga ei tohi väljuda oma väljaku piiridest); kui pall puudutab küll mängijat, kuid sama mängija püüab palli enne
Mängija ei tohi enne väljakule tulla, kui veritsemine on peatatud, haav kaetud ning vereplekid kehalt ja võistlusvormilt eemaldatud. VÄRAVAVAHT. Väravavahil on lubatud · väravaalal väravat kaitstes puudutada palli mis tahes kehaosaga; · lahkuda väravaalalt ilma pallita ja osaleda väljakumängus, seda tehes allub ta väljakumängijatele kehtestatud reeglitele. Väravavahil on keelatud · väravat kaitstes tegutseda vastasmängija suhtes ohtlikult; · lahkuda oma valduses oleva palliga väravaalalt; · 7 m karistusviske tõrjumisel ületada väravavahi liikumist piiravat joont (4 m joon) ja sellest kummalgi pool asuvat pikendust enne, kui pall on viskaja käest ära läinud. · (puudutada palli, ms veereb või asetseb väljaspool väravavahiala, olles ise väravavahialas) · (siseneda väravavahialasse kui ta omab palli väljaspool seda) · (puudutada palli jalaga allpool põlve, kui see liigub mänguväljaku poole) VÄRAVAALA.
Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile
19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel.
15) Full-back ehk kaitsja Viimane mees kaitsjate rivis, kui vastane üritab skoori teha (try). Samuti peab ta suutma tõrjuda vastasmeeskonna lööke ja algatada meeskonna uusi rünnakuid, visates palli kas käega või lüües jalaga. Ajalugu Esmakordselt mängiti seda Inglise ragbikoolis 1823. a, ignoreerides jalgpallireegleid, kus kätega mäng on keelatud, ja lubades mängiatel palli kätte võtta. Alguses mängiti ragbit ümmarguse palliga, ovaalne pall võeti kasutusele 1851. Esimene klubi, Guy's Hospital, asustati 1843. Alles 1871 võeti kasutusele ametlik määrustik, ala nimeks oli tollal ragbijalgpall. 1877 vähendati mängijate arvu 20'lt 15'le. 1886 asutasid Sotimaa. Wales ja lirimaa rahvusvahelise Ragbinõukogu lnternational (Rugby Football Board, IRFB). mis kehtestas ametlikud mängureeglid. Neli aastat hiljem ühines Inglismaa. 1895 organisatsioon Iõhenes ja tekkis Põhja Ragbi Jalgpalli Liit (Northern Rugby
*Teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgikstekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. *Sõnaseletusmäng *Münditeatevõistlus Mängivad 5-7 liikmelised võistkonnad. Mängijad istuvad kas pingil või tihedalt üksteise kõrval asetatud toolidel. Mängujuht paneb kummagi võistkonna esimese mängija parema käe seljale 5-kopikalise. Märguande peale algab lõbus võistlus. Esimene peab mündi asetama teise käeseljale, see omakorda kolmandale ja nõnda edasi. Keegi ei tohi teist kätt appi võtta, münt liigub ainult käeseljalt käseljale. Kui münt maha kukub, peab selle oma käeseljale tagasi panema mängija, kes mündi maha pillas. Võidab võistkond, kes mündi kiiremini edasi annab. Magic stick · Inimeste arv: 6-15
mängijat on võistkonnas, siis kui tegemist on turniiriga, kus on vähemalt 3 mängu).Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval.Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi.Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama.Palli võib üksteisele sööta ja veeretada.Korvpalli käsitsetakse kätega.Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Ajalugu Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith.Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0.Ainukese korvi viskas William R. Chase.USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse,
audis olevaks juhul, kui pall puutub põrandat või muid piididest väljas olevaid objekte. 2 ja 3 punkti vise määratakse ka mängija asukohast sõltuvalt(LISAD joonis 2). 3 punkti saab juhul kui mängija mõlemad jalad on kolmepunkti joone taga. Pooleks pall on juhul, kui mängija hoiab ühe või kahe käega palli kinni ning seda on reeglitepäraselt võimatu kätte saada. Pooleks pall on ka juhul kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pallita mängijal ei ole liikudes piiranguid. Palliga mängijal siiski on. Palliga mängija võib sestes palliga astuda ühe jalaga samme kui teine jalg on kindlalt paigal. Paigal olev jalg on tugijalg ja seda ei või vahetada palli käest lahkumiseni. Liikumise pealt palli saanud mängija võib teha palli põrgatamata kaks sammu. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse siiski põrgatamist selle paindlikkuse tõttu. Põrgatatakse ühe käega käsi vahepeal vahetades. Kahe käega palli puutudes põrgatamine lõppeb.
Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Reeglid Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. MÄNGUVÄLJAK Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. 4 KORVID Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
järgmisele mängijale, kes kirjutab kolmanda ja neljanda rea, nägemata seejuures eelmise värsipaari esimest rida. Kolmas rida peaks riimuma teisega ja võiks soovitavalt olla samas rütmis. Mäng jätkub nii, et iga järgmine mängija näeb vaid viimast kirjutatud rida ja lisab omalt poolt kaks, kuni luuletus saab piisavalt pikk või mängijad otsa või mis iganes... Maffia Mäng käib nii: Kõigepealt aja kokku vähemalt 6 inimest + mängujuht. Nüüd lase kõigil valida pimesi 4 valiku seast:arst, kodanik, politseinik või mafiooso. Seda saab teha näiteks paberilipakatega. 6 mängija puhul võiks olla 2 maffiameest, 1 arst, 1 politseinik ja ülejäänud kodanikud. Igaüks teab, kes ta on ja teistele ei ütle. Nüüd võib alustada. Mängujuht ütleb, et saabub öö ja inimesed lähevad magama(kõik katavad silmad kinni). Kui see on valmis, lubab mängujuht mafioosodel ärgata. Nad avavad vaikselt silmad ning lepivad, keda tappa.
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusm
ründemängija tegevust („ühe silmaga“ ka palli) ja asetab käed vastavalt löögisuunale. (V. Glasnov, 2010). Taktiliselt õigesti teeb mängija, kes suudab võimalikult kauem mitte näidata ründajale käte asetust võrgu kohale. Võrgulähedaste ründesöötude blokeerimisel tuleb katta pall täielukult, kuid keskmise kauguse ja kõrgusega ründesöötude puhul ei ole vaja viia käsi väga kaugele üle võrgu. Labakäed on randmetest tahapoole pööratud ja palliga kokkupuutumisel randmeliigutusega pall 13 suunatakse alla. Otselöögi puhul tuleb asetada käed täpselt palli teele vastu. Pöördega löökide vastu käsi on vaja asetada nurga all, käte pind peab jääma risti löögi suunaga. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Peale blokeerimist mängija peab maanduma tasakaalustatud kõverdatud jalgade peale, et olla valmis uueks blokeerimiseks, julgestamiseks, liikumiseks, söötmiseks
Pall- võivad olla nii nahast- L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak- riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle
palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.
tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a). Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina'le, tulemusega 18.03 (1980.a). Eestlaste seas oli viimase aja tuntuim kuulitõukaja Taavi Peetre, kes osales ka Ateena olümpiamängudel kuulitõuke kvalifikatsioonivõistlusel ning tõukas tulemuse 19.14. Joonis 1. Kuulitõukering 100m 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal nii, et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardiststardipakult. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt Berliinis, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal Fayettevilles
Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli pesasse enne jooksjat või puudutades jooksjat palliga. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe- ja 9 kaitsevooru kummalegi võistkonnale. Voor lõpeb, kui kolm ründavat võistkonnaliiget on väljakult minema (auti) saadud. Võistluse tulemus on 9 vooru jooksul kogutud punktide summa, rohkem punkte kogunud võistkond on võitja. Ajalugu Pesapalli sünnimaa on USA, esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks
Üldine pärineb Briti saartel 19.sajandi mänigtu rabgi versioonist 1920.loodi Ameerika profijalgpalli liit, mis kaks aastat hiljem sai nimeks Rahvuslik jalgpalliliiga (National Football League, NFL) 1960.aastal loodi konkureeriv liiga, Ameerika jalgpalliliiga (American Football League, AFL) Liigad ühendati 1970. aastal, selle tulemusel sündis uus, 26 meeskonnaga NFL Väljak Väljak pikkus on 120 jardi (109,7 meetrit) laius 53,3 jardi (48,8 meetrit) Väravajooned on teineteisest 100 jardi kaugusel. Kummagi väravajoone ja väljaku otsajoone vaheline ala on kummagi meeskonna tsoon (end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Värav Moodustub maast 10 jala kõrgusel asuva rõhtpuu ja
viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Palli ümbermõõt peab olema 74,978
Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
saalijalgpalli. See on ainuke sisejalgpalli vorm, mida aktsepteerib ka FIFA. Futsalit kutsutakse jalgpalli väike-vennaks, kuid tipptasemel on tegemist hoopis erinevate mängudega. Tänaseks on futsalist saanud ülipopulaarne mäng, mida tõestab ainuüksi see, et nt Itaalias on üle 4 miljoni futsali harrastaja. Samas jalgpalli harrastajaid on Itaalias umbes miljon! Futsalist on välja kasvanud sellised mängijad nagu Ronaldo, Ronaldinho, Pele jt. Jalgpallist palju väiksem väljak arendab mängijates tehnilisi oskusi, kiiret reageerimist ja vilgast mängusilma. Tegemist on väga hea meeskonnamänguga, kus tänu väikesele koosseisule saavad kõik mehed pidevalt mängus aktiivselt osaleda. Kuna futsalit mängitakse põhiliselt saalis, on mängutingimused alati head - olgu väljas nii raju kui tahes. Eesti mängijate jaoks on futsal väga hea ettevalmistus kevadiseks jalgpalli hooajaks või siis suviseks rannajalgpalli hooajaks! Futsali ehk saalijalgpalli reeglid:
........................................................3 Mängureeglid.............................................................................4 Vead...................................................................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring
Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta. Mänguväljak Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune. Pall
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti. Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema65-67 cm, kaal 260-280 cm. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatakse Mikasa sini- valge-kollast palli, Itaalia, Saksamaa jt Euroopa juhtivates liigades mängitakse Malteni rohekas-puna-valge palliga, neid mõlemaid toodetakse Jaapanis. Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli. Spordisärkidel peavad nii rinnal kui ka seljal olema numbrid (1 kuni 18). Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra. See kord peab säilima kogu geimi jooksul. Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliiniks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees vasakul), 3 (ees keskel) ja 2 (ees paremal)
annaabi.ee 
