EL laienemised Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-lt 27-le. 3 Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu vastus Euroopa poliitilise maastiku muutumisele viimase viiekümne aasta jooksul on nende riikide aitamine, kellel on eeldusi saada liikmesriigiks, edendades majanduskasvu ning tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: · poliitilised demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte,
välja 495 miljoni euro ulatuses toetusi [4]. 2013. aastal peatas Brüssel eeskirjade eiramisele viidates suure osa Ungari arenguabi maksetest. Ungari vajab meeleheitlikult ELi raha, et finantseerida kriitilise tähtsusega projekte. Ungari poliitik Mesterhazy, kes 2013. aastal kuulus opositsiooni väitis aga, et on korduvalt rõhutanud, et Euroopa Liidu projektidest ei ole mingit märgatavat kasu [5]. Milleks siis on vajalik kuuluda Euroopa Liitu ning kas Unagrile on liikmesriigiks olemine toonud loodetud majanduslikku kasu? Euroopa Liit on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda, et hõlbustada majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Üksnes majandusliidust alguse saanud
Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim.
1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža. Hetkel käivad läbirääkimised Ida-Timoriga, sest nad avaldasid soovi astuda ASEAN-i 11. liikmesriigiks. [1] Organisatsiooni eesmärk on liikmesriikide omavaheline läbiv koostöö mitmetes erinevates sektorites. Liikmesriikide vaheliseks kommunikatsiooniks koostasid kõik 10 liiduriiki 1976. aastal printsiipide kogumiku, mida kutsutakse rahvusvaheliselt Treaty of Amity and Cooperation in Southeast Asia (TAC). TACi printsiibid kutsuvad liiduriike üles olema tolerantsed ja abivalmid üksteise suhtes, kasvatama vastastikkust austust, vältima teise riigi
veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täidetud ning kus on tehtud vead, et eesmärkideni pole küünditud. Lepingu eesmärgid Nizza lepingut peetakse ka Amsterdamis leppest „ülejääkidega“ tegelemiseks ning varasemate lepingutega tegemata jäetud punktide täitmist. Nagu kõikidel lepingutel oli ka Nizza lepingul omad kindlad eesmärgid, mida see kontraht pidi reguleerima ja viima parema täitmiseni
(1) Suur sündimuste arv oli tingitud taasiseseisvumisest. Edaspidine majandusolukord – minek uuele majandussüsteemile, rahareform, kõrge inflatsioon, tööpuudus ning börsikrahh – tõid kaasa aga sündide vähenemise ning iive suure languse. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil jäi kuni 2000ndate aastateni vahemikku 22 – 23, ning umbes 1,3 last naise kohta.(1) 2001. aatsal valiti presidendiks Arnold Rüütel. 29. märtsil 2004. aastal sai Eesti NATO liikmesriigiks, ning 1. mail Euroopa Liidu liikmesriigiks. 2004. – 2008. aastal oli eestis majandusbuum. 2006. aastal sai presidendiks Toomas-Hendrik Ilves. 2008 – 2010/11 oli Eestis aga majanduskriis, mis mõjutas paljude inimeste elusid. Suurenes töö- ja tööjõu puudus. Sellega kaasnes sündimuse langus. 2011 aasta 1. jaanuaril läks eesti üle eurole.(3) Eesti ebasabiilne olukord majanduses ning inimeste ebakindlus aga on saavuanud selle, et meie ühiskond on vananev ning ei suuda ennast taastoota
patronüümi (vahetevahel matronüümi). Need peegeldavad lapse otsest isa (või ema), mitte ajaloolist perekonna päritolu. Islandi süsteem ei kasutaperekonnanimesid. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut. Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast.Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Island ja Euroopa Liit 7.juulil 2012 võeti Strasbourgis täiskogul vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku EL-i 28ndaks liikmesriigiks saamist. Island esitas EL-i liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks EL-i seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest. 2
LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51) NATO RELVAJÕUD:
Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim. Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra.
Euroopa Liidu siseseks keskkonnaprojektide toetamiseks on loodud ka programm LIFE, mille raames eraldatakse raha kasutamaks nii Euroopa Liidu siseselt kui ka selle naaberriikides, säilitamaks või taassäilitamaks looduslikku mitmekesisust taime- või loomaliikide näol. Arvan, et Euroopa Liit on väga paljuski eeskujuks välismaailmale ning senini Euroopa Liidu liikmesriikide kandidaatideks olnud riigid on igati õigustatud oma sooviga saada samuti liikmesriigiks, sest Euroopa Liit pakub tõesti palju hüvesid ja võimalusi. Euroopa Liidu kodanik olla on au, Euroopa Liidu kodanik on liidu jaoks tõenäoliselt kõige olulisem ning ka iga uut kodanikku koheldakse teistega võrdselt. Euroopa Liitu ei saa just lugeda kuigi vanaks, sest maailma ajaloo mõistes on 61 aastat väga lühike aeg. Kindlasti ei saa väita, et Euroopa Liit on juba praeguseks jõudnud tipphetke oma eksistentsis.
· 1939 sügis baltisakslaste lahkumine · 16. Juuni 1940 NSVL ultimaatum Eestile eesti pidi 100 000 sõdurit üle piiri laskma jms · 17.juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus A.Zdanov eesti ja nõukogude liitja · 21.juuni 1940 J. Varese valitsus (välismaailmale tundus kommunistide vastane valitsus) · 21.juuli 1940 eesti kuulutati ENSV-ks · 6.august 1940 eesti inkorporeerimine (eesti võeti nõukogude liikmesriigiks) ENSV valitsemine 1. Karl Säre süngelt salapärena. Sündind 1903. Ta pandi eesti EKP I sekretär (eesti keskpunkt) saksa luures 2. Johannes Vares Ülemnõukogu Pressiidiumi esimees 3. Johannes Lauristin ENSV rahvakomissatide Nõukogude esimees Maareform Kõik kellel oli rohkem kui 30 Ha-d maad, võeti ülejäänu talt ära. Rahareform · Kroonide asemel rublad (1kr=10rubla, aga inimestele anti 1kr=1.5 rubla) 14
toetab kõikide keelte säilimist, ent ei seo keelt ja kultuuri vältimatult rahvusriigiga. Rahvuste aeg Euroopas hakkab läbi saama. Rahvuslik identiteet asendub Euroopa identiteediga. Eesti kuulub ajalooliselt Euroopasse. Euroopa ajalugu on kristuse ajalugu. Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti on Rooma Paavsti mõjualadelt. Ainult Kreeka kuulub Bütsantsi aladele. Ajalooliselt on eestlastes säilinud baltisaksa kultuuri mõju. Ma lootsin Eesti Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega naaseda Euroopasse kui oma päriskoju. Aga see kodu ei ole enam seesama Euroopa, kuhu minu vanavanemad kunagi kuulusid. See, mis teeb täna Euroopast Euroopa, ei ole geograafia, ajalugu, keel ega religioon, vaid väärtused, mida Euroopa on otsustanud kanda. Eesti liitub läänemaailmaga uuesti. Euroopalikke väärtusi meile peale ei sunnita, küll antakse sageli hinnang meie euroopalikkusele selle alusel, milliseid hoiakuid ning suhtumisi hindame.
Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aasta 1. jaanuaril sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks. FAKTID: Riigihümn: Mila Rodino Pealinn: Sofia Pindala: 110 910 km2 Riigikeel: bulgaaria Rahvaarv: 7 321 100 Bulgaaria lipp Rahvastiku tihedus: 66 in/km2 Riigikord: parlamentaarne demokraatia President: Georgi Prvanov Peaminister: Sergej Stanisev Iseseisvus: 3.märts 1878, 22. september 1908 Religioon: valdavaks usuks õigeusk Bulgaaria vapp Rahaühik: leev (1 BGN = 7,99998 EEK)
PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama. Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ees, millistest arvudest ja muutustest jutt käib. 1
Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt mainitud Alma-Ata deklaratsioonile ei ole SRÜ oma olemuselt ei riik, ega supranatsionaalne moodustis. Samuti tunnustatakse deklaratsioonis riikide õigusjärglust, nimelt tagavad SRÜ riigid kõikide rahvusvaheliste kohustuste, mis tulenevad endise NSV Liidu lepingutest ja kokkulepetest, täitmise. Liikmelisus SRÜ-s on sätestatud Põhikirja 7. ja 8. artiklis. Vastavalt artiklile 7 saab SRÜ liikmesriigiks olla iga riik, mis ,, jagab teiste liikmesriikidega Ühenduse eesmärke ja põhimõtteid ning võtab endale põhikirjalisi kohustusi", liitumise peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid. Artikkel 8 näeb ette assotsieerunud riigi staatuse, milleks on SRÜ üksiktegevusalades osalev riik. 1 Ajalugu 1990.aastal käivitus endise Nõukogude Liidu (edaspidi NL) territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991a. augustiputsi järel muutis
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ELi liikmelisuse kriteeriumid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingus. ELiga võib liituda iga Euroopa riik tingimusel, et see vastab kindlatele majanduslike ja poliitiliste tingimuste kriteeriumidele. Nendes lepiti ELi juhtide poolt kokku 1993. aastal Kopenhaagenis. Liikmesriigiks saamiseks peab riik tagama demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse. Samuti peab sellel olema toimiv turumajandus, mis on suuteline ELi siseturu osana tulema toime teiste riikide konkurentsiga. Iga huvitatud riigi 6 valitsusel on võimalik taotleda ELi liikmelisust. ELi poolelt vajab iga liikmelisuse suunas liikumise etapp kõikide liikmesriikide üksmeelset heakskiitu.
Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks. Riigi eripärad. 1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid 5
8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975. aastani, siis rajati kuningas Juan Carlos I juhtimisel demokraatlik riik. 1986. aastal sai Hispaania Eurooma Liidu liikmesriigiks. Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela. (Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266) Hispaania veinid Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks
Euroopa Liidu liikmesriik alates 1. jaanuar 1995(Europe). Riik ei kuulu NATO-sse. Rootsi oli üks Euroopa võimsamaid riike kuni Põhjasõjani, mis järel tõmbus aktiivsest välispoliitikast tagasi ning pühendus rohkem sisepoliitikale ja naabritega suhtlemisele ning kaubavahetusele. Taani on Rootsi naaberriik ning Skandinaavia riikidest kõige väiksem. Rahvaarv 5,6 miljonit(Europe). Poliitline süsteem on parlamentaarne konstitustiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai juba 1. jaanuaril 1973 aastal. Lisaks kuulub Taani ka NATO-sse ning osaleb aktiivselt erinevatel missioonidel. Taanile kuuluvad veel Gröönimaa ja Fääri Saared, kellel on siiski teatav autonoomia. Seega ülesehituselt on riigid väga sarnased. Nad on kuningriigid ning heaoluriigi musternäidised. Sotsiaalkulutused on suured ning inimeste rahulolu väga kõrge. Palgad on suured ning ebavõrdsus üks Euroopa väiksemaid. Nad on eeskujuks paljudele riikidele, kuhu poole püüelda
..................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö................................................................................................................ 7 1.5 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal........................................ 7 1.6 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007.-2010. aastal..............................8 1.7 Euroopa Liidu liikmesriigiks astumise mõju...................................................................... 8 1.8 Eesti riigi esindamine välismaal..........................................................................................8 1.9 Saksa investorite huvi Eesti vastu.......................................................................................9 1.10 Oskustööliste vähesus Eestis...........................................................................................10 1
Küllakutse korral tuleks võtta kaasa lilled, pudel veini või midagi magusat. Lilli peab olema alati paaritu arv, taunitud on tuua valgeid ja punaseid lilli ning kollaseid krüsanteeme. Õhtusöögil on kombeks öelda tooste ning küllakutsutul võidakse paluda seda samuti teha. Toosti öeldakse ainult kanget alkoholi juures, mis on serveeritud pitsides. (Ibid.) Tegevusalad Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. (Economy of Poland) Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk.
Kultuurilooline tõlge Portugal 19 11B Diane Parmas 1970-ndate alguses oli veel tavaline näha üleni musta riietatud naisi oma peadel kanne kandmas, kalureid traditsioonilistes riietes, ja hobukaarikuid, kuid tänapäeval on need stseenid haruldased. Portugal on saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks, teid on paremaks muudetud ja seega võimaldades senini isoleeritud regioonidel ligipääsu tänapäevasele elule, ja emigrandid on oma kodumaale naasnud uute kommetega. Kuid mitte kõik traditsioonilise elu tahud pole kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse
29. august Esimese välisriigi (Rootsi) suursaatkonna avamine Eestis. 30. august Prantsusmaa välisminister Roland Dumas Tallinnas. 2. september USA tunnustas Balti riikide iseseisvust. 3. september EV ÜN-i otsus Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta. 6. september NSV Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 10. Eesti võeti Moskvas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmesriigiks. september 11. Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher Tallinnas; G. W. Bush kohtus september Washingtonis Eesti, Läti ja Leedu eksiilvalitsuste esindajatega. 13. Tegevust alustas Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee. september 17. Balti riigid võeti ÜRO liikmeks. september 18. Euroopa Nõukogu andis Eestile, Lätile ja Leedule erikülalise staatuse; Balti riigid september Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed. 1
Tarbijakaitse (riiklik sektor nagu ka Kodakondsus ja Migratsiooniamet, PPA) Viis põhimõtet 1) tarbija tervise ja turvalisuse kaitse 2) majanduslike huvide kaitse 3) kahjuhüvitise tagamine 4) õigus saada vastavat koolitust ja teavet 5) tarbija huvide esindamine Organisatsioonid NATO (1949) Liitumised: 1952: Kreeka, Türgi 1955 SLV 1982 Hispaania 1999 Poola, Tšehhi, Ungari 2004 Baltikumi riigid kõik, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia EESTI SAI AMETLIKULT LIIKMESRIIGIKS 29.03.2004 2009 Albaania, Horvaatia Endise NSVL ümber on NATO liikmesriikidest moodustunud poolkuu efekt. Rootsi pole liitunud, kuna on neutraalne ja Soome, sest tal on Venemaaga head majanduslikud suhted ning ei soovi neid rikkuda (Venemaa ei poolda NATOt) Peaeesmärk: Poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. NB artikkel 5- põhimõte, et kõik ühe, üks kõigi eest (sõjaolukorras tullakse õhujõududega appi)
Kõige varasem aeg, kui Türgi võib EL-iga ühineda, on 2013. aasta- kuupäev, mil järgmine kuueaastane eelarve jõustub. Ankara on praegu sihtmärgiks võtnud liituda Euroopa Liiduga just sel aastal, kuid Brüssel on selle, kui kindla aastaarvu, tagasi lükanud, arvates ,et tegelik vastuvõtmine ning Türgi kõigi nõuetele vastavusse viimine võtab aega vähemalt 15 aastat. Türgi plussideks EL-iga liitumisel on peetud: * väga dünaamilist ja kiiresti arenevat majandust, * NATO liikmesriigiks olemist, * religiooni(kogu ülejäänud Euroopa on kristlik, kuid Türgi on islamimaa- EL ei tohiks põhineda religioossetel vaadetel, seega on hea, kui liidus on ka mõni teist usku tunnistav riik), * rahvastikku (Türgi rahvastik on väga noor ning seega toob see endaga kaasa ka Euroopa Liidu üldise rahvastiku noorenemise). Türgi miinusteks EL-iga liitumisel on peetud: * Liiga suured erinevused kultuuriliselt ja religioosselt muu Euroopaga,
Mäng sai Taanis populaarseks ning 1906. aastal avaldas Nielsen käsipalli mängureeglid.3 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Amatöörkäsipalli Föderatsioon International Amateur Handball Federation (IAHF). 1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks Käsipalli Föderatsiooniks International Handball Föderation (IHF). Praegu on alaliidul 167 liikmesriiki. 1990. aastal loodi Euroopa Käsipalliliit European Handball Föderation (EHF). Eesti võeti EHF liikmesriigiks 1992. aastal.4 5 Olümpiamängudel oli käsipall esmakordselt kavas 1936. aastal, mil mängiti 11:11 varianti. 1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6 1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961
valdkonnad, mis on EL ainupädevuses, liikmesriikide ja EL jagatud pädevuses või kus EL on vaid toetav roll. EL AINUPÄDEVUS EL JA LIIKMESRIIKIDE LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS VASTUTUS Tolliliit, Ühtne turg, keskkond, Kultuur, turism, haridus rahanduspoliitika, tarbijakaitse kaubanduspoliitika Euroopa Liiduga ühines Eesti 1. Mail 2004. Pärast taasiseseisvumist oli riigi üks eesmärk saada EL liikmesriigiks, 1998 alustati läbirääkimisi. 2003 aastal toimus referendum, kus 67% olid poolt liitumisega. 2007 aastal pärast Schengeni lepinguga liitumist kadus Eestil teiste liikmesriikidega maismaa ja mere piirikontroll. EL ühine raha on euro, mille Eesti võtis käibele 1.1.2011. 17 liikmesriiki on euro võtnud käibele, kõik liikmesriigid v.a. Taani ja Suurbritannia on lubanud võtta ühisraha käibele. Pilet 13 1. Omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis
Siiski oli NATO ka see jõud, mis tema läbirääkimiste tulemusena Vene armee nii öelda peatas. Ilma NATO toetuseta oleks ehk Venemaa tunginud Gruusia pealinna (oletus ega põhine faktidel). Kokkuvõtteks EL'l kui ka Gruusial on üks ühine eesmärk hoida julgeoleku mõsites Venemaa eemal oma territooriumitest. Ka EL on ju algselt loodud vastu seisma Nõukogude tuuma ja relvajõule. Gruusia soovib pikas perspektiivis saada ka EL liikmesriigiks. Tihe koostöö toimub EL raames Eurostat'ga ning Euroopa Keskpangaga. Koostöö on aktiivne ka NATO'ga, NATO'ga omakorda on ühendatud paljud Euroopa Liidu riigid seega ühendus ja seosed on ka läbi selle Liidu. Kõigile probleemidele vaatamata võib tõdeda, et üldiselt on Gruusia suutnud hämmastava kiirusega olematusest välja rabeleda. Selle tunnustuseks on süvendatud koostöö NATO'ga ning hiljuti alla kirjutatud koostöölepe Euroopa Liiduga
Ta võib ka oma aramust avaldada seoses sellega et kas riigi siseriiklikud seaodused on kooskõlas ameerika inimõiguste konviga või mõne muu leppega. See nõuande jurisdik võib kasutada ükskõik milline OASi liikmesriik, sõltumatult sellest kas ta on liitunud koniga või mitte. Siin erinevalt rahvuvahelise Hagi kohtus kus kõik ÜRO liikmesriigid on põhiliseilt automaatselt või saavad kohtu statuudi osalikuks, nt sveits või ka kasutada seda isegi enne kui ta liikmesriigiks sai. OASi liikmesriigid võivad kasutada. Seda omalalgatusel võib ka komisjon kohut kasutada. Menetluse käigus on kohtul õigus uurida kõike fakte mida ta peab vajalikuks, lõpptulemuseks on enamasti mingiotsus ja ki kohus leiab et on mingi inimõiguste rikkumine (kui see õigus on konvi poolt kaitsust) siis kohus otsustab et kannataja pool et edaspidi tema seda õigust rikkuda ei tohi. Kui see on
EL idanemine tähendab, et Euroopa mitmed ida riigid liituvad. Idanemise lõpuks võib pidada 2004 ja 2007. aastal liitunud riikide liitumist, kui mitmed idabloki riigid pole endiselt liitunud. Balkani riigid on potensiaalsed liikmesriigid. Serbia, Kosovo, Albaania, Makedoonia, Montenegro- POTENSIAALSED RIIGID! Idanemine läheb edasi. Mida erinevam on riik Euroopa üldisest standardist, seda pikem on protsess liikmesriigiks saamiseks. Ehk mida problemaatilisem ja halvemas majanduslikus seisus on riik, seda kauem. Problemaatilsied on olnud Portugal ja Hispaania. Eesti liitumisprotsess võttis aega 9. aastat. Algas 1995. ja lõppes 2004. · LAIENEMISPROTSESSI VAJALIKKUS Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide laienemismotiivid · EL IDALAIENEMINE KUI VÄLJAKUTSE 13
ntÜRO, EL, NATO, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ❏ valitsustevälised organisatsioonid - moodustavad füüsilised ja juriidilised isikud mõne riigi riigisisese õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid (nt Green Peace, Human Rights) Rahvusvaheliste organisatsioonide tavapärased tunnused (nende õigussubjektsus on objektiivne - nt EL on rahvusvaheline subjekt ka Brasiilia jaoks, kes pole ELi liikmesriigiks): ❏ riikide ühendused ❏ asutatud rahvusvahelise õiguse alusel ❏ põhinevad asutamisaktil ❏ loodud konkreetsel eesmärgil ❏ mingid alalised organid (millised täpselt - sõltub organisatsioonist) ❏ teatav asutajatest eraldiseisev tahe ❏ asutajate omistatud piiratud õigussubjektsus (nende õigussubjektsus on objektiivne) Organisatsioon võib tegutseda vaid oma pädevuse piires ja seda aitavad leida 2 teooriat:
annaabi.ee 
