Liigne tarbimine See ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muut...
Liigne tarbimine Ma arvan et liigne tarbimine on suur probleem mõnedele inimestele ja seda on väga raske lõpetada. Kui inimesel on raha tahab ta seda raisata ja mida rohkem raha sul on seda rohkem tahad sa seda raisata, sellepärast ongi nii raske liigset tarbimist lõpetada. Liigne tarbimine on muidugi väga hea tootjale, sest ta saab müüa rohkem oma toodet ja raha teenida. Ma arvan et liigne tarbimine on tänapäeval pisut kasvanud, sest inimesed saavad alati ruttu laenu võtta kui raha otsas on ning kõik siis mõtlevad, et nad võivad kõik oma raha ära raisata ja siis laenu võtta. Kuigi kui sul on väga palju raha ja pole ühtegi võlga või kedagi kelle eest pead hoolitsema võid liigselt tarbida nii palju kui tahad. Liigse tarbimise eest ei saa ka väga inimesi süüdistada, sest tootjad proovivad oma asju müüa nii palju kui võimalik reklaamidega ja teiste asjadega, shoppamine leevendab paljudele ka stressi. ...
Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõ...
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine j...
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vi...
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Coca-Cola poolt ja vastu? Pange kirja 3 „+” ja 3 „-„ argumenti. Argument. Selgitus. Tõestus. Järeldus. Mida väidetakse, üks lause. Miks see nii on? Faktid, näited, mis Kuidas see seostub kinnitavad argumenti . teemaga? Sisuline viide allikale ( ei ole link). + Coca-Cola annab Kuna Coca-Cola sisaldab „Klaasitäis Coca-Colat Coca-Colas sisalduv energiat kofeiini ja palju suhkrut sisaldab 10 teelusikatäit kofeiin annab tõesti suhkrut“ energiat, kuna see ...
Tartu Ülikool SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE Referaat Annika Liiv Füsioteraapia Tartu 2011 Suhkrust... Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle puhastamisel ja kristalliseerimisel. Rafineerimise käigus er...
Tervis, sport ja sisukas vabaaeg! Tervis on väga oluline meie elus, kuid on palju neid, kes ei oska seda väärtustada. Ära hoidmaks selle riknemist, tuleks tegeleda mitmete vabaaja veetmis võimalustega ning hoida ennast. Elu tervemaks muutmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Tervise jaoks kõige olulisemaks asjaks on toitumine. Õige ja tervislik toitumine aitab igati hoida tervist. Tänapäeval on väga palju rämpstoitu, mida inimesed söövad igapäevaselt. Igas väiksemaski toidus, mida poest ostame, on sees väga mitmeid keemilisi aineid, mille hulgas ka säilitusained. Need omakorda muudavad inimese tervisliku olukorra nõrgemaks, sest organism vajab mitmeid vitamiine, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Mitmed arstid ja teadlased soovitavad päevas süüa mitmeid puu- ja juurvilju, kust saab kätte vajaliku koguse aineid, mida tervis vajab. Mida vähem tarbida erinevaid burgereid, kartulikrõpse, limonaade, seda paremini peab tervis vastu. On välja uu...
Valge suhkru mõjust tervisele Tänapäeval pööratakse aina rohkem tähelepanu oma tervise hoidmisele. Suurt rolli selles omavad näiteks: tervislik toitumine, piisav liikumine, alkoholi tarbimise vähendamine ja mitte suitsetamine. Oma essees keskendun toitumisele, tuues välja mõjud inimese organismile, mida toob kaasa valge suhkru tarbimine. Kui alkoholi tarbimine ja suitsetamine on teadatuntud tervist kahjustavad harjumused, siis suhkru tarbimisega kaasnevatele riskidele üldujuhul niivõrd suurt tähelepanu ei pöörata. Muidu on teada, et liigne magusa söömine võib põhjustada ülekaalulisust või et magusa söömine rikub hambaid, kuid vähe teatakse riskidest nagu kroonilised haigused ja suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mi...
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil elavad nad ise sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tä...
Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põleti...
NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osad...
Mariliis Tisler 11.B Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine analüüs Lugesin läbi uuringu tulemused, milles analüüsiti uuringus osalenud riikide 11-, 13-ja 15 aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Ma arvan, et kui tervist hindas heaks kõigest 32 % poistest ja 27 % tüdrukutest on midagi viltu, sest selles vanuses kus uuring läbi viidi peaks lapsed olema kõige tervemad ja seega ka nende tervis hea.Kindlasti on nende tervist halvendanud mingid sportlikud vigastused, alkoholi tarbimine või suitsetamine, mis selles vanuses just peale hakkab. Nad tahavad olla teistest paremad ja näidata midagi, mis võib muuta nende elu täielikult, kui tulemused olid juba liiga madalad, siis mis on 3-4 aasta pärast on see protsent hoopis 5-10. Kui 13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud end 27 % postest ja 21 % tüdrukutest, sii...
Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine? Alkoholireklaamidel on üpriski suur mõju, sest need edastavad sõnumeid, mis võivad kooliealisele lapsele õigena tunduda. Alkoholireklaamides ei rõhutata pii...
Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimu...
PIKA, DRUNKOREKSIA JA PREGOREKSIA Grete Marleen Kongo PIKA Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast pica; Inimene sööb mittesöödavaid asju; Põhjustab pliimürgitust, aneemiat, hammaste ja seedeorganite vigastusi; https://www.google.ee/search? q=pica+disease&biw=1093&bih=521&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi6yNS DssfJAhXnqXIKHdfJDzQQ_AUIBigB#imgrc=JimNkJbnbqtS9M%3A VORMID JA ISELOOMULIKUD TUNNUSED Amülofaagia; Geofaagia; Pagofaagia; Erinevate bioobjektide söömine; Erinevate majapidamiskemikaalide manustamine; Süüakse kõikvõimalikke muid asju; TEKKEPÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Puudus toorainetest, tahetakse tunda mingit kindlat tekstuuri, magusa maitse saamiseks, nälja peletamiseks; Surm, mürgitus, lootekahjustused, defitsiit, seedekulga vigastused, rikutud hambad, parasiitide saamine, paistetus; ...
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
Alkohol Tahaksin teile rääkida teemal alkohol- ja selle mõju inimesele! Alkohol on uimasti. Alkohol nõrgestab kesknärvisüsteemis toimuvaid pidurdusprotsesse ja viib enesevalitsuse, enesekontrolli, enesekriitika, ettevaatlikkuse jne. ajutisele või lõplikule kadumisele. Joobnud inimesed on tavaliselt ohjeldamatud, iseteadvad, nad kaotavad enesevalitsuse jne. Alkohol nõrgendab tunduvalt vaimset ja kehalist töövõimet, nägemisteravust, liigutuste koordinatsiooni ja täpsust. Selle tagajärjeks on liiklusavariid, rasked traumad (vigastused) ja muud õnnetusjuhtumid. Alkoholi tarvitamine viib ohtliku haiguse - alkoholismi e. joomatõve tekkimisele. Selle haiguse tekkimises ja kujunemises on süüdi inimene ise. Selle haiguse tekkimises ja kujunemises on süüdi inimene ise. Piiritusjooke hakatakse tavaliselt tarvitama seoses sünnipäeva, pühade või mõne muu sündmusega. Nõrga tahtejõuga inimene leiab selleks aga igasuguseid ettekäändeid. Joodik hakkab j...
Kolesterool toidus Sandra Taniel 15.12.2010 Sissejuhatus: kolesterool inimese kehas/toidus Inimese kudedes on 140mg kolesterooli. Meie organismi kolesteroolifond moodustub toidukolesteroolist ja sünteesitud kolesteroolist. Toiduga saadav kolesterool mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem soodustab kolesterooli sünteesi liigne toiduenergia, ka liigne suhkru tarbimine ja vähene letsitiini ja kiudainete saamine toidust. Ohtlik ei ole mitte kolesterool, vaid veres ringlev kolesterooli ülejääk. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Kanamune (munakollast) ja piima, kuna neis on keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset langetavad toiduained. Soovitav...
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja s...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainet...
,,MINA JA RASVAD" Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas)...
Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Flu...
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib ...
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehita...
Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii loomsed ja taimsed toiduained. NORMAALSE TARBIMISE? Üldiselt vajavad rohkem vitamiine eakad, teismelised ja rasedad. Kui tunned enda puhul mõne vitamiini puuduse sümptomi, tuleks vaadata üle toitumine või pi...
A-VITAMIIN Miks valisin? Tahtsin välja uurida, kust seda leidub ja milleks see vajalik on. Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks ja seetõttu tahtsin rohkem teada nendest. Mis on a-vitamiin? Üks tähtsamaid vitamiine. On kasulik luudele, hammastele, juustele, silmadele, nahale. A-vitamiini puuduse tunnused on kuiv nahk ja vananenud välimus. A-vitamiini on vaja: naha ja juuste tervise tagamiseks. kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu. kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks. suguorganite arenguks. luudele ja hammastele. vereloomele. Kasulik teadmine: A-vitamiini piisav tarbimine vähendab vähiriski. Samuti liigne A- vitamiin võib põhjustada luude hõrenemist. Saamine A-vitamiini saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest, kollastest ja oranzidest puu- ja köögiviljadest (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Soovitatav päevane...
Mineraalained Mineraalained on olulised organismi luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toidu ja veega, samuti ümbritsevast õhust. Elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes, puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Mineraalainete omastatavust võivad takistada: · liigne kohvijoomine, · alkoholi tarbimine, · suitsetamine, · mõned ravimid, · mõned antibeebipillid, · osades toitu...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% tänapäeva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused or...
Uurimistöö ``Noored ja alkohol `` Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit, vastavalt 20 ja 15 protsenti Märkimist väärib fakt, et isegi kõige nooremas vanusekategoorias (12-13-aastased) oli 31 protsenti t...
Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hul...
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse k...
Diabeet ja toitumine kroonilise neerupuudulikkuse korral Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule Diabeet, neerupuudulikkus ja toitumine Mida üks neerupuudulikkusega diabeetik võiks ja peaks sööma on üsna komplitseeritud kuna diabeetiku menüü ja neerupuudulikkusega patsiendi menüü on kohati vastandlikud. Ühest küljest peaks vältima liigset süsivesikute tarbimist,et hoida head veresuhkru taset samas vältimaks neerupuudulikkuse süvenemist soovitatakse madala proteiinisialdusega ja rohkem energiarikast menüüd. Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule * Loobuda maiustustest või tarbida neid piiratud koguses ( suhkur, mesi, šokolaad, küpsised, kompvekid, gaseeritud magusad joogid) * Süüa pigem sageli ja korraga vähe – see säästab kõhunääret ning veresuhkur on vähese toidukogusega madalam. Soovituslik on 3 põhitoidukorda ja 2-3 oodet. * Süüa alati kindlatel kellaaegadel. Vahelejäet...
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
Nimi: Linnastumine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Created on TheTeachersCorner.net Crossword Maker Paremale Alla 1. Downtown ehk ... 2. Linn mille osad paiknevad sektoritena. 4. Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. 3. M...
TERVIS Haigus on kirbu suurune, aga härja raskune. Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. Üks õun päevas hoiab haigused meist eemal. Parem on olla rikas ja terve, kui vaene ja haige. Sinna, kuhu paistab päike, pole arstil asja. Haigus tuleb hobustega, ära läheb härgadega. Maailma Terviseorganisatsioon on aastal 1946 defineerinud tervise terminit järgmiselt: Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. TOIT Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energ...
TALLINNA ÜLIKOOL SLAAVI KEELTE JA KULTUURIDE INSTITUUT Referaat ,,Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused" Autor: Olga Privalova, SKVOM-I Õppejõud: Meeli Roosalu Tallinn 2012 Sisu Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel ......................................
Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide l...
DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse. Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud graanulid imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lis...
KALLIS MIKAEL MARJA LEENA TIAINEN Mari-Liisa Belohvostova 8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid...
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarvitada? Karol Kogger 6a kl Viin on tarkade inimeste jook. Miks nii öeldakse? Sest ainult targad oskavad seda juua nii, et purju ei jää. Või siis öeldakse ka nõnda: Võta pits ja pea aru! Jällegi väga targalt öeldud. Viin iseenesest ei ole ju halb. Ta on isegi nagu arstirohi, aga just siis, kui võtta ainult üks pits. Kui juua vähem kui klaasitäis õlut tunnis, siis jaksab maks kogu alkoholi samas vahemikus ,,ära põletada" ning joovet ei tekigi. Miks siis ikkagi on nii palju inimesi, kes ei oska mõõdukalt juua? Mis juhtub, kui liialdada? Kunagi kuulsin televiisorist saadet, kus jaotati inimesed nelja gruppi: karsklased, karsked, mõõdukad ja joodikud. Karsklased ei joo üldse, karsked võtavad ainult pidupäevadel ...
Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeava...
Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist. Tänapäeval räägitakse väga palju alkoholist, selle liigtarbimisest ja keeldudest. Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks? Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa ...
Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud,...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku koh...
annaabi.ee 
