10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matteus82
Õppematerjali autor
Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti. Nagu paljud ütlevad: ,,Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii?" Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik need pean ma poest ostma ja need ei ole päris samad nagu ise kasvatades. Vahe on
Kas shoppamine laastab ka muud peale rahakoti ? 10.A Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Pole midagi paremat, kui üks mõnus jalutuskäik mööda kaubanduskeskuseid, valides välja endale need kõige paremad kingad ja kõige ilusamad riided. Kuid kas me vahepeal mõtleme ka selle peale, mis kahju me sellega übrusele teeme ? Arvatavasti mitte. On suur vahe, kas me kasutame loodussõbralikke tooteid, või kasutame tooteid, mille tootmiskäigus on kasutatud plastikuid ja muud ebalooduslikku materjali. Kindlasti on olemas taaskäitlus, kuid kui palju see ikka loodust säästab. Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase. Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti üks asi, millele peam
,,Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine" B.Alver Sõnal tarbija on mitu tähendust, kaubanduses on ta toote ostja ja teise tähendusena asja kasutaja. Aja vältel on ühiskondades tarbimine ainult kasvanud, eri valitsused on üritanud seda piirata, kuid rahvas ei ole rahul ja tahab ainult tarbida, tarbida ja tarbida. Tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus millegi järele. Inimesed ei osta endale uusi asju sellepärast, et nad on harjunud, ajendiks peab olema soov või tahe. Peamiselt otsitakse mugavust ja selle eest makstakse väga palju, luksusauto, disainimööbel, kui sama funktsiooni täidaks ka ära ühistransport ning tavaline sisustus
suhtelisest muutusest. Teisiti öeldes, nõudluse ehk nõudmise hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Veel mõned nõudmise ja pakkumisega seotud mõisted. Turu tasakaal nõudlus on võrdne pakkumisega. Defitsiit nõudlus on suurem kui pakkumine. Ülejääk pakkumine on suurem kui nõudlus. Tarbimine ja säästmine. Inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest ja hinnangutest kaupade kasulikkusele. Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puuduse tunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tarbijakulutused on majanduse kogukulutuste suurim komponent. Nii näiteks 2003. aastal tehti eratarbija kulutusi Eestis 65,4 krooni eest
Tsitaadid teosest ,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger "Ma olin haigete inimeste suhtes üldse pööraselt peps." (Holden) "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (Holden) ""Kas sa oma tuleviku pärast sugugi muret ei tunne, mu poiss?" "Ju ma mõnevõrra ikka tunnen ka. Muidugi, kindlasti tunnen." Jäin hetkeks mõttesse. "Aga mitte nii väga, ei, mitte nii väga." "Küll sa hakkad tundma, " ütles vana Spencer. "Hakkad tundma, mu poiss. Hakkad sellele mõtlema siis, kui on juba liiga hilja."" (Spencer) "Ma ol
Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. ,,Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik." Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverd
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha. Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga lähikese
..................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13 3 ALKOHOL Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja. Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest. Igal inimesel kujuneb alkohoolsete jookide tarbimine juba varajases eas. Kõik oleneb sellest milliste inimeste või seltskondadega läbi käiakse. Erinevate küsitluste ja uuringute põhjal saab isegi väita, et Eesti elanikud tarbivad alkoholi päris tihti ja suurtes kogustes. Et inimesed tarbivad tihti alkohoolseid jooke muutuvad paljud arusaamad nende jaoks. Kõigile tundub et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde, kuid see ei tohiks nii olla. Inimesed hakkavad oma pereliikmetest kaugenema ja paljudel noortel tekib turvalisus tunde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid