Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #1 Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #2 Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #3 Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #4 Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #5 Kallis Mikael - Marja Leena Tiainen #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor masha239 Õppematerjali autor
Esitlus raamatust

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Raamat Kallis Mikael

aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda

Eesti keel
thumbnail
5
doc

Medaljon

hiljem ta aga avas ennast iga päevaga rohkem. Ta tundus ohtlik, põnev, huvitav. Kuid tema perel oli peal needus. Needus, milles tema oli viimane lüli ... Välimuselt oli tal mustad juuksed, käe peal tätoveering. Ta välimus ei olnud just kõige viisakam, sest talle meeldis kanda pealuuga sõrmuseid, tanksaapaid ja sõjaväelaigulisi pükse. Diana- Heidi parim sõbranna. Üritab Heidit toetada kõigest väest, kui Reimo Heidi maha jätab. Tundub olevalt väga sõbralik. Heidi on talle väga kallis. Reimo- Heidi endine poiss. Poiss, kelle pärast tegi enesetapu Taneli õde. Väga pahatahtlik poiss. Heidiga suhtes oli ainult seksi peal väljas. Levitas kuulujutte Heidist Lisbet- Taneli õde. Tegi enesetapu Reimo pärast. Eric- Taneli vend, kes suri autoavariis. Ta oli nagu Taneli koopia. Tugev, treenitud. Kindlasti Taneli suur eeskuju. Linda- Heidi ema. Välimuselt oli ta lühikest kasvu ja natukene trullakas. Klassikaline koduperenaine. Iseloomult oli ta Heidi vastu range

Kirjandus
thumbnail
23
doc

NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES

Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................

Kirjandus
thumbnail
16
docx

Nimetu

Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul

Eesti kirjandus
thumbnail
23
docx

Nimetu

ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas ta hakkas tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. 3. UURIMUSE METOODIKA Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses 1.peategelasteks 2.kõrvaltegelasteks 3.episoodilised tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku

Kategoriseerimata
thumbnail
13
doc

Intervjuud kuulsate naistega

"Proua Collins, milline elada. Näitlejaks soovija Mida te näitlejakarjääri on olnud raskeim hetk peab arvestama kindlasti juures parimaks küljeks teie elus?" sellega, et tuleb peate? " Pr. Collins: "Raskeim kannatada kriitikat, mis Pr. C.: "Ma olen hetk oli minu elus ema võib olla ebaõiglane." kohtunud paljude surm, sest ta oli mulle "Kui keerata aega huvitavate ja eriliste kallis ning lähedane tagasi, kas te praegu ka isiksustega, kuid eks on inimene. Ta oli mulle valiksite näitleja olnud ka ebameeldivaid selles elus palju ameti?" situatsioone rezissööride õpetanud ning ta kaitses Pr. C.: "Näitlejaks oleks ja teiste filmitööstusega ja hoidis mind alati. Mul ma igal juhul hakanud. seotud inimestega. Ma on väga kahju, et ta mu Kuid selge see, et olen muutunud palju lapsi ei näinud

Ajalugu
thumbnail
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

Ainult Riinat pole, sest ta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama. Johannes saab endale aga uue pruudi, klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma

Kirjandus
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun