Laanemetsa tüüpi kultuurpuistuid leidub ka endistel põllumaadel, nende hulgas umbes viiendik on männikud, kohati lehisepuistud. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad ning liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane,
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad
maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont.
Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold.
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikkad Taimed puude ja põõsaste grupid niidukamar(iseloomulik) paju(põõsad) üksikud kased Loomad lehmad lambad hobused kitsed Tänan kuulamast !
· Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas · Aastane juurdekasv 15-50 m³/ha · Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon,eukalüpt, kebratso, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD · Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud · Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu,korgitamm, eukalüpt) · Aastane juurdekasv 1-2 m³/ha Ekvatoriaalsed vihmametsad · Mitmerindelised, liigirikkad · Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha
Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Parasvööde Neli aastaaega kevad suvi sügis talv Mõõdukad T° sademed Metsad
Ekvatoriaalne vihmamets Taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore
Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad
temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad VIHMAMETSAD Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Lähisekvatoriaalne -Savannid Troopiline kliimavööde Päike kõrgel, 2X seniidis 20° 32° Suur ööpäevane T°
· Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Kasutatud kirjandus · K. Karoles "Eesti Metsad ja metsandus" · U. Valk " Eesti metsad" · http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2 · http://www.slideboom.com/presentations/49862/Laan Tänan kuulamast!
Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist. Väikesepinnalised liigirikkad luhaniidud on Alam-Pedjal Pedja ja Põltsamaa jõe äärsed luhaniidud. Neist on väga linnustikurikas pidevalt niidetud Kirna-Jüriküla luht. Alam-Pedja eriliseks väärtuseks on looduslik Emajõgi. Luhamaastik moodustab koos jõe ja selle vanajõgedega mitmekesise maastiku. Siinsed alad sobivad hästi rohuneppidele, keda mujal elupaiga kadumise tõttu järjest harvem kohatakakse.
LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese
Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Gertu Põldmaa 9. klass
Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt
Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid.
tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine
6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole. Tähelepanuväärsemate pinnavormide hulka kuulub kindlasti mööda Saaremaa põhjarannikut kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saarte taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist). Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Saarte liigirikas floora sisaldab arvukalt taimharuldusi. Praegu Eestis riiklikult kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma
Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp. tahetakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja põldudeks mitte harida. Rähkmullad Põ & Lõ-E peaaladel mida katab maksem mofddnihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-,toitaine ja teravaservalise peamurendi(räha)sisaldus.Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel
kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5
ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele
on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse. 13 July 22, 2012 Footer text here
@ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus *uute liikide sissetoomine * saastamine * metsaraie *asulate rajamine 3. Välised tegurid *looduskatastroofid * metsatulekahjud * üleujutused * meteoriidid
ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt
MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas vesi, mida saab kasutada nii joomiseks kui niisutamiseks. Nad kaitsevad maapinda üleujutuste ja tormide eest . Kindlasti on oluline märgalade, eriti turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja energiaallikana .
jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks.
maandteid ääristab mõlemalt poolt kilomeetrite kaupa mets või kus talvel on võimalik järve ületada kõndides. See kõik on meie jaoks loomulik, me oleme sellega harjunud. Essee kannab endas paljude eestlaste jaoks kindlasti kui mitte uut, siis unustatud informatsiooni. Relve esseed lugedes meenuvad kunagised loodusõpetuse tunnid. Oleme ju kõik lugenud Eestis elavate erinevate loomade, lindude, meie rabade ja niitude kohta. See, et meil on erilised ning liigirikkad niidud puisniidud, mis on säilinud samailmelisena muinasajast siiani ning on seetõttu ainulaadseteks kultuuriväärtusteks, võiksime kõik teada. Peaksime seda ka väärtustama. Olen autoriga ühel arvamusel selles osas, et Eestis tasub ringi liikuda avara ja uudishimuliku pilguga ning siis on meie looduse üle üllatuma hakata imelihtne. Keegi ei saa öelda, et meil on igav loodus. Teele Sarapuu 07.12.2009
geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine
* * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid
Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%)
puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuv Laelatu puisniit lööb 3 omalaadse rekordi selles osas. Seal leitud 1m 2 suurusel maalapil kasvas 2000. aasta suvel 76 eri liiki rohttaimi. Põhja-Euroopas pole kuskil taolist ruutu vastu panna. Ajas tagasi rännates
Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. 1.4. NIIDUD, PUISNIIDUD, ROHUMAAD. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%)
Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%)
Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed.
Bio Populatsioon. Kooslus. Ökosüsteem. Populatsioon ühel alal, koos elavad, vabalt ristuvad, ühe liigi isendid. 1. Arvukus 2. Tihedus Joon lk 22. Kooslus on ühel alal, koos elavad. Kõikide liikide populatsioonid. Taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismide kooslus. Ökosüsteem - Moodustab kooslus, mis sea on, eluta keskkond. A-Biootilised tegrid (temperatuur, muld, valgustegurid) 1. Domineerivad abioootil tegurid 2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid
lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad
(näiteks Lõuna-Aafrikas leitud Eubacterium isolatum) ja stromatoliitlubjakivides avastatud fotosünteesivad vetikad. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. · Umbes 400 miljonit aastat tagasi kujunesid tingimused elu arenguks maismaal. · Miljard aastat tagasi olid Maal välja kujunenud liigirikkad bakteritest, alamatest taimedest ja selgrootutest loomadest koosnevad ürgsed ökosüsteemid. · Kambriumi ajastu alguses toimus suhteliselt kiire loomade ehitustüüpide areng, milles käigus tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul oli elu levinud üknes meres. Siluri ajastul siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devoni ajastul ka selgroogsed.
süsinikust. Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda troopilised vihmametsad. Seega on nende alade kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Toiduvõrgustik Säärik-sääsk Rebane Soopihl KOKKUVÕTE Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. On väga liigirikkad kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega ning taimede juured ulatuvad läbi 30 cm turbakihi ilusti mullani. Kahjuks madalsoode pindala Eestis aina väheneb seoses nende kuivendamisega, sest võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Madalsoo on kaitset vajav kooslus, kuna märgalad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Vähenevad ka puhta vee säilitusalad ja hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on aastatepikkuse protsessi käigus talletunud.
mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E
kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas
on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. 6. kõrb, msi haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga. Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. 7. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. 8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. 9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid. Bioomidest rääkisime seepärast, et näidata koosluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Kuid
Selgrootud, kalad, kahepaiksed, Kohasumised roomajad Rasvade kogumine Talveuinak/talveuni Rändamine karvkate 4. Ökosüsteemi struktuuri (skeem Ik 18) 1) Liigiline koosseis liikide nimistu 2) Liigirikkus liikide arv liigirikkad(vihmamets, puisniit, salumets), liigivaesed(külmakõrb/kõrb, raba) 3) Dominandid esinevad vaestes ökosüsteemides(Nõmmemännik - mänd) 4) Produktsioon seotud biomassi juurdekasvuga 5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon
liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine kasutusel looduslike karjamaadena liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis 6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !)
liigiline koosseis: liike vähe, metsad hõredad väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: säilinud väga suurtel aladel, väheviljakad mullad, hõre asustus. riigid: venemaa, soome, rootsi, kanada, usa Segamets: juurdekasv: 2-3 m3 1 ha-l liigiline koosseis: domineerivad okaspuud väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: hästi säilinud. riigid: eesti, läti, leedu. lehtmetsad: juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l liigiline koosseis: üsna liigirikkad kõvad lehtpuud. olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2
Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk.
Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul on pankrannik. Saaremaal on umbes 80 järve ja nendest ilusaimaks peetakse karujärve, mille pindala on 3,3 km². Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas haruldasi liike nagu, jugapuu, luuderohi, tuhlpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets. 2.Kihelkonna kihelkond Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on 402 km² Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja
I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele,
Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED
sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. KONGO <---- AMAZONAS Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. ---> Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud,
annaabi.ee 
