ilmastikukindlad rõivad. Samas ei lase kehal hingata. o Polüamiidkiud o Polüesterkiud · Looduslikud valkkiud o Vill o Siid Leiutamine · 1898 Charles Cros & C.H.Stearn (Ing) viskoossiid · 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon · 1941 Rex Whinfield & James Dickson (Inf) polüester · 1958 DuPont Company lycra, eeliseks on see, et on väga elastne ning saab kasutada liibuva materjalina · 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar, floriidkiududest materjal Kunstnahad · Aluskiht ja kattekiht · Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse lühikeste nailonkiududega Pisidetailid · 1851 Elias Howe (Ing) idee tõmblukust · 1867 Gideon Sundbäck (Rootsi, USA) kasutuskindel tõmblukk · 1941 Geoorge de Mestral Velcro Takjapael Tavaprobleemid kodus · Tolm tekib inimese nahast · Praht
19. sajandi alguses hakkas, saartel küll vähem, levima potisinine värv (indigo, mida kasutatakse tänapäevalgi teksariide värvimisel), keskpaigas juba eredad poevärvid. Linnamoe mõjud suurenesid märkimisväärselt (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, mustrid moelehtedest). Uute rõivastena ilmusid meestel ja naistel vestid (liistikud) ning kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid
Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest
PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti. LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Pärnumaal olid pruunid ka meeste ülikonnad, mille omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, omapäraseks võib pidada neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka
Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad karedaks) 9. Sookask pehmed ja karvased oksad. 10. Hõberemmelgas karvane Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga 11. Leinaremmelgas painduv, kollane vars 12. Harilik pärn kollakaspruun, koor on paljas Oks on võnklik, pung on punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam, noored võrsed võivad punakad olla 14
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis.
värvide soojus ja külmus, kergus ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine. Värvi säilitamise tingimused: Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas. Kui värvimistöö on pooleli ning peate säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemaldad kaasa ja katta purk liibuva kilega, Kaas tagasi peale panna ning lisada silt tootenime ja tootja, värvi nime ja koodi ning viimase kasutamise kuupäev. Kui purki jääb värvi alla poole purgi, tuleb värv ümber valada väiksemasse tiheda kaanega anumasse. Kaanele lisada silt eeltoodud andmetega. Värv säilib ka kõige paremini püsival temperatuuril, kaitstuna otsese päikese valguse ja külma eest. Nõuded kasutamisel on kaitse riietus ja ka vajadusel respiraator, vajalikud vahendeid põranda katmiseks.
lahendada. Intervjueeriti paljusid vanu kasvatajaid. Pikkade arutelude järel jõuti järeldusele, et suurim roll dobermanni aretuses on olnud saksa pinseril. Kirjeldus Dobermann on keskmise suurusega jõuline koer. Tal on ilus kiilukujuline pea, hästi kaarduv kael, mis läheb sujuvalt üle õlgadeks - mis koos moodustavad tugeva, kindla esiosa. Ühendades selle lihaselise tagaosaga, lisades hästi liibuva naha, mis on kaetud lühikese tiheda karvaga saab selge ja karge koera silueti, kelles on aadellikkust, erksus ümbritseva suhtes ning julgus ja liikuvus igas olukorras. Dobermann on koer, kellel on palju energiat ning vaadates seda lühikese seljaga galopeerijat vabalt jooksmas kas rannas, põllul või mägedes, mõistavad paljud, mida nähakse hirve graatsias, kiiruses ja ilus. Hoolimata sellest, et algselt aretati dobermann valvuriks ja kaitsjaks, on dobermannil
väljendus. Mood 1910-1920. aastatel 30-dad Kolmekümnendate stiil oli tunduvalt pehmem, kui 20datel aastatel. Rõivad voogasid ümber keha, liibusid siit sealt, kuid otseselt kehavorme välja ei toonud. Sellise moe puhul toestati figuuri minimaalselt ja kuna spordi ning õhturiiete puhul oli selg paljastatud, ei saanud rinnahoidjaid üldse kanda. Vöökoht oli rõhutatud ja puusade ning tuharate piirkond toodi esile liibuva diagonaallõikega. Vaatamata sellele, et vormid olid taas moes, oli põhinõudeks mugavus. Mood 1930. aastal 1930ndatel tulid sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid. Aluspesuks olid üldiselt laiade lahtiste säärtega prantsuse aluspüksid. Vivien Leigh (5 November 1913 7 July 1967) Scarlett O'Hara roll filmis ,,Tuulest viidud". Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse
nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. 19. sajandil tungis talurahva rõivastesse palju linlikke elemente. Laialdaselt levisid eelmisel sajandil alguse saanud uuendused pikitriibuline seelik, pottmüts. Moerõivastuse eeskujul hakati naiste kampsuneid ja liistikuid tegema liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Meeste rõivastusse tulid vatid ja vestid. Koos uut tüüpi ülerõivastega tuli kasutusele poevärv potisinine (indigo). Rahvarõivad igapäevaelus püsisid kauem ääremaadel ja tegid läbi ka moearenguid, nt Muhu kollasetriibuline suht lühike seelik. Rahvarõivad on igapäevaelus tänini kasutusel Kihnus. Rõivad valmistati valdavalt kodukootud kangast: linasest särgid ja abielunaiste peakatted,
tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. Labad liiguvad kordamööda tekkinud vesirõngasse, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum. Käivitamisel valatakse pumpa vesirõnga jagu vedelikku. Vesirõngaspumba imikõrgus on suur. 4 Mahtpumpades toimub pumpamine kindlate ühikmahtude läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on
,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney... Siis, kui mehed ja poisikesed nagu seda isa tollal oli kandsid liibuva kraega valgeid dzempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega: ,,Yesterday all my troubles seemed so far away..." Nii algab raamat Iisist, kelle isa teadmata põhjustel oma elupäevad lõpetab. Tüdruku vanemad on lahutatud isal on uus naine ning poeg ja ema on Inglismaal tantsimas. See on olnud tema unistus juba väiksest tüdrukust peale. Tüdruk elab juba paar aastat ise oma ühetoalises korteris. Esimene sündmus ongi isa matus
Samblikke sorteeritakse seente järgi, kuna enamikes samblikes on seeneosa nii mahuliselt kui bioloogiliselt samblikus domineeriv osa. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004) Samblike keha ehk tallus on varteks ja lehtedeks eristumata, isegi kui ta väliskujult ja värvilt väga erineb. Talluse suuruse ja kuju poolest jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Leht-, ja põõsassamblikud on suhteliselt suure tallusega silmatorkavad samblikud. Koorik- ehk pisisamblik on liibuva väikese tallusega, moodustades kasvamispinnale vähemärgatavaid laike. Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud
tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. 22. Kolbpumbad Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid. Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist,
Christian Dior'i riietusstiil uuenduslik stiil 1950 Allikas: http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion- Allikas: history/ (15.05.17) http://vintagedancer.com/1950s/1 950s-fashion-history/ (15.05.17) Kuigi Coco Chanel sulges oma äri sõja alguses, tuli ta 1954ndal aastal tagasi mugavalt liibuva seeliku ning üldiselt sirge siluetiga, kuna selle hetke mood polnud talle meelepärane17 (vt joonis 16). Peale sõda pöördusid mehed tagasi koju. Ka naised said tagasi oma koduperenaise rolli. Tihtipeale oli mees perele raha teenimiseks ning naine uhkete riiete mannekeen. Naistelt eeldati alati puhast, korrektset ning hoolitsetud väljanägemist. Vabal ajal käisid naised palju vabamalt riides. Noorem generatsioon oli meedia poolt tugevasti mõjutatav ning tervele
labad, 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava. Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb
kinnised. Meik ja kleidi värvus peavad olema tagasihoidlukud ja kleidi pikkus ei tohi ulatuda põlvedest ei üles- ega allapoole. Väike must kleit: Termini “väike must kleit” tõi 1930. aastatel moemaailma kuulus prantsuse moelooja Coco Chanel. Chaneli kleit oli liibuvate lühikeste varrukatega ja põlvi katva pikkusega. Väikese musta kleidi kandis kuulsaks Edit Piaf. Kõige kuulsam on aga vast Hubert de Givenchy loodud liibuva silueti, paatkaeluse ja varrukateta väike must kleit, mida Audrey Hepburn kandis filmis “Hommikueine Tiffany juures”. Väike must kleit ehk väike õhtukleit on sobivaim riietus peaaegu kõikidel pärastlõunastel üriustel. See kleit on kindel valik väga paljudeks elujuhtumiteks - kokteilipidudeks, õhtusöökideks (kui peokutsel pole just märgitud pidulik riietus, mis tähendab daamile pikka õhtukleiti), teatrisse ja kontserdile minnes. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike
Takse liigitatakse karvkatte järgi lühi-, pika- ja karmikarvalisteks. Taksi pea on pikk ja kiilukujuline. Ta kõrvad on õhukesed, pehmed, keskmise pikkusega, rippuvad ja voltideta. Ta silmad on ovaalsed ja keskmise suurusega. Hambad on tal valged, suured ja tugevad. Pikakarvalistel taksidel on pikk, pehme, läikiv, vastu keha liibuv sirge karv. Karmikarvalistel taksidel on kogu keha, välja arvatud koon, kulmud ja kõrvad, kaetud ühtlase, tiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Siledakarvalistel taksidel on karv lühike, tihe, läikiv, jäigavõitu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha. Teenistuskoerad Kaukaasia lambakoer Kaukaasia lambakoer on üks vanimaid karjakoeratõuge. Kaukaasia lambakoerad on keskmisest suuremad ja suured, tugeva ja tugev-koreda kehaehitustüübiga, loomupärase tigeduse ja usaldamatusega võõraste vastu. Ta luustik on massiivne ja lihastik tugev. Ta karv on sirge ja karm. Ta pea on
Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased, erkkollased, rohelised või violetsed. Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku proportsioonid 1:7 või 1:6. Kleit lühikese liibuva pihaosaga, vöökoht rinna all, läbilõike kohal seos või vöö, seelikuosa volditud või kroogitud, langes vabade voltidena maani, sageli kleidid slepiga. Voldid ja krooked paigutatud rohkem seljale. Varrukad erinevad: lühikesed 7 ja laiad, ülalt kroogitud või volditud, sageli ka laia kätisega, pikad ning kitsad, või pikad ja kitsad varrukad õmmeldud lühikeste puhvvarrukate külge
Laialdasemalt on nad kasutusele võetud 19.saj. keskpaigast. Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist ja meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa. NAISTE HÄNDEGA kampsun ERMi kogudes on üks selline Torist pärit kampsun e pihtkuub (ERM 18299). Sarnanedes pikk kuuele, on ka see kampsun pruun villane ja kaarusnöörist ilustustega. Uuemamoelised kampsunid (alates 19. saj keskpaigast) on lühikese liibuva piha ning voltidesse seatud ääreribaga, nn seesidega . Koos nendega levis ka nimetus kampsun. Tori naised kandsid pidevseesilisi kampsuneid s.t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja
kuivatada otsese päikesevalguse käes! Tuntud elastaani kaubamärgid on: Dorlastan, Elastan, Enkaswing ja Lycra. DORLASTAN On firma Bayer kaitstud elastaani kaubamärk, on polüuretaani baasil valmistatud ja polüestriga segatud elastne kiud. LYCRA on firma DuPont kaitstud elastaani kaubamärk. See on kõrgekvaliteediline elastaankiud. STRETSRIIE Väga hea kvaliteediga riie, mis sobib tänu sissekootud elastsele kiule (tavaliselt on see elastaan) hästi liibuva lõikega rõivaste valmistamiseks.Tegemist võib olla iga kangasordiga, kuid põhiline on omadus, et strets on elastne ning venib. Strets näitab kanga iseloomu ning stretsist riided istuvad seljas tavaliselt paremini, kuna võtavad täpselt inimese keha kuju ning sobivad erinevate kehatüüpidega hästi. Need rõivad on väga mugavad, vormihoidvad, vähekortsuvad ega vaja triikimist. TACTEL Kaubanduslik nimetus peenikesele polüamiidkiule. Eriti tugev polüamiidkiust kangas, mis
ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine. Värvi säilitamise tingimused: Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas. Kui värvimistöö on pooleli ning peate säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemaldad kaasa ja katta purk liibuva kilega, Kaas tagasi peale panna ning lisada silt tootenime ja tootja, värvi nime ja koodi ning viimase kasutamise kuupäev. Kui purki jääb värvi alla poole purgi, tuleb värv ümber valada väiksemasse tiheda kaanega anumasse. Kaanele lisada silt eeltoodud andmetega. Värv säilib ka kõige paremini püsival temperatuuril, kaitstuna otsese päikese valguse ja külma eest. Nõuded kasutamisel on kaitse riietus ja ka vajadusel respiraator, vajalikud vahendeid põranda katmiseks.
veeliger. Mage ja maismaavormidel enamasti paaritumine, kudu ja otsene areng. Kl:torbiklimused, soomuslimused, vagellimused, teod e.kõhtjalgsed, karbid, lasnjalgsed, peajalgsed.Torbiklimused väikesed mereloomad, paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike, kettakujuline jalg, lõpused, lihased.N: Noepilina, Soomuslimused mereloomad, lamedat ovaalset keha katab 8 järjestikusest plaadist koda.Jalg ja mantel koos moodustavad kividele liibuva iminapa.Pea mandunud, südamepaun kahe suure haruna, toiuubad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Lahksoolise, mõned hauvad mune, trohhofoor vastne N: mardiklimune Vagellimused väikesed mereloomad, ussjas keha vähearenenud peaga, ilma kojata. Kõhupool nõrkade lihastega, ripsmeline, kas lame või vaona, mandlil lubinõelad. Kaevuvad settes, roomavad põhjapeal ja söövad väikesi organisme, kõrverakseid., mõlemasoolised, trohhofoor. N: Chaetoderma nitidum Teod e
eluviisi võrdlus, näiteid Klass torbiklimused (Monoplacophora): Ehitus: Paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike. Kettakujuline jalg. Lõpused, lihased ja nefriidid metameerselt. Suus hõõrel. Eluviis: Põhjaloomad, elutsevad põhjasetetes, filtreerivad. Näide: Neopilina galatheae. Klass soomuslimused (Polyplacophora, Loricata) Ehitus: Lamedat ovaalset keha katab kaheksast järjestikusest plaadist koda. Jalg ja mantli servad koos moodustavad kividele liibuva iminapa. Pea mandunud. Lõpused vasem- ja parempoolses mantliõõnes reas. Südamepaun kahe hästi suure haruna. Eluviis: Toituvad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Mõned hauvad oma mune. Näide: perekond mardiklimune (Chiton). Klass vagellimused (Aplacophora, Solenogastres): Ehitus: Usjas keha vähearenenud peaga ja hoopis ilma kojata. Kõhupool (jalg) nõrkade lihastega, ripsmeline, kas lame või siis vaona mantli servade vahel. Mantli välispinnal koja asemel ohtralt lubinõelu
Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. (Sangaste, Krahv F. Berg). Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Perekond Tsuga Carr. TSUUGA Perekonda kuulub 14 liiki, mis on pärit Jaapani saartelt, Hiinast, Himaalajast ja Põhja-Ameerikast. Okkad kamjalt asetunud, lamedad, pealt läikivrohelised, alt kahe laia valkja õhulõheribaga, kinnituvad ahenenud ja liibuva rohelise rootsuga madalatele näsakestele. Käbid munajasovaalsed, rippuvad, 1...3 cm pikad, seemnesoomused nahkjad, kumera servaga, kattesoomused pole nähtavad. Seemned väikesed, pruunid, laia tiivaga, seeme tiivast 2 korda lühem. Puit vaigukäikudeta, sarnane kuuse või euroopa nulu puidule, ilma selgelt eristatava siseosata, esineb küpspuit, puidu välisosa kollakasvalge, siseosa tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3),
I aastatuhande algusest nii: "Kord tegime kuninga seltsis ühes kohas pikema peatuse. Mina ja minu kaaslased Tekin, Susan ja Pares ning keegi kuninga saatjatest suundusime puude vilusse. Seal näitas ta meile väikest võsu, mis oli rohelist värvi ja niisama peenike nagu värten, kuid hulga pikem, ja selle küljes näitas ta meile rohelisi kasvusid. Iga niisuguse hargnemise lõpus asus lapiti maa peal lai leht, kusjuures tema peale laotus midagi tihedalt liibuva taime taolist. Nende lehtede varjus olid marjad. Kes neid suhu võtab, ei kahtle, et see on nagu imlisi granaatõun (liik magusaid seemneteta granaate). Nii sõimegi neid ja veendusime, et nad pakuvad meile suurt naudingut, nii et me neid lakkamatult otsisime ja sõime." Mida sõi sultani saadik? (vastuse leiad L. Meri raamatu 192. lk. vanemas väljaandes) Mida sinu arvates tähendavad paksemalt märgitud sõnad, miks sultani saadik just neid kasutas?
annaabi.ee 
