1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm
Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel,
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli b...
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi
Barokkarhitektuur Anete Samelselg 10.klass 2016 Mis on barokk? stiil, mis valitses Euroopa kunstis aastatel 1600-1750 sünnimaaks on Itaalia, Rooma levis maades, kus oli: -katoliku usk: Itaalia, Hispaania, Portugal -absoluutne monarhia: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa(Peeter I) Üldmulje: suurejooneline ja väga pidulik rikkalikult kaunistatud kullatud detailid detaile rõhutatakse värvide abil ruum, skulptuurid ja maalid on ühendatud tervikuks Iseloomulikud tunnused: kõverjooned, ümarkaared ovaalsed aknad või nišid karniisid sambad, poolsambad, keerdsambad
KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus.
ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu,
Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase Neljas tase ja tulekahju. ...
ARAABLASED ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ARAABIA KULTUUR Dairi Reinvart 10.A TTG ARAABLASED ● Semiidi päritolu rahvas ● Araabia maad: (sealhulgas ka juudid), kes iidsest ajast on elanud Araabia poolsaarel. ● Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude...
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
..... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust.
Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid,
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest.
Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ?
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst.
· Orlandus Lassus ,,Kaja" · Giovanni Pierluigi da Palestina ,,Missa papae Marcelli" Milline oli M.Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises ? a) Naelutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi b) Säilitas katoliku missa põhiosad c) Kasutas ladinakeelset liturgilist muusikat d) Imetles polüfoonia kunsti ja oli ose valmis komponeerima Lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul Iseloomusta Prantsuse ilmalikku laulu 16. Sajandil. See levis kogu Lääne-Euroopas. Kujunes tundeline ja sõnakeskne väljendus. See oli neljahäälne. Kaks laulutüüpi: ühed meloodilised, teised kiiretempolised ja lõbusad Madrigal 14.saj. Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Tabulatuur noodikiri 16. 17. sajandil, mis tähistab mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puhkpillid: plokkflööt, pommer, dulcian Keelpillid: lauto, vioolo, gamba
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg :
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? Essee Tallinn 2014 18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku
kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald, kes seisavad võrdväärseina itaalia suurmeistrite kõrval. (Kunsti portfoolio: Renessanss Saksamaal, s.d.) Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6
8. Polüfooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 9.-10 saj, tekkis seoses organumiga. See on mitmehäälne laul, kus kõik hääled on võrdsed 9. Homofooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 16 saj, üks hääl on juhtiv hääl ja teised on saatehääled 10. Renessanss :nimeta vähemalt 2 kunstnikku! / 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p.
kehakunsti vorme käsitlevad ajaloolised ja arheoloogilised allikad on ebatäielikud. Kuigi skelett võib olla säilinud kümneid tuhandeid aastaid fossiilsetes vormides, säilib inimese nahk vaid tahtliku või juhusliku mumifitseerumise korral. Arvestades vajamineva tehnika lihtsust ning arvukaid tõendeid tätoveerimisest üksteisest kaugel asuvais paikades, siis tõenäoliselt arenes tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades. Me teame ka seda, et mõnedes maailma paikades levis see rahvaste seas, kes olid üksteisele väga lähedal. Siinse peatüki eesmärk on tutvustada selle ulatusliku teema sügavust ja mitmekülgsust. Kõige varasemad tõendid tätoveerimisest on ka kõige ebaselgemad. Artefakte, mis leiti arheoloogilistel kaevamistel ning mis pärinevad hilisemast kiviajast Euroopas (38 000 kuni 10 000 a eKr), on tõlgendatud kui torkeriistu ja pigmendi mahuteid. Teravad luust nõelad, mida
Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja teadmiste arenguks. Läbi aja ja keele arenesid kauplemine ja põllumajandus ning ühiste plaanide korraldamine. Keele arengu ja suhtluse tekke käigus
• Teadlased ei teadnud viiruse tekkimispõhjuseid. • Nime sai kõige rohkem kannatanud riigi, Hispaania järgi. • Suremus protsent nakatunute seas oli kuni 20%. • Haigusesse suri 3-6% kogu maailma rahvast. (40-50 miljonit) Olemus • Surmad 10 000 inimese kohta (USA) • Täpne algus ei ole teada. • Britid arvasid, et sai alguse Prantsusmaalt. • USA teadlane arvas, et levik sai alguse Hiinast, mutateerus Bostonis ja sõdurite kaudu levis see Euroopa lahinguväljale. • Kanada ajaloolane väitis, et viirus sai alguse Hiinast ning levis Euroopa lahinguväljadele nendel töötavate lihttööliste kaudu. Leviku algus • Levis üle maa 2 põhilise lainena: • 1911-1917 • 1918-1919 • Leviku põhjuseks loetakse I MS olnud sõdurite halba seisundit. • Modernne transport • Minimaalsed tervishoiumeetmed, polnud arste ja ravimeid.
Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini
PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ebaühtlaste sademete tõttu lõheneda
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13
konverents-1925,arutati kuidas edasi minna,töötati välja reini pakt ja briand- rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud kellogi pakt. miks loodi diktatuurid-sest arvati,et demokraatia ei too riike sõjasüüdlaseks.reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- kriisist välja. miks levis peale 1 ms demokraatia-sest võitjariikides oli hüvitama.rahvasteliit-1920.pidi riikidevahelisi tülisid lahendama. locarno Usa(W.Wilson),Uk(D.L.George),Prantsusmaa(Clemenceau).versailles demokraatia.kuidas laienesid demo vabadused-naised said valida,meeste konverents-1925,arutati kuidas edasi minna,töötati välja reini pakt ja briand- rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa valimisõigus tõsteti 20 aastale
vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste arv tormiliselt ja nende seas oli igast ühiskonna klassist inimesi. Paljud vahetasid usku ka oma kasu silmas pidades)
Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt,
• Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken)
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik
Sajandil toimusid indiaanisõjad, kus indiaanlased kaotasid. Idarannikult olidki indiaani hõimud hävitatud juba 19.sajandiks. 18. sajandi keskpaigaks olid Põhja-Ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat. Põhja pool tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati farmeri ja tema pere tööjõudu. Toodeti kõike ainult enda tarbeks. Lõunas olis suured istandused, kus tööjõudu jäi väheks. Sellepärast hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje Põhiline põllukultuur oli puuvill, kuid levis ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Ühendriikide sisepoliitilises elus käis 19.sajandil võitlus kahe partei föderalistide ja demokraatide vahel. Demokraatlik partei esindas eelkõige lõunaosariikide orjapidajaid. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati
manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20
kaupu .Eurooplased süüdistasid majanduslanguses aga Ameerikat, kes kehtestastasid kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Majanduskriisi peamised põhjused on maailmamajanduse kohanematus,pankade laenuprotsentite tõus, vale majandamine ning kaupade ületootmine. Ja nii toimus ka Euroopas ületootmine.Tuhanded vabrikud ja tehased lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku. Kriis ei piirdunud ainult USA-ga. Mõne aja pärast levis see üleriigiliseks ja ka Euroopasse. Eriti sai kannatada Saksamaa, kes oli majanduslikult väga tihedalt seotud USA-ga. Neljapäev 24. Oktoober 1929. aastal oli New Yorgi börsil must päev. Kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma laenuprotsente. Viie päeva pärast 29. oktoobril levis müügipaanika üle riigi. 1929.aasta börsikrahhile järgnenud majanduskriisi nimetatakse ka Suureks depressiooniks
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda
Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus tegi oma tööd Väike-Aasias ja Kreeka suurlinnades. Piibel: Pauluse kirjad oma koguduste eest hoolitses kirja teel ja kaastööliste abil. (hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes). Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3
Sajandi algul Itaalias. Algataja itaallane Filippo Tommaso Marinetti. ´´Tulevikukunst``. Manifestid. Vana kunsti hülgamine. Suurlinnaelu ülistamine. FUTURISMI TUNNUSED Futurism kui tulevikukunst. Agressiivsus. Ajastule iseloomulik. Kirjanduse toomine tänavale. Uued teemad kirjanduses. Tundeid peeti nõrkuseks. Eksperimenteeriti vormi ja sõnadega. Rahutu ja liikuv. FUTURISM EESTIS Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES Katkendlikud ja keerulised. Õigekirjast ei peeta kinni. Luule. Publikuga pidevalt vastuolus.
·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa) ·Barokk oli 1. Eur. kujunenud stiil, mis levis ka teistele mandritele(eelk. Ameerika) Barokkarhitektuur: ·Sai alguse 16.saj lõpul Itaalias ·austati antiiki ·ei sallitud sirget joont
sellistes majandustingimustes hädavaevu elatada. Mujal maailmas oli põllu-majandusühiskond veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud. Tööstusajastu algus Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse.
levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandatavuse tõttu võimaldas see hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa preesterkonna eesõigus. Teised tähestikud Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust.
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19...
või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks.
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Morgan ajalooraamatuid