o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis
Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad...
KUMU Retsensioon LEPO MIKKO Kairi Kas e m a a Tallinna Täiska sv a n ute Gü mn a a siu m 11.A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik
tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: " Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Lepo Sumera Lepo Sumera sündis 8.mail 1950.aastal ning suri 2.juunil 2000.aastal Tallinnas. Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. 1981
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste
MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-... 20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia, mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio
mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Lepo Sumera (08.05.1950 Tallinn - 02.06.2000 Tallinn) Üks selle põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu pikaaegne juht, olnud ka Eesti kultuuriminister. Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane. Viimase surma järel (1970) õppis Sumera edasi Heino Jürisalu juures.
Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka
Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ,,Nyyd", mille üks asutajatest oli Tüür. ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", ,,Lumen et cantus", ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevene", ,,Antidolorosum". Kasutab võimalikult palju stiile erinevatest ajastutest. Kirjutab seinast seina muusikat.
hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine kõige loomulikum viis, siis on ta nii ülemiste kui alumiste kehasildadega otse klaveriga
* Värv / v_maks asula / muud kulud aadress mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring Kuupäev Tellija Asula b h k x y d arv m_mark 03.09.08 AS Harju Elekter Keila 7 5 0,5 4 1 1 5 BR200 04.09.08 AS Lepo Paide 2 7 0,5 2 2 2 2 BR250 05.09.08 AS Põlva Piim Põlva 8 5 0,1 3 1,5 3 1 BR250 06.09.08 OÜ Kuues meel Tartu 3 6 0,4 2 2 2 4 BR100 07.09.08 AS Mööblimaja Võru 3 6 0,5 2 0,5 1 3 BR450 08.09.08 AS Põlva Piim Põlva 3 6 0,5 2 0,5 1 10 BR100 09.09
eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses
ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia
· Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
4) Mitu ingliskeelset raamatut on leitav TÜ Pärnu Kolledži raamatukogust teemal lapsevanema ja lapse suhe? Esitage ühe raamatu pealkiri. Leidke ka, milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada? Leian 50 raamatut. „The experience of parenting“/malinda Jo Muzi Osingut on võimalik laiendada märksõnade alusel:lapsevanema or lapse or suhe. Formuleering – Sõna: lapsevanema ja lapse suhe, teaviku laas: raamat, TÜ Pärnu Kolledž 5) Mitu helilooja Lepo Sumera heliteost (-salvestust), mis on ilmunud 2003. aastal, on võimalik leida Tartu Linnaraamatukogust? Leian 9 helisalvestust. Formuleering – Autor: Lepo Sumera, teavikulaad: helisalvestus, Tartu Linnaraamatukogu 6) Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? Leian 15 teavikut. Tegemist on üliõpilaste lõputöödega .
Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17.Nimeta Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste
ja laul) flöödi erialal · Flux ,,Päikesevene" · 1984. lõpetas Tallinna konservatooriumis ,,Sümfoonia seitsmele kompositsioonklassi · Magma esitajale" · Hiljem täiendas ennast Lepo Sumera juures · Oxymoron Sümfooniaorkestritele: ,,Magma" ,,Shearching for roots" ,,Zeitraum" (sks k aegruum) ,,Exodus" (ld k rännak)
Punk rock Indie rock Alternatiiv-rock Heavy metal Palju arenes ka tehnika, millega muusikat teha ja salvestada Loodi sellised bändid nagu U2, Aerosmith, Uriah Heep ja Deep Purple http://www.youtube.com/watch?v=wNymExoM3Zs http://www.youtube.com/watch?v=M0dxTpqP3ks MUUSIKA EESTIS Eestis tähistavad 1970. aastad uue heliloojate põlvkonna pealetulekut Alo Põldmäe Tarmo Lepik Mati Kuulberg Lepo Sumera Raimo Kangro Selleks ajaks olid kadunud stiililised ja tehnilised piirangud Seda perioodi iseloomustab erinevate kompositsioonitehnikate ja stiilide ühendamine Muusikute silmaring oli laienenud – tunti nii Euroopa muusika algaegu kui ka värskelt tekkinud rockmuusikat MUUSIKA EESTIS Selle põlvkonna heliloojad kirjutavad väga erinevates žanrites Aina vähem seotakse ennast klassikalise muusikaga
1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast Tartu Muusikakool Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ wiki/Heino_Eller
1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s. 1959) ja Urmas Sisaski (s. 1960) muusika. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel “Hortus Musicus”, mille kunstiline juht, dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on lisaks vanamuusika interpreteerimisele palju tähelepanu pööranud ka nüüdismuusikale
Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez. Elektronmuusika elektrooniline aparatuur.Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Esindajad: Edgar Varése. Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(`Elektroonilised marginaalid'). Live-elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused. Esindajad:John Cage(`Cartridge Music'). Eestist: Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi, Rauno Remme. Postmodernism. (60ndate algus).Avangardismi kõrgperioodil pööre postmodernismi suunas. Pop- ja jazz-muusika elementide kasutamine.Kasutati eelmiste sajandite muusikastiile ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde. Esindajad: Luciano Berio. Eestist: Arvo Pärt(`Collage sur B-A-C-H' , `Credo'), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera. Minimalism nn korduste muusika
Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala. Tema on kirjutanud ka muusika mngufilmile "Nukitsamees" (reissr Helle Murdmaa). Sven Grnberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust. Tuntud Eesti filmimuusika kirjutaja on ka Lepo Sumera (joonisfilmid: "Suur Tll", "Prgu" ; mngufilmid: "Krboja peremees", "Naerata ometi")
seotud loodusaistingutega *Suur tähelepanu kõlale *Õhuliste ning õrnade kõlavärvidega ("Allikas") Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel Preemiad *2001.a Heino Elleri nimeline preemia *2002. aastal noore kultuuritegelase preemia *"Eldorado" saavutas 2003. a Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koha *Tema teoseid on mängitud mitmetel festivalidel. "For You, the Messenger Of Night" Kuulamiseks http://www.youtube.com/watch?v=M0h9W31CfNk http://www.youtube.com/watch?v=B8KvzZvN4y0&feat http://www.youtube.com/watch?v=t5yq5k5cbYI&featur
ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga (Estonian VGV Trio) salvestatud "Tango King Astor Piazzolla" valiti aasta parimaks klassikaplaadiks Eestis.
Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja", multifilm"Suur Tõll", "Põrgu" o Sven Grünberg"Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti", "Näkimadalad"
• Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002) • “Hümn” (klaverile, 2003) • “Solano” (altflöödile, tšellole ja klaverile 2003) • “Eldorado” (sümfooniaorkesterile 2003)
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
(*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949- 2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere
Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline pror...
Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga
Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871999). Aastail 19931995 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne
Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust?
Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa
Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits), kus oli säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager poliitvangideks. Kuid vabastati teda ennetähtaegselt 1956. aastal.
draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel
1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on omapärase tämbriga ja selle tõttu ei ole nad üksluised. Tervele loomingule on ühine see, et
flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid.
...................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)...................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).................................................................................................. 7 Aleksander Kunileid (1845-1875)............................................................................................ 7 Miina Härma (1864-1941)...........................................................................................
Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Tänaseks on Tüür enim mängitud eesti helilooja koos Arvo Pärdiga. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu.
muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks väljakujunenud loominguliste, pedagoogiliste ja esteetiliste tõekspidamistega. 1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Valter Ojakäät jpt. Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud. Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel. Looming Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika. Suurema osa moodustab klaverimuusika. Ligi 200 teost. „Kellad“, „Liblikas“ jt. Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“. Kaks sonaati
Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks
Uusi vimalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma ts arvutit ning on katsetanud ka live-elektroonika vimalustega. Mitu selle plvkonna heliloojat on oma muusikukarjri alustanud rokkansambli juhina. 1970. aastatel alustanutest ratas algul kige enam thelepanu Raimo Kangro. Ta tuli eesti muusikasse plahvatuslikult, meeldejva ning efektse loomelaadiga. 1980. aastatel kujunes oma plvkonna juhtfiguuriks aga Lepo Sumera, kelle krvale tusis 1980. aastate lpul juliselt Erkki-Sven Tr. Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse
muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. ". Õppis ka löökpille ja kompositsiooni Anti Marguste juures. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980), Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul,1982), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum LOOMING Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime
peavad need ise üles otsima ja ise ennast kandideerima või mõnel muul viisil end näitama. Ühegi asjaga ei ole elus lihtne algust teha, tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha. Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi. Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss. Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik, Noor Dirigent,
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ning Hiinas. Walt Disney suri 15. detsembril 1966 kopsuvähki viis aastat enne, kui avati Walt Disney üks unistusteprojekte Disneyworld Florida osariigis Orlandos. TUNTUMIAD ANIMAFILME ,,Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" 1937 ,,Pinocchio" 1937 ,,Bambi" 1942 ,,Alice Imedemaal" 1951 ,,Mary Poppins" 1964 TUNTUMAD EESTI FILMIMUUSIKA LOOJAD Eesti tuntumad filmimuusika loojad on Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Sven Grünberg ning Eesti tuntumad filmid on "Nukitsamees", "Kallis härra Q ", "Näkimadalad", "Kõrboja", "Suur Tõll" . OLAV EHALA Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood.
sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno
annaabi.ee 
