Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lemmikspordiala - jooksmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, vereringe, süsihappegaas, lemmikspordiala, jooksmine, higistamise, paraneb, gaasivahetus, lihastel, kestval, pingutusel, tarbin, kestel, varuks, aeroobsel, püsivalt, pikaks, lühiaja, listeks, homöostaas, löögisagedus, veri, niisamuti, higistamine, higinäärmed, laienevad, veresooned, südametöö, hingamislihased, kopsumaht, positiivseksaastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Ning Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta olümpiamängudel 16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel.
Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot
Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult
Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb
Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast
5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased)
kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad viimased keha lähedal oleva õhu soojana (konvektsioon ei toimu nii hästi). + õpetaja küsimused: 6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest? Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib
Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel pingutamisel kasut energiaallikaid: glükoos, rasvad, valkude lagundamine(nälgimise ajal kui pole võimalik kasutada enam ei süsiv ega rasvu). Füüsiliste harjutuste tagajärjel organismis muudatused: O2 hulk väheneb, CO2 ja piimhappe hulk suureneb, kehat tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väh, vesi ja soolad kaovad higistamise järel. Homoöstaasi tagamiseks: südame löögi sagedus ja hing intens suureneb, suureneb CO2 veres, langeb vere pH. Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg.
Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt. Seedeelundkond ja hingamiselundkond. HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse
pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni.
Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.
Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid. Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas. 3 1. Jooksmise mõju noortele Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile
meetodil. Kui veresuhkru sisaldus liiga kõrge- Kõhunääre eritab insuliini(hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne
Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs) Valgu taseme ja omastamise leidmiseks
omadused on tugevasti muutunud. Saavutusvõimet määravad tegurid: anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest lihasesiseste energiavarude hulgast sisekeskkonna konstantsust (homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega. Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3
südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4
Südame löögisagedus 120 – 130 x min Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades Lihase ainevahetuse toetamine: - kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) - kapillaarivõrgustiku täitmine „sisuga“ (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi) - seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid - puhversüsteem neutraliseerib piimhapet - gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi Hapniku tarbmise võime oleneb: Hingamine – gaasivahetuse pindala, hingamislihaste suutlikkus Transport – vere punaste vereliblede arv ja neis asuva hemoglobiini hulk, üldine ainevahetuslik pindala, südame pumba funktsioon Ainevahetus – mitokondrite arv, ensüümide koostöö Hingamissüsteemi kohanemine: Gaasivahetuse suurendamine – Sissehingatava õhu hulga suurendamine
c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21
c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21
Raku energeetika K. Port (2015) Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse,
kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel:
Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone - need on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Kasvu ja arengu stimuleerimiseks söödetakse sisesekretsiooninäärmete neid osi, mis toodavad nn kasvuhormoone. Lihasmassi suurenemisele mõjuvad soodsalt sisesekretsiooninäärmete need osad, kus toodetakse isassuguhormoone, need muudavad aga loomad rahututeks ja agressiivseteks. Agressiivsusega kaasneb söödakulu suurenemine. Söödakasutus paraneb mõnede emassuguhormoonide söötmisel. Puhtaid hormoonpreparaate loomadele ei toodata, kuna on liiga kallid. Emas- ja isassuguhormoonid ei hävine täielikult liha kulinaarsel töötlemisel ja võivad kergesti mõjutada ka inimese organismi. Seetõttu on paljudes maades hormoonpreparaatide kasutamine piiratud või lausa keelatud. VI ENSÜÜMPREPARAADID Põhiliselt mikroobsed saadused, mis sisaldavad fermente (ensüüme). Ensüümpreparaadid
1) Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. 2) Toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse. 3) Ainevahetuse jääkproduktide tranpordis kudedest erituselunditesse. 4) Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. 5) Organismi soojusregulatsioonis. 6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. 7) Vereringe kaudu toimib ka immuunsussüsteem. · E r i t u s e l u n d k o n d eemaldab kehast mittevajalikke ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · N ä r v i s ü s t e e m koos meeleelunditega vahendab ja töötleb infot. Närvisüsteem vahetab infot
Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne). 30.Kuidas jagunevad vitamiinid, nende ülesanded Vt eraldi tabel.
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) ning mida väiksem on vereringe takistus (R) Pa - Pv
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse
lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus. Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele. Mida suurem on torude läbimõõt, seda väiksem n takistus ja vastupidi. Vere hulk. Mida suurem on vererõhk, seda suurem on ka vere hulk, ja mida suurem on veresoonte takistus ja seda suurem on veresoonte läbikäidavus. Vere liikumist veresoonkonnas iseloom. Verevooli mahtkiirus-kui suur verehulk läbib veresoont 1min. Verekeskmine joonkiirus- vere keskmist vereringe aeg, ki kiirelt teeb veri täisringi veresoonkonnas. Vererõhk
Hiljem muudetakse püruvaat piimhappeks või etanooliks. Glükoos lammutatakse ja saadakse kaks 3süsinikulist..... LACTOBACILLIUS ME-3.. Kokku pandud inimeste poolt, mitte looduslik. B. Lihastes hapniku puudusel. Tekib piimhape, mis põhjustab valu, väsimust ja krampe. Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks) Etanoolkäärimine. Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad
sisaldavad kõiki mitte sünteesitavaid aminohappeid. Täisväärtuslikud toiduained on näiteks liha, kala, piim, munad. 3.3 Treening ja valguvajadus Valguvajadus sõltub otseselt treeningu intensiivsusest ja selle suunitlusest. Jõualade sportlased vajavad märksa suuremal määral valke, et lihased välja areneksid. Teine põhjus, miks suureneb valguvajadus on treeningust või võistlusest tingitud lihase vigastused. Kui süüa rohkem valke sisaldavaid toite, aitab see lihastel kiiremini paraneda vigastustest. Lisaks sellele kasvab märgatavalt valguvajadus, kui treening või võitlus nõuab suurt koormuse mahtu ja intensiivsust, siis hakatakse kasutama valke energiaallikana. Kuid see on kehale strukturaalse koha pealt halb, seetõttu on soovitatav juua süsivesikuid sisaldavaid spordijooke. Valgurikkaid toiduained tuleks süüa umbes tund enne treeningut, sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks.
annaabi.ee 
