vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud:
Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia peatükis piirdub enamasti sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi seoseid. Foneetika ehk häälikuõpetus on häälikuid uuriv teadus. Foneetika uurib häälikute füüsikalisi omadusi. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond
Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb tüvele ja infiks asub tüve sees. Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama.
2 Lause mõte on seisukohtade sõnastamine. Lause nominatiivne (propositsiooniline, ekspressiivne, denotatiivne) funktsioon - tähistab situatsiooni Lause semantiline funktsioon tähistab situatsiooni ja modaalsust, aega jne. Lause pragmaatiline funktsioon vormistab teadet, suhtluseesmärki jms. Nende funktsioonide täitmiseks kasutab keel leksikaalseid ja grammatilisi vahendeid. Grammatilised vahendid: 1) muutetunnused / -vormid (-le, kändu), 2) abisõnad (peale, ei, kas, võib-olla, ka, võima), 3) prosoodilised vahendid (rõhk), 4) sõnajärg (isa ootab ema; ema ootab isa), 5) tervikstruktuurid (konstruktsioonid), Et sa võidaksid!) 3. SÜNTAKTILISE STRUKTUURI KIRJELDUSVIISE Vahetute moodustajate meetod L. Bloomfield; fraasistruktuurigrammatika. Moodustajad, fraasid, sisaldussuhted. Graafiliselt: hargmikud, kastid.
Sõnamoodustuse küsimused. Sissejuhatus 1. Leksika ja sõnamoodustus on vastastikku seotud selles mõttes, et sõnamoodustus on sõnarikastusvahend: protsessi tulemuseks on uued sõnad oma leksikaalse tähenduse ja grammatikaga (muutevormistik, lausekasutusvõimalused). 2. Sõna kui keelemärgi üks funktsioone on tähistada keelevälise maailma objekte ja nähtusi, mida nim entiteetideks e olemiteks. 3. Keelevaras olemasolevaid leksikaalseid ja tuletusmorfeeme kindlate reeglite järgi kombineerides moodustatakse uus nimetusüksus KOMPLEKSSÕNA (liitsõna v tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täiendavad
teadusliku artikli seas tõuseb eriti esile monograafia "Suprasegmentaalid" (1970), mis on pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste kirjeldamisele. Eesti foneetika sisu ja probleemid tänapäeval · eesti keele foneetika uurimisel on suuremat tähelepanu pööratud prosoodiale kui segmentaalfoneetikale. · eesti keeles omapärane kvantiteedisüsteem, mis pakub üldkeeleteaduse seisukohalt laiemat huvi. · Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, saab eesti keeles leksikaalseid ja grammatilisi erinevusi väljendada ka ainuüksi kvantiteedi abil, muutmata sõna häälikulist koosseisu Välted · Paljusid eesti foneetikuid (nt Eek 1980, Krull 2001, Teras 2002) on huvitanud küsimus, kas I (lühikese) välte piir on oma loomult samasugune kui II (pika) ja III (ülipika) välte vaheline piir. · Praegu tundub, et see ei ole nii: kui esmavälteliste sõnade kontrastiivsus teise- ja kolmandavälteliste sõnadega
konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on võimalik kasutada kindlat kõneviisi ka siis, kui tegevust peetakse ebareaalseks, nt Pidin peaaegu kukkuma (vrd tingiva kõneviisiga Oleksin peaaegu kukkunud), kui teatelaad on kaudne, nt Mari ütles, et Jüri on maale sõitnud (vrd kaudse kõneviisiga Mari ütles, et Jüri 6 olevat maale sõitnud), või kui suhtluseesmärk on taotluslik, nt Selle töö teed sa nüüd kohe valmis
Sünkroonilise sõnaraamatu ülesanded ja probleemid Keele sõnavara võimalikult täpne ja informatiivne edastamine. Probleeme: • missugused sõnad kuuluvad teatud ajahetkel keelde • mis on tähendus ja missuguste meetoditega on võimalik seda avada ja kirjeldada • kuivõrd on võimalik ühendada tähenduskirjelduse täpsus ja tähenduste põhimõtteline raskesti määratletavus • kuidas hõlmata süsteemset seost sõnade tähenduste vahel • missuguseid leksikaalseid valdkondi tuleks arvesse võtta • missugust metoodikat kasutada sõnaraamatu koostamisel Seletussõnaraamatu seletusviise • samatähenduslike sõnade abil: ablastuma ‘aplaks muutuma’ • vastandsõnade abil: üla-, ant. ala- • üldisema sõna abil: abilinnapea ‘üks linnavalitsuse juhte’ • seletus keelelise konteksti või kollokatsioonide abil: ülajäse – ANAT.; eluaasta – lapse esimesed eluaastad, käib viiendat eluaastat;
Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendama- tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum -sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab
kirjakeele probleemid, oli Otepää tõepoolest keskne lõuna-eesti murrak ja oleks hästi sobinud rahuldama ka tartumaalaste kui konservatiivsete võrukeste vajadusi. Ka ,,tüüpiline" pole paras sõna. Tüüpiline murrak peaks kajastama teatud murdeala olulisemaid erijooni. Otepää ei kajasta. Võibolla oleks õige iseloomustus: kõige alalhoidlikum tartu murrak. Tõepoolest selle kõrvalise tagamaa kõnepruugis on alles hoidunud väga vanu häälikulisi, morfoloogilisi ja leksikaalseid jooni. Oma konservatiivsusega tuletab otepäälaste kõnepruuk meelde võru murret. Tartu murde erijoonte kujunemine on alanud vähemalt muinasmaakondade kujunemise aegadel. Asustuse jätkuvusele viitab Läti Henriku kroonikast tuntud 13. sajandi kohanimede, näiteks Otepää püsimine tänapäevani. Tartu murde erijoonte suurt vanust näitavad tartu kirjakeele vanimad teosed. Näiteks Wastses Testamendis (1686) esinevad vormid saijen `saades` om jättetu `on jäetud`, Johannes Gutslaffi
Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. (1) jõgedes jõge +de +s õpikutes õpiku +te +s (2) jõgedes jõge +de +s jões jõe +s Morfoloogia põhimõisted Allomorfidel on sama tähendus, kuid erinev häälikuline väljendus. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav.
uurivad grammatikat. Kognitiivse grammatika eesmärk on mudeldada rääkija-kuulja teadmisi keelest nii, et need oleksid kahe põhikohustusega kooskõlas: üldistus ja kognitiivse kohustusega. 6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem Leonard Talmy grammatika mudel võtab omaks sümboli teesi ja nagu teised kognitiivse grammatika mudelid leiab, et grammatika üksused on loomupäraselt tähenduslikud. Kuid Talmy mudel eristab grammatilisi (suletud) ja leksikaalseid (avatud) elemente. Need elemendid moodustavad kaks erinevat allsüsteemi: grammatiline allsüsteem ja leksikaalne allsüsteem. Need kaks süsteemi hõlmavad erinevaid pooli inimese kontseptuaalses süsteemis. Talmy jaoks sisaldavad suletud elemendid vaid skeematilisi ja strukturaalseid tähendusi samas kui avatud elemendid on tähenduselt palju rikkamad. (Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 22-23 järgi)
Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendamatutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum-sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum-sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel
rohkem kasutusel. Samuti on eituspartikkel tavaliselt verbi ees (nt mandariini partikkel). Eitusvahendid võivad olla sümmeetrilised, st ei muuda vastava jaatava lause struktuuri, kuid võivad olla ebasümmeetrilised (põhjustavad siis ka muid muutusi lauseid). Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline eitus pole. · kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine · pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet · Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne
(hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)Reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse peegeldumine).Kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega).Temaatiline tähendus (teema- või reemastaatus ja semantiline roll). Süntaktiline mudel: Seda tüüpi lähenemist esindavad ennekõike generatiivset grammatikat viljelenud teadlased, nt R. Jackendoff. Sõnade süntaktilistes omadustes, mis tulenevad nende seostamisvõimalustest, nähakse olulisi leksikaalseid tähendusüksusi. Sellest tulenevalt peab interpretatsioon lähtuma kontekstist ning tähendusseletused peavad olema formaalsed ja mitte lähtuma ainult verbisemantika piirangutest. Eelnevale tuginedes on olemas järgmised kirjeldustasandid: argumentstruktuur, sündmusstruktuur, leksikaalse seose struktuur. 27. Tähenduse ebamäärasuse probleem. Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel ebakindlad.
objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika tähistab ka keeleüksuse (st morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendust või tähendusi. Võime rääkida nt tüvimorfeemi mägi, liidemorfeemi -stik, sõna mäestik, fraasi kauged maad ja lause Ennem tuleb mägi Muhamedi juurde, kui ämm Tartusse miniat vaatama sõidab semantikast. Leksikoloogia peatükis piirdume sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid; h säilitamine sõna alguses; eesti keel kui rahvuslik väärtus, kõige aluseks rahvakeel; Karl August Hermann (,,Eesti keele Grammatik" 1884); Ado Grenzstein (,,Eesti Sõnaraamat" 1884); 1905.-07. revolutsioon - erakondade lubamine, riigiduuma kokkukutsumine; 1906 - Eestikeelsete erakoolide lubamine
paremat ning põhjalikumat keeletundmist kõigilt rahvaga kokkupuutuvatelt töötajatelt. Sellele vastavalt tegi Rosenplänter ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti keelt õpetama. "Beitäge" sisaldab kirjutisi peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta, kusjuures paljud neist käsitlustest osutuvad oma alal esimesteks selletaolisteks. Tabavalt määras Rosenplänter ära eesti sõnavara rikastamise teed. Ühtlasi tõi väljaanne pidevalt Hipeli sõnastikus puuduvaid leksikaalseid materjale. "Beiträge väärtust vähenab asjaolu, et selle kaastöölised sakslastena ei tundnud küllalt eesti keele peensusi. Asjaarmastusliku laadi tõttu on nende kirjutistes sageli palju viltulaskmisi ning meelevaldset. See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste
Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled – selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja lõpusarnaste aineste liitmise teel. Reeglipärane ja rikas vormimoodustus. Sellised on mõned indiaanikeeled, eskimo ja tšuktši keel. 5. Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad). Enamik loomulikke keeli organiseerib oma leksikaalseid üksusi suuremate sõnaklasside süsteemiks, mille liikmed jagavad ühiselt semantiliste, süntaktiliste ja morfoloogiliste omaduste ainulisi kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt nimisõnad ei väljenda ainult isikuid ja asju, vaid ka sündmusemõisteid, JNE. Sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on kaks üldisemat tasandit: sõna leksikaalsed omadused ja sõna grammatilised omadused
kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. 45. Keelekontaktide universaale Keelekontaktide üks peamisi universaale on teatavasti sõnastatud nii: mitteleksikaalne laenamine on võimalik ainult juhul, kui samast keelest on saadud ka leksikaalseid laene. Sõnavaralaenud on piltlikult väljendades pinnast ettevalmistav kahurituli morfoloogiliste ja süntaktiliste laenude vastuvõtuks ning võivad seega anda märku võimalikest morfoloogilistest ja süntaktilistest laenudest ja pakkuda uurijale taustatuge nende väljaselgitamiseks 46. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed
Polüseemia on seega motiveeritud mitmetähenduslikkus. Üks osa alltähendusi tekib tähendusülekannete, eelkõige metafoori või metonüümia kaudu. (metafoor tähenduse laiendus sarnasuse, metonüümia aga kokkupuute alusel.) Mõnikord laienevad tähendused sel viisil, et algse tähenduse mingid osad võimenduvad ja mingid osad kaovad teises tähenduses, st ühe polüseemse üksuse alltähendustes kombineeruvad tähendusosad erinevalt. Leksikaalseid suhteid appi võttes on polüseemia liikidena esitatud ka järgmisi: autohüponüümia (nt kana tähendab nii linnuliiki kui ka emast isendit) ja automeronüümia (nt käsi tähendab nii labakätt kui ka labakätt koos käsi-ja õlavarrega). Selle nähtusega paralleelselt tuleb vaadelda homonüümiat, st olukorda, kus on kaks fonoloogiliselt koostiselt sama, kuid siiski eraldi lekseemi. Homonüümiaga, st eri lekseemidega, on tegemist
keeletundmist kõigilt rahvaga kokkupuutuvatelt töötajatelt. Sellele vastavalt tegi Rosenplänter ettepaneku hakata gümaasiumis eesti keelt õpetama. "Beitäge" sisaldab kirjutisi peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta, kusjuures paljud neist käsitlustest osutuvad oma alal esimesteks selletaolisteks. Tabavalt määras Rosenplänter ära eesti sõnavara rikastamise teed. Ühtlasi tõi väljaanne pidevalt Hipeli sõnastikus puuduvaid leksikaalseid materjale. "Beiträge väärtust vähenab asjaolu, et selle kaastöölised sakslastena ei tundnud küllalt eesti keele peensusi. Asjaarmastusliku laadi tõttu on nende kirjutistes sageli palju viltulaskmisi ning meelevaldset. See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks.
I rühm on need, kes on põliselanikud (kes ise ja kelle vanemad on siin sündinud) ja tulnud enne suurt venestamist, II rühm on Peipsi kandi venelased, III rühm Setu, Räpina&Värska piirkond, IV rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise, fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi, mis on struktuuride, mallide jms sarnasemaks muutmine. Eestivene keeles võib esineda ka koodivahetust. 33. Eesti keel laenuandjakeelena. Pea meeles, et sõnavara laenamine on alati kahesuunaline. Olgugi et baltisaksa ja eestirootsi keeled on pigem alamsaksa ja
paremat ning põhjalikumat keeletundmist kõigilt rahvaga kokkupuutuvatelt töötajatelt. Sellele vastavalt tegi Rosenplänter ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti keelt õpetama. "Beitäge" sisaldab kirjutisi peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta, kusjuures paljud neist käsitlustest osutuvad oma alal esimesteks selletaolisteks. Tabavalt määras Rosenplänter ära eesti sõnavara rikastamise teed. Ühtlasi tõi väljaanne pidevalt Hipeli sõnastikus puuduvaid leksikaalseid materjale. "Beiträge väärtust vähenab asjaolu, et selle kaastöölised sakslastena ei tundnud küllalt eesti 6 keele peensusi. Asjaarmastusliku laadi tõttu on nende kirjutistes sageli palju viltulaskmisi ning meelevaldset. See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..
Kerged hääldamisraskused, mis seisnesid häälikute asendamises, ärajätmises ja lisamises, ilmnesid eelkõige pikemates sõnades. Laura sõnavara maht on eakohane, kuid sõnatähendused on ebatäpsed. Laps mõistab üldnimetusi, saab aru sõnade mitmetähenduslikkusest, kuid tal on raskusi Tekstiloomeoskuse õpetamine 29 tegusõnade sünonüümide ja nimisõnade homonüümide nimetamisel. Lapse kõnes esineb leksikaalseid asendusi (ta nimetab õige sõna asemel lähedase tähendusega sõna). Jutustustest ilmnes, et Laural on raskusi õigete sõnade leidmisega, mis väljendub rohkete pauside ja üneemidena. Lausete mõistmisega Laural üldiselt raskusi ei esine. Ta mõistab ühtviisi nii sündmuste kui suhete kommunikatsiooni väljendavate lihtlausete tähendust ning põimlauseid ja pöördkonstruktsioone. Probleemiks on lauseloome. Võrdluskonstruktsioonide moodustamisel andis
annaabi.ee 
