Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54
Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud
Õrna ja kuiva nahka ei ole soovitav liiga sageli seebiga pesta, sest pesu käigus eemaldatakse naharasu täiesti ja võib tekkida nahapõletik, mis väljendub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Saun. Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et temperatuuri lühiajaline tõstmine mobiliseerib kogu organismi kaitsesüsteemi ja taastab tema looduslikku energeetilist tasakaalu ning parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas mõjub saun meie kehale? Nahk reageerib kõigile väliskeskkonna muudatustele esimesena. Soojuse mõjul naha uuenemise protsessid kiirenevad, naha ainevahetus paraneb ja inimene näeb noorem välja, sest kudede vananemise esimene tunnus on loid ainevahetus. Higistamine aitab nahka puhastada nii seest kui ka väljapoolt. Saunas olles ja lavalkäikude vahepeal ei tasu juua, sest sel juhul eemaldab organism vaid viimati omastatud aineid, ent mitte küllaldaselt organismi ladestunud vedelikku ja mürkaineid
saunakompleks minu vanematekodus, seega olin selle teemaga ka natukene eelnevalt tegelenud. Üritaksingi siis lühidalt kirjutada sauna ajaloost, erinevatest sauna tüüpidest, sauna kasulikkusest ja kogu saunaskäimisega seonduvast, seega pärast minu teoreetilist poolt saate kõik enda uusi teadmisi ka praktikas rakendada. Sauna ajalugu Sauna ajalugu arvatakse algavat isegi üle tuhande aasta tagasi. Algselt oli saun muidugi koht, kus ennast pesta, kuid samas raviti seal ka haigeid ja sünnitati lapsi. Rändava eluviisiga Soomes elavad inimesed omasid juba primitiivseid saunu. Nad soojendasid maasse kaevatud auke ja katsid need augud näiteks naha või mnillegi muuga, et neil oleks soe koht, kus ennast pesta. Sellised algelised saunad olid vägagi sarnased indiaanlaste higitelkidele, millest hiljem ka natukene pikemalt juttu tuleb.
immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
muuta ning mida pakkuda või ümber teha. Kõige selle juures on ka töökoht, ilma kelleta majutusfirma hakkama ei saa. · Koristaja Koristajalt kõrget haridust ei nõuta. Vajalik on kindlasti kohusetundlikkus, ausus, täpsus ja korrektsus. Vältida tuleks pahedega pahuksis kodanikke, kes halvustaksid firma mainet. Samuti peab koristaja olema vähemalt 18-aastane ning ametialased lisateadmised ja oskused on suureks kasuks. Koristajalt nõutakse vähemalt eesti keele oskust suhtustasandil. Koristaja brutopalgaks on keskmiselt 320. Kõik oleneb sellest, kui palju on puhkemajal külastajaid ning kui palju tuleb teha koristustöid. Palgaga seotud maksed toodud välja tabelis 1. Tabel 1 Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Koristaja 320 106 3 429
.....................................................................................................20 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina.....................................................................................22 2.1. Erinevad saunakultuurid....................................................................................................22 2.2. Soome sauna mõju organismile.........................................................................................23 2.3. Saun treeningujärgselt.......................................................................................................24 2.4. Saunale eelnenud treeningu mõju sauna efektile..............................................................24 2.4.1. Katse läbi viimine......................................................................................................25 2.4.2. Andmete täpsus...........................................................................................
Kõik kommentaarid