möödumisel. . Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga. Väikesed valkjad või kergema,t vett võib jätte paar taime kokku. Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII
Foto 4 HARILIK IISOP Hyssopus officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas poolpõõsas VARS alusel puitunud ja tihedalt lehistunud LEHT kitsad, süstjad, terveservalised ning asuvad männastena varre ümber ÕIS 1 cm pikkused, sinised ning nad on koondunud tihedatesse õisikutesse. On ka roosa- ja valgeõielisi sorte SEEMNED Ajalugu iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades
neid võib kasutada marinaadides sidruni või äädika asemel. Tüümian e aed-liivatee Varred hästi harunenud ja Roheline Sobib lihatoitude ning lehistunud. Kitsad tugevad lehed vorstide maitsetamiseks, juustukastmetesse, tomati- ja on äärtest veidi rullis ja näivad kartulitoitudesse. seetõttu nõeljatena.
Tartu Raatuse Kool Tüümian Tartu 2013 Sisukord 1. Tüümiani kirjeldus 2. Kasvutingimused 3. Tüümiani päritolu 4. Tarbimine 5. Kasutatud allikad Tüümiani kirjeldus Aed-liivatee ehk tüümian. Välimus : Tüümian on 30-40cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas.Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on rohelised, väiksed, elliptilise kujuga ning ümara tipuga, pealt veidi läikivad alt tuhmid. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad,lillad või valkjad. Tüümian on mitmeaastane. Õitsemine : Tüümian õitseb juunist augustini. Kuid erinevad sordid õitsevad erinevatel aegadel. Maitse : Tüümian on kerget vürtsika,õrnalt magus-pehme aromaatselt sooja maitsega Vahemere-äärne ürt, mille maitse sarnaneb veidi nelgi ja majoraani omaga.
või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut
oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste ja –pealsetevõsunditega taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist.
● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane: need meenutavad täispuhutud kolmnurki ● Vars on sõlmine ja lehistunud ● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale abilehtedest moodustunud tõri Kasvutingimused, - alad ● Mandri - Euroopa ● Tiibet ● Hiina ● Eesti ● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes ● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus ● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse: ● putrudes ● suppides
Kasutamine haljastuses sobib ilutaimena püsilillepeenrasse ja ka kiviktaimlasse. Muu oluline informatsioon ravimtaimena on toime sarnane nõmm-liivateega, kuid väikestele lastele ja igapäevaseks teeks ei soovitata. Eestikeelne nimetus on Harlik iisop Ladinakeelne nimetus on Hyssopus officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas 30-60 cm kõrgune põõsasjas taim, alusel puitunud ja tihedalt lehistunud vartega taim. Taime teevad väga väärtuslikuks temas sisalduvad eeterlikud õlid, park- ja mõruained. VARS tihedalt lehistunud, alusel puitunud, poolpõõsas LEHT kitsad lantsetjad (süstjad teravaservalised), asuvad männastega varre ümber, neis on arvukalt õlinäärmeid. ÕIS 1 cm pikkune, tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli september. SEEMNED viljaks pähklike
sidruni või äädika asemel. Tüümian ehk Aed-liivatee on 30-40 cm Õied on roosad, lillad või Sobib lihatoitude ning aed-liivatee kõrgune alusel puitunud valkjad, varred ja lehed vorstide maitsestamiseks, vartega poolpõõsas. Varred rohelised. juustukastmetesse, tomati- hästi harunenud ja lehistunud. ja kartulitoitudesse. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes on männastesse koondunud õied. Viljaks on pähklike. Oregano ehk Taime kõrgus 30–70 cm. Õied on valkjad, lillakad kuni Pitsa, liha- ja tomatiroogade pune Varred harunevad ülaosas purpursed, taim ise roheline. maitsestamiseks
Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas- vürtsine, kergelt kootav maitse. Säilitatakse suletud klaasnõus 3 aastat. Punepreparaatidel on rahustav, põletikuvastane, antimikroobne, valuvaigistav, sapi-
nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või
Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung vähearenenud või puudub. Õied väikesed, tugevasti lõhnavad.
sisaldavad erineval määral väärtuslikke eererlikke õlisid. Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli, mentooni pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga.
Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. Kui õitsvad varred on kuni paarikümne sentimeetri pikkused, siis viljuvad varred on isegi kuni kaks korda pikemad. Paiselehe vartel on teisigi huvitavaid tunnuseid. Enne ja pärast õitsemist on tema õisikututt longus, aga puhkenud õis on täiesti püsti. Paiselehe vars on ka lehistunud. See teeb ta kergesti eristatavaks võilillest, kelle vars on täiesti paljas. Paiselehe varrelehed pole siiski päris tavalised. Need on soomusjad, peaaegu kilejad ja punakaspruunikad. Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga
Sobib hästi murusse. Võib muutuda umbrohuks. Harilik ussikeel (Echium vulgare) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Kaheaastane, ühekojaline, Sobib kuivade alade haljastuseks. enamasti puhmikutena kasvav 0,3 Kasutatakse rahvameditsiinis ja 1m kõrgune rohttaim. värvaineks. Hallikasrohelised tihedakarvalised lihtlehed. Õitseb juuniaugust. Helesinised, kellukjad õied asuvad tipmises lehistunud kobarates. Putuktolmleja. Nelja pähklikesega liitvili valmib augustis. Paljuneb seemnetega. Eelistab kuivemaid liivakaid lubjarikkaid muldi. Looduslikult niitudel, teeservadel. Kõik taime osad mürgised. Harilik varsakabi (Caltha palustris) Sugukond: tulikalised (Ranunculaceae) Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline 1540cm kõrgune rohttaim. Läikivad tumerohelised sõrmjad lihtlehed. Õitseb 22,5 nädalat aprill/mai. Vahel teist korda august/september.
Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab edukalt ka poolvarjus. · Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 2040 cm taim. · Saialill on armastatud lõikelill ning võib vaasis püsida nauditavana umbes nädala vältel. · Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni, elab üle ka esimesed külmad ning on üks viimaseid taimi meie hilissügiseses aias. · Saialille kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. · Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli. · Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
põõsaste juures • Tekkinud juurevõsundi väljakaevamisel saame uue roositaime • Rikkalikult juurevõsundeid annavad kurdlehine ja valge roos Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine
kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes heleroheline, valged kuni sarikõisikutes erisuuruste roosakasvalged õied kroonlejtedega õied hallikas, õied dekoratiivsuseks taime määrdunud-valged hallikas üldmulje silmapaistvad tupplehed, sulgjagused lehed, hästi roheline, sinised õied arenev ja lehistunud vars hallikarvane, õied violetjassinakas, roosad dekoratiivsed või valkjad hõbedakarvased lehed hallikasroheline, õied kahvatusinised pikad dekoratiivsed õisikud tumeroheline, dekoratiivne lehestik, valkjaskollased õied väikesed kerajad õisikud hall-siidviltjas dekoratiivne lehestik roheline, roosakaslillad rohkearvulised õied ning õied pikk õitsemisaeg
masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. ● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik. ● Paljundatakse peamiselt juurekaelal olevatest lisapungadest tekkinud võsudega. ● Suurema istanduse rajamiseks paljundatakse seemnetega.
mis ei paista silma), ülaosas on lehtedest rosett. Kasvab varjulistes ja niisketes kasvukohtades, eriti salu- ja soostunud metsades, maa-pinnal, kõdumullaga kaetud kividel ja kõduneval puidul. Väga sage. 15 LEHIKSAMBLAD koheva või tiheda polstrina kasvavad kollakas- kuni tumerohelised taimed. Varred kuni 10 cm pikad, tõusvad või kaarjad, kahekülgselt lehistunud. Lehed läbipaistvad, ümarad, ovaalsed või keeljad. Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel),
Apteekides on saadaval nn. piparmündi tilgad. 15 tilka veega annab samasuguse toime, kui teed juues. Piparmündi lehti kasutatakse ka köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. 2.4.3. Harilik saialill (Calendula officinalis) Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm
Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne
Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi, stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse
pideva rõngana. Vili – kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad – lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed- mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid
poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. 30 Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed-mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid
mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina. Raps on ühe- või kaheaastane taim, kõrge lehistunud varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed-mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid
annaabi.ee 
