See oli alus ja eeldus päästele, mille Jeesus Kristus inimkonna vanema vennana oma asendussurma läbi tõi, kindlustades inimestele igavese elu ja seaduste järgimise korral ka lunastuse. Kristus seletas inimestele nende ülesannet ja ilmutas end peale ülestõusmist nii Palestiinas kui Ameerikas, rajades kummaski paigas kiriku. Sellal kui õhtumaine kirik juba esimestel sajanditel õigest usust ära langes, kujutab mormooni kirik endast Kristuse Ameerikasse rajatud kiriku legitiimset jätku. Sellisena valdab ta kogu tõde ja kõiki vahendeid, mida inimene vajab oma eesmärgi - jumalikustumise - saavutamisel ning väljaspool mormoonikirikut ei ole kellelgi lootust. Seepärast toimetavad mormoonid usinalt ka surnute ristimist, mille tarvis tehakse ulatuslikke genealoogilisi uuringuid. Mormooni usukohustuste hulka kuulub aktiivne osalemine koguduselus, templiriitustel, misjonitegevuses. Ta peab abielluma (taevasse pääsevad vaid perekonnad ja need
vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega
Rousseau suur idee nr 1: ühiskondlik leping Kirjeldatav loomuseisund kujutas endast üht suurt heolu. Rõhutab, et riigieelsesstaadiumis kuulus inimestele täielik vabadus. Inimesed moodustasid valitsuse, tuues oma isikliku vabaduse ohvriks ühiskonna vajaduste ees. Valitsuse ülesandeks peab olema üldise tahte elluviimine. Rousseau suur idee nr 2 : üldine tahe Ei orjuslik ega militaarne kord kujuta endast legitiimset valitsust. Kõik inimesed osalevad ühiskondlikus lepingus vabatahtlikult. Üldine tahe tähendab kõigi tahet, mida kõik jagavad ühiskonna huvides. Parim ühiskonnakorraldus eeldab kõigi inimeste osalust üldise tahte moodustumises. Tahtekasvatus Esimene aste Kasvataja esimene tegevus kõlbluse alal on eeskätt kaitsvat, negatiivset laadi. Kui tõuseb lapse tujukus, siis on saatuslikud sammud juba tehtud.
hierarhias) 3. Kultuuriline (haridus, teadmised, oskused, sh keel) 4. Sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine, tunnustus) 22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga. Seejuures on oluline, et teine pool tajuks sümboolset vägivalda kui legitiimset, saades seega omaenese allutamise kaasosaliseks. Nt tütar toob koju noormehe, keda vanemad ei pea talle sobivaks meheks. Kui vanematel on piisavalt sümboolset kapitali, piisab tütre meele muutmiseks vaid vihjetest, pole tarvis isegi teemat üles võtta, veel vähem otseselt keelata. Reegline toimubki võim sümboolse vägivalla kaudu. 23. Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations)
Sellise seadusandluse kätte on ameeriklased koondanud peaaegu kogu valitsusvõimu. Seadus on aina tugevdanud neid võime, mis olid ennegi tugevad ning samas nõrgestanud niigi nõrku. Täitevvõimult on võetud see vähenegi voli, mis demokraatlik võim talle siiski andma peaks. Ameerikas on kombeks valijatel anda kaasa om saadikule täpsed tegevusjuhised ja kindlad kohustused, mida saadik peab täpselt täitma. Enamuse võim vajab pikaajalist kestvust, et jätta legitiimset muljet. Vähemus hakkab respekteerima enamust alles siis, kui on natukene aega elatud nende reeglite järgi. Enamuse kõlbeline autoriteet on rajatud põhimõttel, et suurma hulga huve tuleb eelistada väiksema omadele. Vähemused, kes tahavad enamuse poolehoidu, peavad loobuma oma eesmärkidest. Enamusel on Ühendriikides tohutu reaalne võim ning peaaegu samasuur moraalne võim. Enamuse türannia Õiglus on kõigi rahvaste juures õiguse nurgakivi
ühteainsasse tippu ning mitte ükski ametnik ei oma enam isiklikult seda raha, mida ta välja annab, või neid hooneid, varusid, töövahendeid ja sõjamasinaid, mida ta käsutab. Seega on tänapäevases “riigis” täielikult läbi viidud halduspersonali—haldusametnike ja administratiivtöötajate— “lahutamine” materiaalsetest ettevõtlusvahenditest. ???????????Modernne riik on institutsionaalne võimuühendus, mis mingi territooriumi piires on püüdnud legitiimset füüsilist vägivalda domineerimisvahendina monopoliseerida ning sel eesmärgil materiaalseid ettevõtlusvahendeid oma juhtide kätte koondab, sundvõõrandades kõik need seisuslikud funktsionärid, kes neid asju varem omavoliliselt käsutasid, ning iseennast oma ülimas kehastuses nende asemele istutab. 4. Weber kasutab mõisted nagu “juhupoliitik,” kõrval- või põhielukutseline poliitik. „Kohakaaslusega” poliitikud - mis neid eristab?
läbi vaatama ja juurdepääsupiirangutest vabastama; · likvideeritud asutuste, kel polnud õigusjärglast, materjali lahtisalastamisega pidid tegelema riiklikud arhiivid, kes soovi korral võisid kaasata ka teisi ametkondi; · oluliseks oli ka põhimõte, et parteidokumentide lahtisalastamine tehti ülesandeks riiklikele arhiividele. Kuna tegu oli ajutise määrusega ja see ei omanud legitiimset alust, siis hakati valmistama ette 9 normatiiv dokumenti, määrust või valitsuse korraldust, et reguleerida antud teemat. Tulemuseks oli see, et kiirkorras võeti 19. juunil 1992. aastal vastu Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu määrus «Arhiividokumentidele juurdepääsu ajutisest korrast ja nende kasutamisest». See dokument
tulemuse. Teades, et ametlikud kehad kontrollivad seda meetodit, eelistavad nad siiski konsensuslikku valikut enamushääletusele. Nad eelistavad suurt tõenäosust võita väike osa(konsensus) viisile, kus on väike tõenäosus võita kogu osa. Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita. ja kui keegi, kes kardab et ta seda ei suuda, siis tahab ta ikka ausat vahekohtunikku, kes teeb otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult.
vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede
7 Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Sõja käik 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel suudeti Eesti sõjaväge
et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised, vaimsed. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele (Toomas Varrak). Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all. Max Weberi klassikalise jaotuse kohaselt on domineerimisel kolm "puhast" (ideaalset), legitiimset vormi: o traditsiooniline domineerimine (näiteks päritava pealiku- või kuningavõimu puhul) o karismaatiline domineerimine (juhikultusel põhinev ja teadvuse otsesel mõjutamisel põhinev) o mõistuslik-õiguslik ehk legaal-ratsionaalne domineerimine (mis on tänapäeva demokraatliku riigikorralduse ja bürokraatliku asjaajamise aluseks). Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest
tunduda kui metafooriline sugupuu. Sugulus on inimeste organisatsiooni puhul fundamentaalne ja natsionalism suudab inimestele pakkuda sugupuu funktsioone, mis on globaliseerumise tõttu nõrgenenud. Rahvusriik pakub oma kodanikele nii kindlustunnet, kultuurilist identiteeti, sotsialiseerumist, haridust ja karjäärivõimalusi, nõudes vastu vaid lojaalsust riigile. Rahvusriik on seega võimalus mobiliseerida selle liikmeid. RAHVUSRIIK Rahvusriigi eksisteerimiseks on vaja legitiimset võimustruktuuri ja rahulduse pakkumist sellele rahvusele. Rahvusriik põhineb natsionalistlikul ideoloogial. Rahvusriigil on monopol vägivalla legitiimsel kasutamisel, seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus, mis katab kõiki kodanikke. Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA
saavutus. §178 lg1 puhul on ennetusmeetod karistamise eesmärgil. §11 3.2.1.1 Lihtne piiriklausel- seadusandja piirab 3.2.1.2 Kvalifitseeritud pk- avaliku korra, kõlbluse, tervise, au, hea nime, vabaduse nimel võib piirata õigusi; PS-s sätestatud 3.2.1.3 0 pk- piirangud puuduvad (nt. inimväärikus) 3.2.2 Proportsionaalsus- sobivus (abinõu soodustab legitiimset eesmärki saavutada), vajalikkus (alternatiivsete meetmete kaalumine efektiivsuse ja proportsionaalsuse põhjal), mõõdukus 4. Järeldus- kas on PS-ga vastuolus või mitte II Seminar (3-4-1-3-09) 1. Vangla Sisekorraeeskiri §461 ja §50 lg3 2. PS §19 lg1 üldine vabaduspõhiõigus ja §26 eraelu puutumatus 2.1. Kaitseala 2.1.1. Miks ei olnud laulusõnad määruse mõttes kiri? See ei olnud erasõnum
EIK on asunud seisukohale, et vabaduse võtmine ühiskonna julgeoleku tagamiseks on kooskõlas Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni66 artikliga 5, mis näeb ette PS §-ga 20 sarnased alused vabaduse võtmiseks. Nimelt on Euroopa Inimõiguste Komisjon mitmel korral lükanud tagasi vabaduskaotusliku mõjutusvahendi vastased kaebused, leides 1971.aastal, et Saksamaa julgestusvangistus on kooskõlas artikli 5 § 1 punktiga a. 67 1992. aastal lisas Komisjon, et see meede kannab ka legitiimset eesmärki, milleks on ühiskonna julgeoleku tagamine ja teo toimepanija rehabiliteerimine, ning seetõttu ei ole meede vastuolus artikliga 5.68 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid Eesti on õigusriik. Õigusriikliku karistusõiguse ülesanne demokraatlikus riigis on ühiskonna kui sotsiaalse kooselu kaitse.69 Karistusjärgne kinnipidamine, olles küll mittekaristuslik meede
käes on võim (st see, mida ülal on nimetatud meta- võimuks, vestluse puhul võimuks diskursuse üle). Bourdieu jaoks on võimu allikana keskse tähtsusega sümboolne kapital (prestiiz, au, õigus olla kuulatud). Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga. Seejuures on oluline, et teine osapool tajuks sümboolset vägivalda kui legitiimset, saades seega omaenese allutamise kaasosaliseks. Bourdieu näide sümboolse vägivalla kohta: tütar toob koju noormehe, keda vanemad ei pea talle sobivaks abikaasaks. Kui vanematel on piisavalt sümboolset kapitali (autoriteeti), piisab tütre meele muutmiseks vaid vihjetest, pole tarvidust isegi teemat üles võtta, veel vähem otseselt keelata. Reeglina toimibki võim sümboolse vägivalla kaudu, füüsilise vägivalla rakendamine on
eeldavad ja/või tagavad PS preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lg 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Ka Riigikohus tuletanud põhiseadusest riigi julgeoleku kui põhiseaduslikku järku õigusväärtuse: „Mitmetele Põhiseaduse normidele, eriti preambulale tuginedes võib järeldada, et riigi julgeolek on Põhiseaduse sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki” (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15; vrd ka RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82). Selles kontekstis käsitles Riigikohus perekonnaelu piirangut, mis on § 27 lg 1 järgi ilma piiriklauslita põhiõigus, mida tohib piirata üksnes põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamiseks. Samas oleks väga raske põhjendada, miks ei peaks olema võimalik piirata liikumisvabadust riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, kuigi see eesmärk on § 34 teisest lausest välja jäänud
Teades, et ametlikud kehad kontrollivad seda meetodit, eelistavad nad siiski konsensuslikku valikut enamushääletusele. Nad eelistavad suurt tõenäosust võita väike osa(konsensus) viisile, kus on väike tõenäosus võita kogu osa. Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita. ja kui keegi, kes kardab et ta seda ei suuda, siis tahab ta ikka ausat vahekohtunikku, kes teeb otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult.
rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18.sajandi suuremad kodifikatsioonid lähtusid loomuõigusest Code Civil, Baieri, Preisi, Austria. Kõik need on suunatud absolutismi piiramisele ja ratsionaliseerimisele, feodalismi ja aristokraatia ohjeldamisele ning kõikide ühendamisele. 2.12. Õigus kui rahva üldine tahe Rousseau, Kant. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) vaatleb inimese olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed on selle loomisele vaba otsustavusega kaasa aidanud. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanuel Kant (1724-1804) kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu
3) riigi osalusega äriühingud ei tohi kohelda meelevaldselt. Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. 4) igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. a) teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1
3) riigi osalusega äriühingud ei tohi kohelda meelevaldselt. Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. 4) igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. a) teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1
Klassiline, rassiline ja usuline rõhumine jäävad võimalikuks ka enamuse valitsemise süsteemi korral, isegi sel juhul, kui vähemused on esindatud. Ainus viis, kuidas tagada, et seda demokraatlikus süsteemis ei juhtu, on anda moraalselt väga valgustatutele väga palju hääli. Kuid see viib meid jällegi üsna lähedale Platonile. Nagu näeme järgmises peatükis, seisneb Milli lahendus siin tegelikult selles, et tuleb piirata valitsuse tegevuse legitiimset sfääri. Teatud asjad lihtsalt pole valitsuse või enamuse asi. Seega ei saa valitsus sekkuda inimeste elu teatud valdkondadesse ning inimestel on teatud õigused ja vabadused, millesse valitsus ei tohi vahele segada. Et anda lõplikku hinnangut Milli demokraatiamudelile, paneme tähele, et see sisaldab endas sama laadi pinget, mille all kannatas Rousseau süsteem. Rousseau vaate puhul oli probleem selles, et demokraatiale kui
IV Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. Kolmikmõju puhul ei muutu isik kolmikmõju adressaadiks. §13 lg1, §25 1. Konstruktsiooni küsimus- 3 teooriat: ükski ei välista teisi Otsese kolmikmõju teooria- kehtivad põhiõigused eraisikute vahel otse,nii et ühel poolel on subjektiivne õigus teise poole vastu. ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu. 29 Kaudse kolmikmõju teooria põhiõigused ei kehti otse, aga seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega Kaitsekäsu teooria- riigil kohustus ühte poolt kolmanda isiku eest kaitsta. 2
läbikaalumist: 1. Milline on kaitstav huvi(õigus) ning selle ulatus 2. Millised on avaliku võimu kohustused 15 16 3. Kas on aset leidnud sekkumine kaitstavasse õigusesse? Kui see sekkumine on toimunud, siis: a) Kas see on aset leidnud seaduses sätestatud juhtudel ja korras b) Kas sekkumine taotles legitiimset eesmärki c) Kas sekkumine on vajalik demokraatlikus ühiskonnas d) Kas riive on proportsionaalne taotletava eesmärgiga e) Mis on inimese jaoks kaalul f) Kas on olemas efektiivsed menetluslikud tagatised õiguste kaitseks? Osalemispõhimõtte piiramist lubavad õiguslikud alused: Riigi julgeoleku huvides Riigi julgeolekut peetakse üldjuhul suuremaks väärtuseks kui isiku subjektiivset õigust privaatsusele ning sellest tulenevale andmesubjekti osaluspõhimõttele,
Vaja eristada kahte küsimuste ringi 1) Konstruktsiooni küsimus a. teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey)– kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult (ühel poolel on subjektiivne õigus teise poole vastu), ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig)– põhiõigused ei kehti isikute vahel otse, aga põhiõigused seotakse kohtu kaudu seovad põhiõigused alati avaliku – võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega iii. kaitsekäsu teooria riigil kohustus ühte eraisikut kolmanda eraisiku ründe eest 2) Kollisiooniküsimus
- Riigi osalusega äriühingud ei tohi kohelda meelevaldselt. Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. - Igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. - Teooriad - Vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu - Vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega - Kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi 8. Loeng (05
ühesuunaline nagu arvas Karl Marx. Teatud tingimustel mõjutab ka religioon majandust. Legitiimsuse teooria Weber aga nägi arengut eesmärgiratsionaalsuse suunas ka poliitikas (ehk ühiskonna võimukorralduses) ning neid tendentse ta võttis kokku eristades kolme tüüpi võimu legitiimsust. Inimese võim võib põhineda jõul, kuid selleks, et säilitada võimu ilma liigse sunnivõimu kasutamiseta, vajab ta legitiimset võimu. Max Weberi definitsiooni kohaselt on võimusuhted legitiimsed siis, kui need, kes on võimul ja ka need, kes võimule alluvad, usuvad, et selline võimusuhe on legitiimne (nad usuvad, et on õige ja kohane võimu omavale inimesele alluda, teda kuulata ja järgida). Weber nimetas seda legitiimsususuks (Legitimitätsglaube). Weber eristas kolme legitiimse võimu tüüpi traditsiooniline, karismaatiline ja ratsionaal- legaalne.
Käesolevas asjas on vaidluse all seadusega kehtestatud normid ja seega on piirang ses osas formaalselt põhiseadusega kooskõlas. Ka muus osas ei ole sätte formaalses põhiseaduspärasuses põhjust kahelda. 22. Riive materiaalse põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb leida legitiimne eesmärk, mille tõttu seda põhiõigust piiratakse. Esmalt käsitleb kolleegium PS § 24 lõikes 5 ja seejärel PS § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud põhiõiguse piirangu legitiimset eesmärki. 23. Nagu ülal viidatud, peab piirangu legitiimseks eesmärgiks PS § 24 lõike 5 puhul olema mõni muu põhiõigus või põhiseadusest tulenev väärtus. Käskmenetlus lisati õiguskorda kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisel 1. juulil 2004. Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendusi, miks on käskmenetluses välistatud apellatsiooni esitamine. 24
süsteemi. Loodusõigusel põhinevad suured kodifikatsioonid 18 saj-l: Baier, Preisi, Austria, Prantsuse revolutsiooni tulemusena Code Civile . Kõiki loodusõiguslikke õpetusi tuleb vaadelda vastavalt valitsevale absolutismile – kõik on suunatud selle piiramisele ja ratsionaliseerimisele 12. ÕIGUS KUI RAHVA ÜLDISE TAHTE VÄLJEND Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – vaatleb in olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed loomisele vaba otsustavusega on kaasa aidanud ning see vaba otsustus enenst moodustab inimliku autonoomia väljendit kui ka üldise tahte näite. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanule Kant (1724-1804) – kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena
annaabi.ee 
