Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi. Itaalia diktatuur oli mõnevõrra mõõdukam, võrreldas Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liiduga. Mussolini välispolitiika oli sõjakas, eesmärk oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Praegust armeed üritati seostada Rooma leegionite ja vallutusretkedega. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad ning kuulutati Itaalia impeeriumiks. Itaalia oli Hitleri liitlane nii 30ndatel kui ka II Maailmasõjas.
määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion, kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid. Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. 14. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Rahvaränne Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Pidevad sõjad tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise. VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 15
Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes. Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae
Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti. Kui Severus oma pojale aastal 195 Caesar'i tiitli andis, kuulutasid Britannia leegionid Clodius Albinus'e keisriks. Lugdunumi lahingus 19.02.197 Clodiuse väed purustati ja Severus jäi Rooma ainuvalitsejaks. 1
mood R ülikud, lahingus 216a ekr kuid hiljem room senaat.perekonnad.algul R linnriigi sund hanni lahk. 202 ekr siad kart p-af aristokr aga keisrir ajal it ja lüüa ja palus rahu, kaotas valdused provintsiaristkr. Nende seast määr peale p.af ja sõj täht. III sõda room leegionite ülemad ja asevalit. hävit kart 146 ekr. Samal a liit kr ja Ratsaniku- kuul rikkad a mõjukad mkd . 133 ekr pär pergamoni kunn riigi rooml. Algul loeti nendeks kes jõudis v-aasia rooml. Kodusõd per ja ost hobu ja teen ratsanik sõjaväes aga vabar lang 133-130ekr- põh nim nendeks ratsanikke kes
tsentuuriatest. Igal leegionil oli nimi ja number, milleks oli leegioni nimekirja kandmise kuupäev. Tuvastatud on ligemale 50 leegioni, kuigi mitte kunagi ei eksisteerinud neid niipalju korraga. Leegionis oli tavaliselt 5000 meest Vabariigi aegadel oli leegionide eluiga lühike. Välja arvatud Legio I kuni Legio IV nime kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi Ratsaväkke kuulusid enamasti jõukad Rooma noorukid, kes soovisid ennast enne poliitilise
6) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid seadustekogud ja selge juriidiline terminoloogia. 7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. 1.Senati aristrokraatia-pärilik, suurmaaomanikud,kaubandusega tegelejad, provintside asevalitsejad, leegionite ülemad, 2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed, 3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega. 4.orjad ja vabakslastud. 8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks.
barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuni lõpuks ainult murdosa sõjaväest koosnes roomlastest. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Tänu sellele hävines üks maailma mõjuvõimsamaid riike ajaloos. Kasutatud kirjandus: Antiigileksikon http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_army
jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale 5) Joonista Rooma ühiskonna püramiid(hierarhia) ja iseloomusta neid kihte? Ülemkihi moodustasid Rooma riigi ülikud: keiser(riigi pea ja kõige tähtsaim), senaatorid(suurmaavaldajad, neist määrati leegionite ülemad ja provintside asevalitsejad) ja ratsanikud(rikkad ja mõjukad roomlased, neid nimetati nii kuna neil oli alati võimalik soetada endale ratsahobune). Alamkihi moodustasid enamasti käsitöölised ja põlluharijad(väikemaaomanikud ja rentnikud), Mõned orjad said ennast vabaks osta need olid vabakslastud ja orjad olid orjad. 6) Iseloomusta Vana-Rooma avalikke mänge(gladiaator, amfiteater, Colosseum)?
Colosseum. Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate
lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha
Uueks Testam. Rooma riigi suhtu- Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus *impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9. Caesar- Rooma väejuht ja poliitik, 48 eKr tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tapeti 44 eKr Octavianus- Rooma riigi valitseja aastatel 30eKr 14pKr, aunimetus Augustus
Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade Nero armastas vaatemänge nagu ma ka eespool mainisin, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid Germaanias elasid nii igavat elu, et väejuhid pidid, mässuhirmust ajendatuna, oma sõduritele mingitki tegevust leidma. Rooma 8 leegionite tegevusetuse kohta levisid germaanlaste seas kuulujutud, et keiser olla sõdimise ära keelanud. Rooma linna põleng Seoses sellega, et ma armastan väga nö. “veriseid ja sõialisi stseene raamatutes”, siis ma mõtlesin, refereerida natukene ka linna põlengust. 19. juulil 64. aastal puhkes Roomas tulekahju. Roomas olid majad ehitatud tihedalt üksteise lähedale, mis piiras põgenemist ja lihtsustas tule levikut. Suurima elanike arvu ja
Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr · Severuste dünastia 193 235 pKr (Caracella) · Sõdurkeisrite ajajärk
See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule. Nad tunnistasid vaid ühte jumalat. Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks. 49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel. 284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada. 284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik. Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus. Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused:
barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuivõrd lõpuks oli riigi sõjaväes ainult 1% etnilisi roomlasi. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Kasutatud kirjandus Raamatud: Antiigileksikon Watson, G. R. ,,The Roman Soldier"; Thames & Hudson, Ühendkuningriik 1969 Brand, C. E. ,,Roman Military Law"; Texase Ülikool, Austin 1968 Internet: http://wiki.zzz.ee/index.php/Kreeka
Väga rangeid karistusi ei määratud. Õigussüsteem baseerus juurdlusel, pretsedentidel, seadustel, õiguskorraldusel ning ühiskonna turvalisusel. Tuntuim seaduskogu 12 tahvli seaduskogu. Paljud Rooma õiguse printsiibid kehtivad tänapäevani ning paljuid seadusi kasutati veel kesk- ja uusajal. 12) Rooma ühiskond oli seisuslik. Keiser- kõige tähtsam mees, kohtumõistja, sõjaväe juhtija. Senaatoriseisus- ülikud, nobiliteet. Suurmaavaldajad, kuid elasid linnas. Määrati leegionite ülemaid ning provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus- rikkad ja mõjukad roomlased. Suurmaavaldajad. Tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli ka kohtunikud. Vabad mehed- põlluharijad, käsitöölised. Vabakslastud ja orjad. 13) Vana-Rooma : naised poliitiliste õigusteta, kohtus pidi neid esindama eestkostja. Oli ka neid naisi kes olid mehe eestkostest vabanenud ning käsutasid oma vara ise ja sõlmisid oma soovi kohaselt abielu
Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega, sest esilepürgijat oli hõlbus takistada. Kõrgematesse ametisse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud). Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud , senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud
264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade näol. Edasi liikusid vallutused V-Aasias ja Süürias. Peale Alesia lahingu võitmist hakati Galliat inegreerima Rooma maailma- uued Vahemere tüüpi linnad, teed jms. Paljud oppidad jäid kasutusse, kuid väga paljud ka hääbusid. Paljud Saksa linnad said alguse tänu Rooma leegionite rajamisele Gallia piirile. Nt Xanten, Mainz, Bonn, Köln. Rooma-Germaani hõimude vahelised suhtemised. Paljud germaani hõimud lasid juba Rooma vallutamiste ajal oma asulatesse Rooma kaupmehi, mitte selleks et osta, vaid pigem müüa- karja ja orja. Vastu saadi Rooma kulda ja hõbedat. 13. Rooma impeeriumil jätkusid suhted Taani saartega läbi Gallia. Import järjest kasvas. Läbi kogu 3. sajandi toimusid rünnakud Rooma piirialadele erinevte võimude poolt. Mündiarete hulk 3
julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast. Lahingurivistus jagunes maniipuliteks: 10x10 meest malelauakujuliselt. Ratsavägi tegutses jalaväe külgedel (500 meest). See pidi ära hoidma jalaväe sissepiiramise, jälitada pögenevat vaenlast ja selle sisse piiramist. Kergejalavägi alustas lahingut, tegutses maniipuli ees. Selle ülesandeks oli lahingurivi segaminilöömine.
maha. 10 Nero poliitika. Nero armastas vaatemänge, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid Germaanias elasid nii igavat elu, et väejuhid pidid, mässuhirmust ajendatuna, oma sõduritele mingitki tegevust leidma. Rooma leegionite tegevusetuse kohta levisid germaanlaste seas kuulujutud, et keiser olla sõdimise ära keelanud. Corbulo Gnaeus Domitius Corbulo oli oma aja üks suurimaid väejuhte ja strateege. Corbulo oli karm, fanaatiline ja kompromissitu. Nero jättis talle otsuste tegemisel vabad käed, sest Corbulo kordaminekud olid ka keisri kordaminekud. Corbulo võttis Rooma armee Germaanias tõsiselt käsile, igasugune isetegevus st. Röövimine lõpetati. Väidetavalt olla surma mõistetud paar
lahingutes ennast tõestanud kindralitega. Asja ei teinud paremaks ka see, et tal varem germaanlastega kokkupuudet polnud. On ka võimalik, et kohalikud germaani hõimude juhid teadsid Varuse minevikust ja kartsid, et ta võib samamoodi talitada ka nendega, mis võib väga hästi olla ka põhjus miks ülestõus toimus. 9 pKr saadi sõna, et ümberkaudsed germaani hõimud plaanivad roomlasi rünnata, nii et Varus, kes ei uskunud, et germaanlased rooma leegionite vastu midagi suudavad teha, kogus kokku oma kolm leegioni (XVII, XVIII, XIX neid leegione loeti sel ajal Rooma armee parimateks), mis olid nende alade kaitseks tema käsutada antud, ja marssis germaanlasi hävitama. Talle olid toeks ka veel mitmed germaani hõimude abiväe üksused, nende hulgas ka Arminius, heruskide hõimu pealik, kes salaja kavandas leegionite hävitamist. Enne minekut proovis üks teine heruski pealik
pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori võis juba eemalt ära tunda tema valget rüüd toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse
mistõttu pidev väga suur sõjaline kohalolek oli Britannias roomlaste poolt vältimatu. Ebastabiilne olukord jäi püsima kogu Rooma perioodi jooksul Nimetused Britannia ja Londinium; Britannia - termin on Rooma võimu järelkaja. London – juba 43. aastal kui Rooma väed tulid, hakati rajama asustus - ja tugipunkti Londiniumi. Vägede välja viies jäi asula küll mahajäetuks, kuid 6.sajandil kerkis sinna anglosaksi asundus ja nimi püsis. Londiniumist sai London. Rooma leegionite lahkumine 407.-410. a. Rooma võim püsis 410 a-ni. 407 oli Rooma SB-st oma vägesid juba ära kutsuma hakanud. 410 kutsuti lõpuks kõik väed ära, mistõttu seal enam roomlaste võim ei püsinud. Rooma eesmärgiks oli väed vaid ajutiselt ära kutsuda, kuid see jäi alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks. Anglosaksi Inglismaa 450-1066: Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine
4. saj keskpaigas 367 ekr eraldati veelgi imperiumist 1 kõrgem magistraat, arvatavasti rahva arv oli selleks ajaks suurenenud, praetor. Hakkab kandma kohustust, mida enne kandsid konsulid, on kohtunik. Hiljem provintsi asehaldurid. 366 ekr 1 konsul on plebei. Mõlemad konsulid ei saanud olla plebeid, sest ei saanud autspiitse korraldada. Kõik ametid üheks aastaks. Vabariigi ajal asutati ametid, millel ei olnud imperiumit. Nt sõjatribuun, tribunus militum. Sõjaväes leegionite ülem. Sõjaväeline võim ei kehtinud rooma linna sees, sp ei olnud tal imperiumit. Promeerium- rooma linna müütiline piir. Sellest sees pool sõjaväelased ei tohtinud olla algselt. Rahvatribuun, tribunus plebis/plebei- plebeisid esindav magistraat, ei ole imperiumi, sest võim kehtib ainult promeriumi sees. Kaitses plebeide huve, pidi ise olema plebei. Patriits ei saanud hakata rahvatribuuniks. Arvatakse, et vb 490 ekr
Sõjaline korraldus Kõik kodanikud olid sõjaväe kohustuslikud, peale kõige vaesemate, kuna ei suutnud oma relvastust välja panna, suutsid vaid väärtuslik olla järglaste poolest nimetus proletarii.Keskmise vabariigi ajal olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest ) Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge
annaabi.ee 
