Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "“Jane Eyre” C. Bronte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jane, rochester, thornfield, adele, reed, küsis, nägin, eyre, küsisin, teenija, peremees, palus, hommikul, mary, hoole, käisin, celine, guvernant, jalutama, helen, blanche, oligi, pulmi, unes, varanduse, hüppas, katuselt, abielluda, neiu, vist, hooldaja, hullu, saime, ostsin, laulatus, bronte, eliza, majas, bessie, saata, tüüfus, vanune, missis"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma
Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda
Jane Eyre Charlotte Bront kokkuvõte See raamat räägib ühest tüdrukust kellel oli raske lapsepõlv. Ta oli orb. Ta elas alguses mrs. Reedi juures, kes kohtles teda väga halvasti. Seal majas oli Janele ainsaks sõbraks teenija Bessie. Mrs. Reed tahtis Janest lahti saada ja saatis ta vaestekooli. Ta saadeti Lowoodi vaestekooli kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja ta veetis palju aega koos Janega. Jane armus mr Rochesteri
Charlotte Bronte Jane Eyre Autorist Kirjanikuna saavutas edu ja tuntuse Biograafia romaaniga Jane Eyre. Charlotte suri 31. märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853
Jane Eyre fotoromaan Lapsepõlv Gatesheadis Jane Eyre oli orb, kes elas oma tädi juures koos tädi kolme lapsega. Jane'i elu Gateheadis oli väga raske, peamiselt sest ta kannatas pidevalt vägivalla all. Lowoodi vaestekool Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid.
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John.
Jane Eyre. 1. lapsepõlv Jane Eyre jäi orvuks, kui ta oli 2 aastane.Teda kasvatas tema onu naine, kes vihkas teda väga. 10 aastaselt saadeti Jane Lowoodi tüdrukutekooli. Seal koolis oli levimas raske haigus ja Jane tädi lootis, et tüdruk sureb haigusesse.Aga haigus võttis hoopis Jane´lt tema parima sõbranna Helena. Peale kooli lõpetamist hakkas Jane õpetajaks ja ta kutsuti Thornfieldi mõisa koduõpetajaks, elavaloomulisele prantsuse tüdrukule Adelele. 2.Elu Thornfield Hallis. Jane oli oma eluga Thornfieldis väga rahul ja oma tööga oli ta ka rahul. Aegamööda hakkas Jane armuma mõis omanikku Edward Rochesteri.Ühel ööl pannakse Edwari voodi põlema ja Jane on see, kes päästab Härra elu. Peale seda hakkab Jane kahtlustama, et talle pole räägitud kogu tõtt
Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana Jane Eyre ei olnud mingi iludus, aga ta oleks võib-olla olnud, kui oleks juba lapsena saanud hellust ja tähelepanu. Jane Eyre põgeneb Thornfieldist Jane sõitis postitõllaga nii kaugele kui raha jätkus. Oma asjad unustas ta postitõlla kasti. Tal ei olnud absoluutselt mitte midagi, Jane eksles tööd otsides ja seda leidmata külast külla, kord sai ta leivatüki talumehelt, teine kord putru tüdrukult, kes hakkas seda just sigadele andma. Jane eksles, kuni jõudis viimaseid jõuvarusid kokkuvõttes ja ühte tulukest silmas pidades ühe maja ukse taha, kus elasid Mary, Diana ja St.John Riversiid (õed ja nende vend, kõik kolm kenad ja haritud inimesed). St. John oli see, kes leidis kurnatud Jane ukse tagant ja kutsus
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1
Raamatu tegelaskujude analüüs Valisin Jane Austeni raamatu „Uhkus ja eelarvamus“, kuna see teos räägib just nimelt sellest, kui erinevad on inimesed, nende mõtted ja käitumine ning see on ühtlasi ka mu lemmikraamat. Suhted üldiselt Mr. Benneti ja tema tütarde vaheline läbisaamine oli superhea. See mees oli väga mõistev, rahulik ja tasakaalukas. Ta hoolis väga oma viiest tütrest. Oma naist ta aksepteeris ja armastas, hoolimata sellest, et tema naine oli küllatki rumal ja uhke inimene. Mrs
·Charlotte Bront ·Lühiülevaade Charlotte Bront sündis 21. 04. 1816 Inglismaal Yorkshire'is vaimuliku peres, kus ta oli üks kuuest lapsest. Tema õed Emily Jane ja Anne said samuti tuntuks oma teostega. Charlotte esimene romaan oli "Õpetaja" (1846), sellele järgnesid "Jane Eyre" (1847), "Shirley" (1849) ja "Villette" (1853). Tuntuim neist on siiski "Jane Eyre", mis oli omast ajast märgatavalt ees ning on tänapäevani paljude lemmikuks jäänud, Romaanis on autori eluteega ühiseid jooni, näiteks Lowoodi vaestekool on tõetruu kirjeldus koolist, kus Charlotte isegi õppis ja samuti sai temast peale kooli lõpetamist
Tallinna Polütehnikum Charlotte Bronte ,, Jane Eyre" Author: Pyotr Konovalov Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2013 1 Sisukord Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv.....................................................3 Jane Eyre elu uuel töökohal ja tema armastus......................................4 Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv. Jane Eyeri elu oli väga raske lapse põlvest. Kui ta oli väike, tema vanemad surid. Teda viidi enda tädi juurde. Seal kõik suhtusid tema juurde halvasti. Selle tädi lapsed narrisid teda ka kõik süüdistasid teda. Tädi majas tema väga kartis punast ruumi. Igakord kui ta midagi tegi, saadeti teda punase ruumi. Ta kartis nii väga seda ruumi, et kukkus maha ja ärkas järgmine päev üles. Tädil oli temast kõrini täis ja saatis teda tüdrukute kooli
maja nii ilusasti, et kellelgi ei tulnud meeldegi, et maja vajab uut värvikuube ja uusi tapeete. Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. „ Vaata, Jane, vaata!“ hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. „kompass?“ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. „ Ta andis selle mulle,“ nuuksus ta. „ Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud.“ „Võib-olla
maja nii ilusasti, et kellelgi ei tulnud meeldegi, et maja vajab uut värvikuube ja uusi tapeete. Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. ,, Vaata, Jane, vaata!" hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. ,,kompass?"ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. ,, Ta andis selle mulle," nuuksus ta. ,, Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud." ,,Võib-olla
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.....................................................................................
toonil nimepidi ja uurides, kuidas vanal öö möödus. Vanamees oleks pidanud olema tark, et kahtlustada, et keegi igal ööl just kaheteistkümne ajal vaatas teda, kui ta magas. * Kirjuta lõigust variant, milles on samaaegne jutustamistüüp ja fokuseering teisel tegelasel 1 Agatha Christie „Mõrv idaekspressis” Ratchett väljub oma kupeest, et leida vagunisaatja või teenija või kellegi teise, kellelt saaks küsida lisa tekki. Öö on külm, ta oleks võinud võtta lisa teki kaasa, aga ta ei osanud sellega arvestada. Koridor on inimtühi, mõne kupee ukse alt poeb välja laternatuli. Kõrval kupeest kustub see helk samal hetkel, kui Ratchett sellest möödub. See on Poiroti kupee. Ratchett leiab vagunisaatja, kes on teda lahkelt nõus aitama. Valvur palub tal naasta kupeesse, kuhu ta ka teki toob
lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe raasugi, poisi ema vastu tunneb aga Holden sügavat sümpaatiat. Naine kutsub Holdenit suvel külla, Noormees valetab aga, et läheb vanaemaga Lõuna Ameerikasse. 9.-11. Peatükk · New Yorgis laseb Holden end ühte odavasse hotelli sõidutada. Hotell kubiseb totratest tüüpidest ning poisil on kange tahtmine helistada õele Pheobe´le või Jane Gallagherile. Holden valib aga viimaks ühe tundmatu tüdruku telefoninumbri, kes temaga siiski välja ei tule. Caulfileld otsustab viimaks ,,Lavendlisaali" sisse astuda, seal tantsib ta kolme endast vanema daamiga, kes tunduvad noormehele eriti totrad. · Holden mõtleb jälle Jane Gallagherile, ta meenutab aega, mil nad veel naabrid olid ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on
Tallinna Ühisgümnaasium Jane Austen Referaat Koostaja: Laura Jane Katriina Pesonen Klass: 8b Juhendaja: Kristi Siirman Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................
Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid siis oli kuulda põranda kriuksumist, ta kuulis, et uks avanes ning rasked sammud tulid tema poole. ,,Kus ma olen?" küsis ta hirmunult. ,,Hallo? Kas keegi kuuleb mind? Mis siin toimub?" Ta ei saanud vastust kuid ta teadis, et keegi jälgib teda. Ta meenutas, kui hea oli olla kodus, laste ja abikaasaga koos, ainuke asi mis tekitas temas vähegi julgust sellele hirmule vastu astumiseks oli soov saada taaskord kodusooja. Ta ootas ja ootas, tundus, et oli juba möödunud tunde ärkamisest, ei olnud kuulda, et need samad rasked sammud oleksid ära läinud, justkui keegi lihtsalt seisaks seal,
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
vihkas neid mõlemaid poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt tervitada, kuigi ta teadis, et Stradler ei anna tema tervitusi edasi. Laupäeviti oli Penceys alati üks ja sama lõuna. Anti biifsteek ja kartuli pudru. Arvatavasti anti need ainult selle pärast, et laste emad küsivad, et mis nad lõunaks sõid ja need vastavad, et biifsteeki. Täielik sobitegemine. Ja seda peeri ka väga tähtsaks sündmuseks. Oleks te neid biifsteeke näinud. Kõva nagu tallanahk ning see kartulipuder oli väga halvasti tambitud
pikk, ta kandis üleni musta ja samuti pilvisel päeval musti päikeseprille ja ta oli siinsetele elanikele täiesti võõras, kuid temas oli ka midagi tuttavat näiteks tema olek ja kõnnak. Üks pealtnägija tunnistas, et ta sarnanes Johni naisega, kuid see ei saa ju olla võimalik, kuna ta oli ju väidetavalt ema juures. Roger läks uurima Marki käest, kus tema oli reede õhtul kella 11-12.00 ajal? Mark väitis, et ta oli enda kodus üksinda. Roger seepeale, aga küsis kus ta oli laupäeval ja kellega. Mark vastas, et käis küla peal korra ja siis tagasi kodu üksinda. Roger aga väitis, et teda oli nähtud koos tundmatu ja salapärase daamiga. Mark vastas: aa jaa tema oli mu sugulane Ameerikast ma saatsin ta eile lennuki peale ära. Roger: rohkem küsimusi praegu pole. Roger arvas,et ta valetab ja läks uurima Johni naise Jane'i kohta sama küsimusi. Jane vastas, et ta käis Londonis shoppamas ja ema juurde ei jõudnudgi
Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater. Stradlater veedab oma õhtu Jane Gallagheriga. Ta on üks tüdruk, kellega Holden vanasti käis ja keda ta siiamaani imetles. Rääkimise keskel Holden muutub närviliseks, sest Stradtler viis Jane-i kohtingule. Kui Stradtler saabub tagasi Holden küsib otsekoheselt, kas ta proovis temaga seksida. Stradtler narrib Holdenit, kes aga on nüüd maruvihane ja ründab Stradtlerit. Stradtler surub Holdeni vastu maad ja lööb teda. Holden saab aru, et tal on kopp
poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt tervitada, kuigi ta teadis, et Stradler ei anna tema tervitusi edasi. Laupäeviti oli Penceys alati üks ja sama lõuna. Anti biifsteek ja kartuli pudru. Arvatavasti anti need ainult selle pärast, et laste emad küsivad, et mis nad lõunaks sõid ja need vastavad, et biifsteeki. Täielik sobitegemine. Ja seda peeri ka väga tähtsaks sündmuseks. Oleks te neid biifsteeke näinud. Kõva nagu tallanahk ning see
viletsate hammaste ja jubedate vistrikega noormees, kes näppis alatasa teiste isiklikke asju, puhastas alati küünealuseid, kuid ei pesnud kunagi hambaid. Iseloomu poolest vastik ja pahatahtlik, ei sallinud sugugi Holdeni toanaabrit Ward Stradlaterit, almanahhiiludust. Too pidevalt ennast mukkiv poiss nägi tipp-topp välja, aga ta pardel oli jubedas seisus, roostes ja räpane. Stradlateri viimane kohtinguvallutus oli Jane Callagher, kellega Holden ülemineval suvel tuttavaks sai, kes talle meeldis ja kellega ta arvas end sobinud olevat. Holden teadis Jane´ist üsna palju, ja tundis ennast ja teda kuidagi solvatuna, justkui oleks Stradlater rüvetanud seda mälestust, puhtust ja süütust. Ta ei tahtnud, et see mälestus muutuks. Ja ta oli armukade. Aga nagu Holden ütleb, ei ole ta kunagi julgenud tüdrukutega lõpuni minna, seetõttu sai Stradlateri
Ta veetis pool oma päevast peegli ees ja tänu sellele oli kena väljanägemisega, kuigi puhtus ja korralikkus ei kandunud edasi tema asjadele, mis olid tihtilugu mustad ning korrast ära. See ei meeldinud Holdenile. Ackley oli samuti Pencey koolist. Holden ja Stradlater jagasid Ackley ja tema toakaaslasega dusiruumi. Ta suutis alati Holdenit millegiga närvi ajada. Ta sajab alati tuppa sisse siis, kui ise heaks arvab ja ei tee kuulmagi, kui tal lahkuda palutakse. Jane Gallagher elas kunagi paar aastat Holdeni kõrvalmajas. Holdenile oli ta alati meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada. Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad. Lisaks kaks nunna, kellele Holden 10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga.
Romantism kirjanduses Vihurimäe (E. Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib
võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga
võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler'ist, kes läheb kohtama Holden'i vana sümpaatia, Jane Gallagher'iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie't, kes on surnud. Allie on Holden'i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler'i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden'it kauaks piinama. Straddler'ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli
4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist - * ,, Ajas habet ja vilistas " India laulu " . Ta vilistas hirmus läbilõikavalt ja peaaegu alati viisist mööda ning valis alati mõne laulu, mis isegi heale vilistajale raskusi valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK - Laupäeviti oli neil alati üks ja seesama lõunasöök- Büfsteele - Pidi Stradlater´ile kirjandi kirjutama, mis kirjeldab mõnda tuba või maja. Minategelane kirjeldas aga hoopis oma surnud venna Allie pesapallikinnast. - ,, Mu venna pesapallikinnas oli vasaku käe oma. Vend oli vasakukäeline. Aga kirjeldada tasus kinnast selle poolest, et Allie oli ta üleni luuletusi täis kirjutanud, isegi sõrmed ja puha. Rohelise tindiga
.Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis..
annaabi.ee 
