temast kuninga kammermuusikahelilooja, Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal.1679 oli ta kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja mahukas.On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Purcell kirjutas hulga pidulikke oode, ka soololaule basso continuo saatel ja klavessiinimuusikat. Kirjutas ka vaimulikke teoseid kuningliku kapelli jaoks, mille peamiseks zanriks oli kontsertlik anthem. Kirjutas ka ohtralt kammer-ja klavessiinmuusikat. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille
Rene Eespere Tema heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Helilooja ning pedagoog. Sündinud 14.12.1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.
Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper ,,Dido ja Aeneas." Muusika kuulamine Henry Purcell Abdelazer Suite: II Rondeau http://www.youtube.com/watch?v=15rj-xFh2y Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Purcell Aitäh!
Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: ballett ,,Romeo ja Julia", ,,Rüütlite tants", sümfooniline muinasjutt ,,Petja ja hunt". Oliver Messiaen (1908-1992) · Tihedalt seotud kristluse ja panteismiga. · ,,Kvartett aegade lõpust" kirjutatud kammeransamblile maailmakuulsus. Teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei
arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud muusikat värskema ja euroopalikumaga. Eduard Tubin jätkas Heino Elleri alustatud rahvuslikku suunda, kirjutas kõrgel kunstilisel tasemel sümfoonilist ja lavamuusikat, rikastas eesti muusikat moodsama helikeelega ning uute, Euroopas valitsevate suundadega.
Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal. Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses. Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas," Vergiliuse eepose ainetel.
Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat. Kristel Tammesalu 11M
Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast. Händeli oopereid esitatakse tänapäeval harva, sest meespeaosad olid kirjutatud kastraatidele ning ümberseatult baritonile või metsosopranile kaotavad nad muusikaliselt. 14. Nim. Bachi jaHändeli 2 sarnast ja 4 erinevat joont. Mõlemad sündisid samal aastal (1685) Saksamaal, mõlemad jäid pimedaks. Bach sai kuulsaks peale surma, Händel juba eluajal. Bach kirjutas kirikumuusikat (missad, passioonid), Händel lavamuusikat (ooperid, oratooriumid), Bach elas terve elu Saksamaal, Händel rändas palju, Bach oli kinnine, Händel elavaloomuline.
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirj...
• Abiellus oma täditütrega • Said neli last • Läks esimesse maailmasõtta sõduriks • Saadeti tagasi aasta pärast halva silmanägemise pärast Looming • Tonaalne periood (1907-1914) • Instrumentaalteosed ja kompositsioonid • Dodekafooniline periood (1914-1926) • Vokaalteosed (klaverisaatega soololaulud) • „Kolm traditsioonilist rahvalaulu“ („Drei Volkstexte“) • Seeriatehnika periood • Vokaal- ja instrumentaalteosed • Ei ole kirjutanud lavamuusikat • Väga ökonoomne helilooja – lühikesed teosed • Kõigi 31 oopuse järjestik ettekandmine kestaks kolm tundi Suur tänu teie tähelepanu eest. Mitu usaldusväärset allikat: • https://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism • http://svlkmuusikalugu.blogspot.com.ee/2012/10/ekspre ssionism.html • https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Sch%C3%B6nberg • https://en.wikipedia.org/wiki/Alban_Berg • https://www.britannica.com/biography/Alban-Berg • https://en.wikipedia
Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline
sümfoonia. ,,Üllatussümfoonia", ,,Lahkumissümfoonia", kõige tuntum on ,,Kellasümfoonia" 2. Haydn on uue klaverimängu stiili väljaarendaja. 18. sajandi teisel poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver- Viini klaver. Klavessiini ja klaveri erinevus: klavessiinil on keelte otsas plekktorud, mis heli võnkumisel annab plekilise terava kõla. Klaveril on keelte otstes vildiga vooderdatud pedaalid. Maheda kõlaga. 3. Haydn kirjutas ka lavamuusikat. 1 ooper ,,Apteeker" 4. Oratooriumid ,,Maailma loomine", ,,Aastaajad". ,,Maailma loomise" aluseks on piibli legend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist. See toimus 7 päevaga. 1. osas on muusika, mis kujutab eluta loodust. 2. osas kujutab loomi ja linde. 3. osas tuleb juba inimene. Peategelane on jutlustaja, kes räägib elust, mis laulus toimub. Teised 2 solisti on Aadam ja Eeva. Koor väljendab maailma suhtumist peategelastesse
Neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga Klaveripala "Aliinale" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuuskale. Kokku kirjutanud 4 sümfooniat. Eino Tamberg- (1930-2010) Helilooja kompositsiooniõppejõud 1947-1953 Tallinna konservatoorium 1952-53 eesti draamateatri muusikaala juhataja Looming: 1956 Coneerto grosso. see teos viis esimest korda eesti muusika rahvusvahelisse huviorbiiti. Kasutab saksofoni Kirjutas lavamuusikat Balletid(viis välise tegevus miinimumini ja tõi esiplaanile muusika) Filmimuusika "Põrgupõhja uus vanapagan" "Mis juhtus Andres Lapeteusiga" "Kolme katku vahel" Lastelaulud: "Karumõmmi unelaul"
Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. 1)Sümfoonia 104 sümfooniast on kuulsamad 6 "Pariisi sümfooniat", 12 "Londoni sümfooniat", "Üllatussümfoonia", "Lahkumissümfoonia". Iseloomulikud on aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. 2)Haydn on uue klaverimängu stiili välja arendaja. 18. sajandi II poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver nn. Viini tüüpi klaver. 3)Kirjutas ka lavamuusikat. Nt ooper "Apteeker". Enamik Haydni oopereid valmis Ezsterhazy õukonnas. Tema varasemad ooperid olid kerged opera buffa'd, hilisemates üritas ühendada komöödia ja opera seria jooni. 4)Oratooriumid tuntumad on "Maailma loomine" ja "Aastaajad", mis koosnevad lüürilistest stseenidest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega. "Maailma Loomise" aluseks on piiblilegend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist, mis toimus 7 päevaga
Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks,. Püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad) Asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja ka esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate Loomingu per iood Hermann on loonud üle 1000 koorilaulu ning vähesel määral ka instrumentaalpalu.(Lavamuusikat, orkestri ja ansambliteoseid, teosied sooloinstrumenditele. vokaal ja koorimuusikat ja lastemuusikat) Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist "Kungla rahvas", "Oh, laula ja hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine
Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule. Võttis kasutusele relatiivse noodilugemise süsteemi (30-tel). Hiljem võttis koostöös Heino Kaljustega kasutusele silpnimetused JO-LE- MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia.
Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska. Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka, kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr Tsaikovski, kes on maailmakuulsa balleti ,,Luikede järv" autor. Sergei Prkofjev ja Dmitri Sostakovits, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat. AUSTRIA Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert.
orkestrile. Enamus juhtudel ei oleks aru saada, et teosed on sama persooni poolt loodud, kuna nad erinevad teineteisest niivõrd palju. Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat · Orkestriteoseid · Teoseid sooloinstrumendile / sooloinstrumentidele ja orkestrile · Ansambliteoseid · Teoseid sooloinstrumendile · Vokaal- ja koorimuusikat · Elektroonilisi, elektroakustilisi ja multimeedia teoseid · Kujundusmuusikat · Levimuusikat · Orkestratsioone ja seadeid Teose iseloomustus: Kuulates ei vähem ega rohkem kui 39 teost, mitte küll kõiki terviklikult, leidsin ma enda jaoks seitse, mis olid teistest minu jaoks kuidagi erinevad
aastal, avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia” 1869.aastal, avamängu “1812.aasta” 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid “Torm” 1873.aastal, “Francesca da Rimini” 1876.aastal ja “Itaalia kapritšo” 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tšellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid “Aastaajad” ja “Lastealbum”), 4 kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt
aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga
aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga
orgaanline.Suur osa Sibeliuse lprogrammlisest sümfoonlisest loomingust on inspireeritud kodumaa loodusest, rahvapärismustest ja muistendidest, mis on koondatud eeposse"Kalevala".Sinna kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonlised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", sümfoonline suit"Lemminkäinen".Teosest ,,Finlandiast sai Venemaa ülemvõimu vastane sümbol.Sibelius kirjutas veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori-ja soolilaule ning lavamuusikat. Edvard Grieg - Peer Gynt - Morning Mood Teos on väga värvikas.Loob emotsiooni kevadest, kevad päikese tõus, looduse tärkamisest ning hommikuse päikse soojusest.Esitamisel kasutatati viiuleid ja flööti.Meloodia on täis postiivsust, rõõmsameelne, avastav.Rütm on mõõdukas, ei ole kiire ega aeglane.Samuti on rahulikumaid ja kiiremaid kohti.Mulle meeldis teos eriti kui kuulda praegu keset talve, kus kevad tundub veel nii kaugel
15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Loobuti tundelistest äärmustest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset kontuuri. 18. Ta pöördus vene rahvamuusika ja arhailise, paganliku kombestiku poole; asendas tavapärase
orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos ,,Bolero" (Lillo, 2001). Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks. Näiteks üks kuulsamaid on ballett "Daphnis ja Chloé". Lisaks kirjutas ta ka palju sonaate, kvartette, triosid ja lavamuusikat, nagu näiteks ,,Hispaania tund" ja ,,Laps ja haldjas". Ravel pööras ka väga palju tähelepanu lastele, pühendades neile palju erinevaid klaveripalu, nagu näiteks ,,Mänguasjade jõulud" , ,,Emahane jutustused" ja ooper ,,Lapse võlumaailm". Oma varajasemas eas kirjutas ta ka soololaule, millest tuntumad on ,,Suur must uni" ja ,,Pühak". Sümfooniaid Maurice ei loonud, küll aga lõi kaks ilusat klaverikontserti. Need kontserdid on nagu kaks teatrimaski, kus üks (sol-mazoorne) on särav
Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine. Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat sümfoonilisi poeeme (Kullervo, Finlandia, Saaga) viiulikontsert E-Moll palju orkestripalu küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat Võimas rühm: Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõzki kodus, kui kolm noormeest: Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussargski tutvusid. Algul kuulus rühma ainult need kolm, aga ajapikku liitusid ka Nikolai Rimski- Korsakov ja Aleksander Borodin (keemiprofessor). See rühmitus koondas seega tolleaja viite vene tuntud heliloojat. Mussorgski loomingu üldiseloomustus:
Reisidel tutvus ta Schumanni, Mendelssohni ja Wagneriga. 1850. aastatel alustas suurooperi "Troojalased" loomist. Elu lõpul pöördus rohkem vaimuliku muusika poole. Viimastel eluaastatel kaotas kõik oma lähedased esimese ja teise abikaasa, kaks õde ja merel hukkus poeg. Berlioz soovis ka ise surra, elu lõpp möödus masenduses. Looming Berliozi "lemmikinstrumendiks" oli orkester, tema looming sisaldab sümfoonilist, vokaal- sümfoonilist ja lavamuusikat. Kammermuusikat kirjutas vaid nooruses (käsikirjad kadunud). Tähtsamad teosed: Sümfooniad: "Fantastiline sümfoonia" (1830), "Harold Itaalias" (1834, Byroni järgi, ulatuslik vioolapartii on kirjutatud Paganinile, kes seda siiski ei mänginud) ja "Romeo ja Julia" (1839, Shakespeare'i järgi, solistide ja kooriga); 5 avamängu: tuntumad "Kuningas Lear", "Rooma karneval"; Ooperid: "Benvenuto Cellini", "Troojalased" (lõpetamata).
Lully. Ta oli kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgtasemelise õukonnaorkestri; kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid. pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat (ooperid ,,Hippolytos ja Aricia", ,,Castor ja Pollux", ,,Dardanud, ballettooperid.). Oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordionidest ja nende ühendamise loogikast. Vaimulik muusika Prantsusmaal Jäi mõnevõrra tahaplaanile. Tegutses Pariisi toomkiriku organist Francoise couperin. Barokkmuusika Inglismaal Eeskujuks Prantsuse õukond. Oldi kursis, mis toimus Itaalias. 1660 tuleb võimule kuningas Charles II
1926. aastal lõpetas ta dirigeerimise. Looming Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema helikeel muutus ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal oli napp ja peen ning selle arendus erakordselt olemuslik. Tema loomingu tuumaks on 7 sümfooniat. Lisaks sümfooniatele on ta kirjutanud viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori- ja soololaule ning lavamuusikat. Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem "Finlandia" ning valss "Valse triste" näidendist "Kuolema" 1899. aastal loodud "Finlandiast" sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. Kogu tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulame: "Finlandia" HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Prantsuse helilooja. Õppinud flööti ja kitarri. Oma esimese teose tegi ta 4- aastaselt
aastal, avamäng- fantaasia "Romeo ja Julia" 1869.aastal, avamängu "1812.aasta" 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid "Torm" 1873.aastal, "Francesca da Rimini" 1876.aastal ja "Itaalia kapritso" 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tsellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid "Aastaajad" ja "Lastealbum"), 4 kantaati (seal hulgas "Moskva" 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks "Mälestusi Haapsalust"), romansse, 3 balleti ("Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar") ja 10 ooperit. "Vojevood", "Opritsnikul", "Kuldkingakesed", "Jevgeni Onegin", "Padaemand" ja "Jolanthe" need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puskini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites vokaalne külg.
dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika. Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat. Kui Shönberg ja Berg püüdsid reakujude hulka suurendada, siis Webern oli väga lakooniline, püüdis ridade arvu vähendada. Juba tema seeria koostamine on lakooniline. Näiteks jaotas 12 nooti kolmenoodilistessse rühmadesse, mis on omavahel seoses. Darnstadti koolkond Mõiste "Darmstadti koolkond" formuleeris Luigi Nono. Darmstadti koolkonda kuulub kompromissitult seeriamuusika. Darmstadti koolkonda kuulub grupp komponeerimisstiile, mille lõid Darmstadti Nüüdismuusika Suvekoolis
vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia
● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter: ● Loonud laule, sümfoonilist muusikat, filmimuusikat (Mehed ei nuta, Noor pensionär), lavamuusikat; ● MK – Laul põhjamaast. Kustas Kikerpuu: ● Helilooja, interpreet ja dirigent; ● Tema ansamblid mängisid paljudes telesaadetes (nt Entel-tentel); ● MK – Taas punab pihlakaid, Anna andeks Olav Ehala: ● Helilooja, pianist; ● Pikk koostöö olnud Linnateatriga ja Kiigelaulukuuikuga; Praegu õpetab Muusikaakadeemias vaba klaverisaate kujundamist; ● Kirjutanud muusikat paljudele nukufilmidele (Naksitrallid, Ramsese vembud, Lotte)ja loonud mitmeid
IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd", 1902 ; ,,Vabastatud kuningatar", 1906 ; ,,Luonnotar ", 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile ,,Torm"; ballettpantomiim ,,Scaramouche" jt.). 11 3.SIBELIUSE LAULULOOMING Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud kaugemat, kuid samuti tähtsat loomingulist valdkonda , kui me tavaliselt teame. Sibelius ise uskus oma soololaulude tulevikku ja pidas neid enamaks kui paljalt juhuslikes tundeavaldusteks . Tema sekretär Santer
Retsitatiivides süzee areneb Jean-Baptiste Lully oli 17. Saj Prantsusmaa helilooja, kes lõi kuningliku ooperiteatri ning õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene). Pani aluse Prantsuse avamängule (aeglane-kiire-aeglane). Henry Purcell oli barokiajastu suurim Inglise helilooja. Ainukese Inglise eheda barokkooperi autor. Kirjutas kiriku- ja kammermuusikat, palju lavamuusikat draamaetendustele. Georg Friedrich Händel- üks barokiajastu suurkujusid. Saksa päritolu, kuid enamus elu elas Inglismaal. Tegutses põhiliselt ooperizanris. Kirjutas üle 40 ooperi, millest kuulsamad on ,,Julius Caesar", ,,Xerxes" ja ,,Rinaldo". Eeskujuks oli Händelile Napoli ooper, kuid tema teosed olid jõulisemad. Tegevus pärines alati antiikmaailmast ning sisaldasid armukolmnurka. Tänapäeval esitatakse tema oopereid harva, sest need on ette nähtud kastraatidele
annaabi.ee 
