Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud
Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude jooksnud. Need kolm kivi seisavad seal veel praegu ja neist eemal kivivaremik. Igaühel kolmest
3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud
Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas. Nimelt laulis ta koos rokklaulja Freddie Mercury´ga laulu "Barcelona", mis sai ka hittlauluks. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga
1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933.aastal ning selle tekst on võetud rahvaluulekogumikust. Läbi sõnade ei kuule ühtegi korda s-häälikut, kuigi
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi
2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud
magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner
Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri. Ansamblites astub üles nii solistina kui kitarrimängijana. Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et jõudsid vaid ühe
Kindlasti sooviks ka minna vaatama mõnda kuulsamat ooperit, mõnelt kuulsamalt heliloojalt, sest siis alles oskaks võrrelda ja paremini hinnata Pajusaare loomingut. Siiski usun, et tegemist on väga hea ooperiga. Istusin küll kõige kõrgemal ja kõige kaugemal lavast, kuid miski nägemata ega kuulmata ei jäänud. Ei saa öelda, et mul mõni meloodia pähe kummitama jäi, kuid ei saa öelda, et muusika halb oli. Nagu ma lugesin, siis peaosa täitvad kaksikud polnud enne kunagi laulnud, rääkimata siis ooperist. Olin üllatunud, kui selle teada sain, sest nad said hästi hakkama nii oma rollide kui ka laulmisega. Muidugi ei laulnud nad nii perfektselt kui näiteks kolleeg Jassi Zahharov, kuid neidki oli meeldiv kuulata. Loomulikult oli ka pisidetaile mis ei meeldinud, näiteks ootasin ma, et Rahvusooper Estonias on väga mugav ja meeldiv etendust vaadata, kuid päris nii see ei olnud. Toolidel oli veidi kitsas ja pika peale jäi kaelgi kangeks
Eesti pop-staarid. Heleri Melsas Tanel Padar. sündinud 27. oktoobril 1980 Haljalas on eesti laulja on õppinud klarnetit ja saksofoni on laulnud kiriku-, laste ja poistekooris on tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga Tanel Padar Oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Tanel Padari saavutused.
ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta aga Eesti Keskerakonda. 20. novembril 2010 teatati, et Trubetsky on erakonnast välja astunud, tuues põhjuseks liitumisele järgnenud tagakiusamise ja vaimse terrori. On töötanud müürsepana, laadijana, elektrimontöörina jms.; 198587. aastal stuudios "Tallinnfilm", viimati kunstnik-multiplikaatorina; 198990 nooremtoimetaja kirjastuses "Eesti Raamat". 1997. aastast rezissöör stuudios "Faama Film". 1984. aastast laulnud mitmetes punk- ja rock-bändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond". Ansamblis ,,Operatsioon Õ" oli ta kitarrist. Erinevad Ametid On töötanud müürsepana, laadijana, elektrimontöörina jms.; 198587. aastal stuudios "Tallinnfilm", viimati kunstnik-multiplikaatorina; 198990 nooremtoimetaja kirjastuses "Eesti Raamat". 1997. aastast rezissöör stuudios "Faama Film". 1984. aastast laulnud mitmetes punk- ja rock-bändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond"
Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24
"Arabella". Rahvusvahelisele areenile jõudis Caballé aastal 1965, kui ta asendas New Yorgis Carnegie Hallis Marilyn Horne'it Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia". Kuna Caballé õppis seda rolli alla ühe kuu ning kuna see oli tema esimene bel canto stiilis laulmine, siis tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni. Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel cantos. Kokku on ta laulnud ligi 80-s ooperis. Caballé andis ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu pälvisid tema emakeelsed hispaaniakeelsed laulud. Tema hääl oli eriline puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti olid tal head näitlejaoskused. Aastal 1987 osales Caballé ka popmuusikas. Ta laulis koos rokklaulja Freddie Mercuryga laulu "Barcelona", mis sai hittlauluks. Hiljem oli sama laul 1992. aasta Barcelona olümpiamängude hümniks. Caballé on tegelenud ka heategevuses
ansambli nimi ABBA moodustati lauljate eesnimede esitähtedest (1973). Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb aktiivselt laulmisega ja on laulnud tausatvokaali ansamblites The Sun, Funki Factor ja Merike Susi bänd. Ma ise kuulsin temast esimest korda selles muusikalis laval, kuid juba esimesel korral tundus tal imeline lauluhääl ja näitlemisoskus olevat. Ain Mäeotsa lavastatud muusikal oli põnev nii vaadata kui ka kuulata. Lavalised
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt
Tema isa Richard, kes ametilt oli juuksur, hukkus Nõukogude armee teenistuses olles (ja seetõttu ta ei ole oma isa näinud). Ema Erika, abiellus 1946. aastal Jaan Kütiga ning perre sündis (Helgi Sallo poolõde Ingrid). Helgi Sallo on viidanud seda, et oma naturaalse oleku ning ande on pärinud ta oma vanematelt. Tema ema oli näitleja ning ta vanemad kohtusid isetegevuslikus näiteringis. Suviti mängisid nad ka Ohvitseride suveaias. Tema isa olnud väga ilusa tenorihäälega ning laulnud Estonia teatri abikooris. Juba väiksest peale on Helgit näitlemine ja esinemine paelunud. Tema Lilleküla kõduõues etendati väljamõeldud lugusid laste vahel ning Helgi Sallo sõnul sai ka kasse ja koeri kuidagi sunnitud pealt vaatama. Ka lasteaias olevat ta ühel esinemisel oma märguande maha maganud kaaslase laval pikali lükanud ja hoopis ise laulnud. Kuigi koolis näiteringi ei olnud, pandi
Georg Ots Georg Ots (1920-1975) oli legend juba eluajal, oli enam kui laulja ja on praegu tuntumaid eestlasi ka väljaspool Eesti piire. Ooperiga puutus Georg varakult kokku. Suureks elamuseks oli A. Rubinsteini ooperi ''Deemon'' etendus. Nelja-aastane Georg ehmatas väga, nähes, kuidas lavastuses Sinodali laulnud isa ''tapetuna'' põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg sõjaväe tehnikakooli. Koolipäevil tegeles ta meelsasti spordiga ning tuli 1500 meetri vabaujumises Eesti meistriks.
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud
Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid
kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Collective, osaleb Rändteatris Vaba Vanker. MAILI METSSALU Näitleja Rändteater Vaba Vanker eestvedaja Viuuli mängija Laulja TOOMAS OKS Purjetaja Pedagoog Müügijuht Laevakapten Lõõtspilli mängija Toomas teeb kaasa koosseisudes Estonian Folk Orchestra, FolkMus, Paha Polly, Tuulelõõtsutajad, Laanelill, Wõro Velled. • https://www.youtube
Robbie Williams . · Tallinna Lilleküla gümnaasium . · Merilin Adelbert · 8b . · Robbie Williams ,pärisnimega Robert Peter Williams on sündinud 13.veebruaril 1974.a Stoke-On-Trentis Inglismaal , kes on kuulus inglise poplaulja . Karjäär . · Laulnud on ta juba väiksest peale , kui ta kolme aastasena esitas Hispaanias ühel kontserdil menulugu "Summer Nights" muusikalist " Grease " . Ta oli kõigest 16 aastat vana , kui ta liitus poistebändiga Take That . Take That saavutas Suurbritannia edetabelis 7 esikohasinglit . Robbie lahkus bändist aastal 1995 . · Pärast bändist lahkumist alustas ta 1996-ndal aastal soolokarjääriga . Aastal 1997 ilmus tal esimene singel " Angels " mis osutus
Luuletaja Kristiin Ehin Tutvustus Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003)
Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja otsustati määrata ametisse prohvetinna • Algul laulnud kuulutusi noor neitsi, kuid hiljem määrasid delfilased, et kuulutusi jagaks üle viiekümneaastane naine Surmajärgsus • Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma • Maine elu pidi olema nautmisväärne ja meeldiv, allmaailm oli aga sünge ja rõõmutu paik • Surnud hinged läksid Hadese riiki • Allilma väravaid valvas truu valvekoer Kerberos • Allilma riiki ümbrises allilmajõgi Acheron • Surnutele pandi keele alla hõbemünt
Tõnis Mägi Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Ta on üks mõjukamaid ja tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock- muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on mänginud kitarri ansamblites Juuniorid ja Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul “Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino )
Astus ka teist korda, seekord proovis kompositsiooni, jällegi visati välja, sest ööelu ja sellega kaasnevad joogid ilmselgelt segasid meistrit ennast. 1946 oli Raimondil välkabielu Evi Hannusega, see aga luhtus kuna Evit huvitasid rohkem Valgre sõbrad. Raimond Valgre suri, alkoholist ja vale-sõpradest ümbritsetuna, 31.detsembril 1949 aastal. Loomingu iseloomustus · Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu ,,Veel viivuks jää" , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt.
Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas, Tsehhoslovakkias, Hollandis ja Eestis ning teinud koostööd mitmete kuulsate dirigentidega. Helen Lokuta (metsosopran), kes mängis peaosa, on Rahvusooperi Estonia solist. Ta on lisaks õpingutele Eesti Muusikaakadeemias täiendanud end Saksamaal ning laulnud Karlsruhe Ooperiteatris. 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, 2002. aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali
........... Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda võimalikult täpne ülevaade Eestis toimuvast üldlaulupeost, uurida sündmuse ajalugu ning teha väike uurimus selle kohta, missuguste sõnadega meenutavad inimesed toimunud laulupidusid. Otsustasin selle teema kasuks sellepärast, et olen ise käinud üldlaulupeol 3 korda ning laulnud koorides juba esimesest klassist alates. Olen käinud veel Noorte laulu- ja tantsupidudel ning kavatsen neist edaspidigi osa võtta, sest just sellised üritused on need, mis meie väikest maad ja rahvast ühtseks tervikuks liidavad. 3 Mida kujutab endast üldlaulupidu? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid
end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi. Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud? Kas siis siiani räägiksime me vene keeles ja me ei oleks vabad? Kas tõesti me oleksime sellistest suurtest pildudest ilma nagu tantsupidu ja laulupidu? Mina arvan et Eestis oleks väga kehv elu ja inimesed viriseksid koguaeg. Toimuksid salajased peod millest ei tohiks miilitsad teada. Me räägiksime vene keeles ja meil oleks koguaeg selline tunne, et me ei ole vabad. Toimuksid suured rahutused ja streigid. Hea, et ikka vabad oleme.
orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt. Dirigent Risto Joost on ise selle kõlava kava kohta õelnud, et see on nagu kirev kokteil parimast, mis eesti koorirepertuaaris leidub. Läbivaks teoste niidiks oli Veljo Tormise looming.
Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ise ette võtta ning mitte lasta end liigselt kriitikal mõjutada. Kõige rohkem jäi mulle meelde ,,Must käsi'' - üks alkohoolne kokteil, mis ajas mehe hulluks. Ta võis teha kõike, olla pöörane, kuid samas järgmine päev ta ei mäletanud sellest mitte midagi
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel
Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka. Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased laulusid ennast vabaks
Tarvastu Gümnaasium Luulekogu Juhan Liivi looming elust enesest Koostajad: Triin Lõhmus, Anett Esnar, Kristi Jõgi Juhendaja: Maia Niidu Mustla 2011 Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja selles silmapilgust Ei suurem saa ollagi! Ma ole laulnud, siis kui oli pime, ja hüüdnud öödesse - sääl ei olnud häält. Ka minu elupuu on maikuul õitsend, kuid õied, viljad langenud ta päält. Ja kerjanud olen ja santind ja roomanud põrmuni, ja kerjand, et aastate kaupa Ei vastuseks sõnagi! Ja kerjanud enda pärast ja teiste pärast ka, ja kerjanud kerjuse pärast, ei mõista ütelda! Ma mõtlen nõnda õigest’,
Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal. Siioni kirikus esitati klassikalist muusikat alates Bachist kuni Mozartini. Maria laulis enamasti ladina keeles, kuid võis kuulda ka prantsuse- ja saksa keelseid laule. Üheks meeldivaimaks lauluks etendusel kujunes ,,Ave Maria" 1. versioon. Mulle meeldis etendusel esitatud muusika esitus ja teostus
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai
Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi. Madonna tuntumatest lauludest võis kuulda näiteks palu "Into the Groove", "Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see kontsert meeldis, sest nii kuulsat maailma staari polnud ma varem näinud. Tulemuusika oli kontsert koos ilutulestiku võistlusega. Esinejateks olid Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Eda-Ines Etti ja Ivo Linna. Ilutulestikufirmadest: Leedu pürotehnikaturu liider Blikas, neljakordne Soome meister Tähtiraketti ning Valgevene ilutulestiku esinumber Kalvin. Kindlasti oli see kardinaalselt erinev
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi
Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret. Veel on ta kirjutanud plaadile "Vanilla Ninja" enamus lood. Uue plaadi "Love Is War" lugude "Kingdom Burning Down", "Shadows On The Moon", "Black Symphony", "Bad Girls" ning singli "Dangerzone" lisaloo "Falling Star" kaaskirjutaja oli samuti Piret. Teine kirg on Piretil telesaadete juhtimine. 19 aastaselt saatis Piret enda CV
Piret Järvis Joanna Tkats 10a Piret Järvis Piret Järvis sündis 6. veebruaril 1984 Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole
lemmik. Esimesed kümme minutit kontserdist jättis mulle mulje, nagu ma oleksin tulnud siia oma aega raiskama. Kui algas teine laul, muutus ka minu meeleolu, mis mulle väga meeldis. Mind pani hämmastama see, et kui kiiresti ta oma käsi liigutas ja kuidas see meloodia kõlas. Veel meeldis mulle väga viimane lugu, mille ta esitas. See pani publiku ka pöördesse, et kuidas see võimalik on, kuigi kõikidel oli kiire juba koju minemisega. Mind oleks see kontsert rohkem tõmmanud, kui ta oleks laulnud ka natukene, või ma oleks tema meloodiast leidnud pisut rohkem jõuluteemalisi lõike üles. Kogu kontserdi muljega võib rahule jääda, kuigi oli vahepeal juba siuke tunne, et jääks kohe magama, koos väga hea unelauluga. Huvitav oli, et meie taga istusid mingid vanad inimesed, kes said aru, mida ta vahepeal inglise keeles rääkis. Mulle meeldis, et oli tunda, justkui Manring tegi seda tõesti südamest ja ta nautis seda, mida ta teeb
Läbivaks zanriks on pop stiil. Tema lugude meloodia on kaasahaarav ja mis peamine noortepärane. Niki on andud edukaid kontserti kogu Eestis. Kahjuks on peamisteks esinemis kohtadeks ööklubid aga olen kindel, et peagi õnnestub tal läbi murda suurtele lavalaudadele. Kairit Tuhkaneniga teevad koostööd veel kaks noortneidu Krisse ja Larissa. Tüdrukud on kindlalt selle poolt, et igas esinemises peab olema peale laulu ka tantsu, mis ilustab kogu etteastet. Niki on laulnud oma kontsertitel peamiselt hoogsate rütmidega lugusid, et publik ei peaks tundma igavust ning võiks ka ise tantsuplatsil jalgakeerutada. Minu isiklik arvusm Nikist on igati positiivne, sest ta on inimene, kes teeb seda, mis talle meeldib ja peamine see tuleb tal südamest. Iga kord, kui kuulen raadiost tema laulu keeran ma selle valjemaks, sest tema hääl on võluv, diktsioon selge ja sõnad mõtlemapanevad.
Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule. Kõige enam meeldis ..., mida esitas ... segakoor, sest sellel laulul on kaunis viis ja ilusad sõnad. Segakoori esituses kuulsin sõnu hästi ja selgelt. Laul tekitas positiivse ja rõõmas meeleolu. Meelde jäi see laul kuna me oleme seda tunnis õppinud ja ise laulnud. Kõige kehvem laul oli ..., mida esitasid .... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et kitarrid mändised liiga valjult ning sõnu polnud kuulda. Siit moraal, et pillimehed võiksid arvestada lauljate hääle tugevusega Kontsert oli lõbus ja tore. Võrreldes eelmise aasta jõulukontserdiga oli see kontsert lühem, mis on positiivne. Laulud olid häsi valitud ja ühislaulud olid lihtsa viisi ja kergete sõnadega. Üldiselt õnnestus kontert hästi
häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud. Pearu jaoks oli Krõõt midagi imelist ja püha, ta nuttis pidamatult Krõõdi surma tõttu
''Jurassic park'' · John Lennon ja Paul McCartney The Beatles'i esilauljad · Dolly esimene kloonitud lammas · Birgitte Bardot prantsuse näitleja, omal ajal iluetalon · Elizabeth Taylor USA filminäitleja, on mänginud näiteks ''Cleopatras'' · Marlon Brando usa filminäitleja, on mänginud näiteks filmis ''Tramm nimega iha'' · Mick Jagger the Rolling Stones'i laulja, üks maailma kuulsamaid ja paremaid rokkmuusikuid, on laulnud sisse filmi ''Alfie'' soundtracki · Robert Plant Led Zeppelini laulja · Vigdis Finnbogadottir maailma esimene demokraatlikul teel valitud president
Tanel Padar *Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas. Ta on 31aastane. Elanud lapsena Haljalas. *Ta on õppinud Haljala keskkoolis ning Rakvere muusikakoolis saksofoni ja klarnetit, aga hetkel mängib põhiliselt kitarri. Ta on laulnud kiriku, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. *Tanel Padar oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. *Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Saavutused *1999.a võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette"
Muusika on Lennale kui teine elu. 2006.aastal võttis ta osa Universal Music Publishing laulukirjutajate kokkutulekust. Laulmisega alustas Lenna juba 3aastaselt, kui vanemad ta Eesti Televisiooni laulukoori panid, kus ta laulis 14 aastat. Sellele lisaks käis ta Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. Lenna käis ka 1993. aastal Laulukarussellil.Eesti Televisiooni laulukooriga osales ta ka paljudel rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning nii mõnigi kord toodi võit koju. Lenna on laulnud ka muusikalides "Kuningas ja mina" ning "Helisev muusika".Lisaks sellele osalenud ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi lauluvõistlustel, kus samuti esikohti saavutas.2002 võttis Lenna osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka. Selle saavutusega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ning nii ta Vanilla Ninjasse valitigi. ANKEET täisnimi: Lenna Kuurmaa hüüdnimed: Boeng, Pätu, Lenver, Lenzu, Minni, Kuurats ja Pisike:) sünniaeg ja koht: 29
annaabi.ee 
