tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926
Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Värsse kogunes
dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid. LOOMING: ,,Kui sa tuled too mul lilli'', ,,Ööbiku surm'' ,,Isamaa õitse sa'', ,,Enne ja nüüd'', ,,Meeste laul'' enne nägematud jõulise joonega kasutab rahva viise ,,Lauliku lapsepõlv'' Kuulasime: ,, Lauliku lapsepõlv'' ,,Meeste laul'' ,,Tuljak'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' hilisemasse repertuaari kuulub ka ,,Koju igatsus'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' Laulu sõnad: Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta’ – vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista’, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull’, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull’!
Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik)
ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta. Teadmised minevikus toimunud sündmustest, esivanematest ja kodukülast ulatuvad 18.sajandi algusesse. Selline mälu ajapiir on ootuspärane, sest seoses näljahädaga 17
Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet" Esimene kõne "Eestirahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) Teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870) Kolmas kõne "Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) Ilmus raamatuna 1870 Avaldas ka mõned raamatud pseudonüümiga C. R. Linnutaja Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870), mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule C. R. Jakobsoni tähtsus Eestile Ärkamisaja tähtsaim ühikonnategelane, kirjanik ja pedagoog Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium Osales Eesti Kirjameeste Seltsi (18721893) ja Eesti Aleksandrikooli (1888 1906) asutamises ja tegevuses Teosed 1867 "Uus Aabitsaraamat" 1868 "Veikene Geograafia" 1880 "Helmed" 1870 "Lauliku C. R
Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
Eesti, tutvustades sel moel Third level eestlastelegi omapärast setu Fourth level mitmehäälset rahvalaulu. Fifth level Siitpeale tuli Anne Vabarna andeka laulikuna hästi tuntuks üle kogu maa. Anne vanaduspõlv Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. 1950ndate lõpus Click to edit Master text styles suri poeg Arvo, kes oli Tartus Second level omandanud õpetajakutse ning töötas Third level kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel Fourth level läks vabasurma Anne eelviimane poeg
[email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib ausalt nii nagu ta teab ) Minu vastu on esitatud hagi, seoses kodaniku Luule talgulaulu kasutamisega. Nimelt kasutasin ilma Luule lastega nõu pidamata Luule talgulaulu laulikus, kuhu ma ei märkinud Luulet ka autoriks ning laulupäeval koori esitluses. Kuid
1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988
1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988
Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://www.youtube.com/watch?v=XMgzZ9WR8Z4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma
¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M. Härma looming
.. Käändsõnu-8 (riimid,rütmid,silbid,sõnad,käik,kunst,helin,läik) Pöördsõnu- 1 (oleks) Muutumatuid sõnu- 2(ja, kui) Sa käsi päikest mitte tõusta ja keela tuuli tõttamast, ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja kose kohin kustuneks- siis mine laulusid lukustama ja lauliku nuttu ning naeru keelma!... Käändsõnu-8 (päikest,tuuli,meri,kose,laulusid, lauliku,nuttu,naeru) Pöördsõnu-5 (käsi,keela,hüüa,lukustama,keelma) Muutumatuid sõnu-2 (ja,siis) · Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi ja metafoore. (Iga kohta vähemalt 1 näide.) Epiteet- Võrdlus- Järv leegib eha paistel ja hiigab nagu kuld Isikustamine- Kaste külm mind kaisutas. · Uuri järele, kas mõni luuletustest on ka viisistatud? Kes on laulu autor või esitaja?
Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907.aastal tiisikusse, suri Schömbergis Johannes Kappel jääb Eesti muusika ajalukku esimese
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest:
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4
Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia; 2005 Rahvusmõtte auhind; 2009 Muusikapreemia; 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid
muusikat nii kõrgelt ei hinda, et lihtsalt seda nautida, pööramata tähelepanu esitajale, kes oli rahva silmis kõigest ,,kerjus", pettus ta kõigis, kuni kohtas rändurit, kes oli arvatavasti jumala ainus poeg, Jeesus Kristus, kes ta endaga kaasa võttis kandlemängija suri. Kandlemängija oli oma elus kohanud mõjuvõimast persooni, kes oli andnud talle võime ja käsu esineda rahvale, sarnaselt oli ka Lauliku elus tema saladuslik meister, kes õpetas talle luulekunsti ja erinevaid pille, kuni möödusid paljud aastad ja Laulik jäi vanaks. Erinevalt suhtusid muusikud oma saatusesse. Kandlemängija oli õnnelikum kui Laulik, kuna ei tundnud säärast kibestumist sellest, mis tal oli tal polnud rikkust ega naist, oli ainult tema ise ja muusika, mida ta üle kõige armastas. Seevastu Laulikul oli perekond ja pruut, ent salapäraste meistri õpetuste nimel hülgas ta oma mugava elu ja jäi üksikuks
vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas, LääneVirumaal, Kadrina kihelkonnas ja suri 25. augustil 1882 Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833
· Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil
'' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''. Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas .
"Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldrannake" koorilaul "Laul rõõmule" koorilaul "Avamäng" orkestrimuusika "Kalevala" orkestrimuusika K.Türnpu "Kevade tunne" koorilaul
1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased eestlased)
ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.
visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja
5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar". Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga. Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli"
On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla" Hiline looming- koorimuusika Eestis areneb metsiku kiirusega. Härma laseb ennast sellest mõjutada. Helilooming on keerulisem, on püütud edasi anda tekstikujundeid ja varjundeid. ,,Koju igatsus". Härma hilisemat loomingut lauldakse tunduvalt vähem. Üritas täiendada lastekoori repertuaari.
Looming "Teadus ja seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala kalender põllumeestele" "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" "Kooli lugemise raamat" "Helmed" "Kooli lugemise raamatutest" "Veikene Geograafia" "Saksakeele õppimise raamat koolidele" "Wanemuine Kandle healed" "Rõõmus laulja" "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" Austusavaldus Jäädvustatud Vladimir Taigeri poolt kujundatud 500-kroonisel rahatähel. 1948 kodumuuseum Kurgjal. 1957 mälestussammas Tormas. 1998 skulptuur Viljandi keskväljakul. Jakobsoni auks on nimetatud Torma kooli ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium. Oma elu lõpuaastad veetis Jakobson Kurgjal, kus ta 19. märtsil 1882. aastal suri. Ta on maetud perekonnakalmistule Kurgjal.
ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud.
nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks. KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JA RASKE SU KOOREM KANDA KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA SU SOOVIDE SINIRANDA TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL. LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST JA SINU MÕTE JA SINU MEEL KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST JA LIIGUB JA LOOB JA LEHVITAB JA KAUNEID RADASID RAJAB
,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3. Viimati käisin sellisel üritusel 23.juunil 2008 aastal Tartus Raadi mõisapargis, kus oli jaanituli, esinesid ZETOD. Kirjeldaksingi seda sama ansamblit, sest mulle endale see ansambel meeldib
Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei saa mitte vaiki olla"; ,,Ööbiku surm" 3. Rahvaviisiseaded ,,Lauliku lapsepõli", "Pidu hakkab", ,,Tuljak" Kasutas originaalset võtet liitis mitu viisi üheks lauluks. + Oma populaarseimas laulus ,,Tuljak" on Härma kasutanud erinevate viiside ühendamist kui ka variatsioonilist arendust.
Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk "HELISE ILMA" A. Läte "LAUL RÕÕMULE" Juhatas Juhan Simm V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A
Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti. Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi ,,Trooja sõda" , mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest ,,Iliasesest" ja ,,Odüsseiast". Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes, saame natukene aimu varasemast ajast. Antiikajal leidus väga häid kirjanikke- Cicero, Sokrates, Trentius, Demokritos ja paljud veel. Paljud neist on kuulsad oma tsitaatidega. Näiteks Cicero on öelnud, et inimene on tihti iseenda suurim vaenlane. Tsitaate lugedes, hakkavad inimesed neid arutama ja leiavad, et nii see tõesti on.
Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad".
iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist.
Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente:
kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V.Tormis: Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Kasutas palju eesti
aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus ka viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ja "Mul meeles veel". 13. oktoobril 1944
Von Ditmari nime järgi . Ta oli väga populaarne ja armastatud inimene (teda kutsuti ka lapsi ristima ja surnuid matma). Oma sorava jutuga jagas Jannsen rahvale ilmalikku tarkust. Jannseni suur edu äratas kadedust aga Carl Körberis ning nendevahelised suhted hakkasid jahenema. Köstri elukutse kõrval hakkas ta ka kirjutusi avaldama : "Sioni-Laulo-Kannel"(sisaldas 333 laulu), "Eesti laulik" ja teised. "Eesti laulik oli mõeldud laulukooridele. Enamik lauliku tekstidest ja viisidest olid saksa algupära, kuid see ei vähendanud nende populaarsust. Rahvale laulik meeldis ja kirjastaja Laakmann andis sellest välja koguni 6 trükki. 1869.aastal, mõned kuud enne laulupidu, ilmus Jannsenilt "Eesti-rahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas ka algupärast loomingut. Johann Voldemar Jannseni laulude peamised teemad on loodus, armastus ja isamaa. Neist kõige rohkem
13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Jaguneb regivärsiliseks ja lõppriimiliseks rahvalauluks. 15. Regivärsiline rahvalaul iseloomustab algriim ja parallelism. Esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse, annab takke mõtteaega. Liigid: hälli, töö, pulma jt. 16. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad värsi lõpus. Jagunevad laus-, paaris., süli- ja ristriimideks. 17. Stroof salm, luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. 18. Trohheus värsimõõt.
osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu.
Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja
· puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud" "Kodutohter" "Lembitu" "Paiklikud ennemuistsed jutud" "Tuletorn" 2 DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed
Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
“ 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr
v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks% Juhan Liiv Gustav Ernesaks Looming q
4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas luuletusi, kogumik ,,Angervaksad", kuulsaim luuletus ,,Viru laulik", mis räägib luule ülesandest vähendada inimeste muresid, kaorada kurjust. Teine luulekogu ,,Viru lauliku laulud" oli algupärasem", kasutas rahvalaulu vormi, regivärssi. ,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen, kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees". Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet
annaabi.ee 
