Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läti rahvastik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, lätlased, venelased, liivlased, riias, vähemused, valgevenelased, ukrainlasedVidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba. Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus
ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba).
1999. aasta jaanuari seisuga elas Eestis 1 445 580 inimest. Iga riigi rahvaarv muutub pidevalt. Osa inimesi sureb ja samas sünnib lapsi juurde. Sellist rahvastiku muutust, mis on tingitud sündimuse ja suremuse vahest nimetatakse loomulikuks iibeks. Riigi rahvaarvu mõjutab ka ränne. Inimesed vahetavad sageli oma elukohta, paljud lähevad elama, õppima ja töötama teistesse riikidesse, enamasti Soome, Saksamaale või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased, venelased ja viimasel ajal ka Aasiast pärit inimesi. Rahvastiku muutusi, mis on põhjustatud rändest nimetatakse rändesaldoks. Seega põhjustavad riigi rahvaarvu muutusi kaks tegurit: loomulik iive ränne Nende kahe teguri koosmõju tulemusena võib rahvaarv kasvada, kahaneda või olla enam-vähem ühesugune e. stabiilne. Seitsmekümnendatest kuni üheksakümnendate aastate alguseni kasvas Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu
· 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5
Üheper eleibkond on leibkond, mis sisaldab ühte perekonnatuuma ja kus võib lisaks elada isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma (nn muud isikud). Tavaleibkonnad jaotati tüübi järgi kolme suurde rühma mittepereleibkonnad, ühepereleibkonnad ja mitmepereleibkonnad. Eestis on kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad, 41,7% mittepereleibkonnad ja 1,6% mitmepereleibkonnad. Euroopa riikide rahvastik vananeb 8 Viimase rahvaloenduse andmetel on vanadussõltuvusmäära (näitab riigi vanemaealiste (vähemalt 65-aastaste) suhet tööealistesse (1564-aastased)) põhjal kõige halvem olukord Itaalias ja Saksamaal, kus 100 tööealise kohta elab vastavalt 32 ja 31 pensioniealist. Eesti asub 32 riigi võrdluses 10. kohal
· Elektrienergia · Pilte Üldine · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Riia · Üldpindala: 65 000 km² · Rahvaarv: 2,3 miljonit · Rahaühik: latt Veel üldist · Läti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. · Läti asub Läänemere kaldal. Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem
Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale. Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt. Lätlased oskavad vene keelt tavaliselt oluliselt paremini kui eestlased. Hakkama saab ka inglise või saksa keelega. Teenused on vähem arenenud kui Eestis, teenuste hinnad on kõrgemad. Ka kaubanduse pilt on erinev. Alles 2001. aastal kerkisid esimesed supermarketid, see-eest on palju keskmisest kõrgema hinnaskaalaga boutique'e. Läti on EL assotsieerunud liige ning WTO täisliige. Läti on huvitatud OECD liikmelisusest.
Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007 Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult kaheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 37,1 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on
· Indo-euroopa keelkond · Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000 · Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt
Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 19832009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK 1993 aastal elas Leedus 3,7 miljonit elanikku, neist 79,6 % olid leedulased, 9,4 % venelased ja 7 % poolakad, 1,7 % valgevenelased. Mehi oli 47,4 % ja naisi 52, 6 %Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Sündimus oli 1981-1985 15,8 promilli, 1989 aastal oli 15,1 % promilli, suremus vastavalt 10,5 promilli ja 10,3 promilli. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Linnades elas 68% rahvastikust. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius (582
Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud
Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbruses. Lätis on 77 linna, neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri; Riia ja Daugavpils. (Vikipeedia, 21.09.2009) Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast
Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste
välja ajakirju ja allika publitsatsioone. Suurteoseid lätis ei ilmunud. 1950 Stockholmis Taugava (Läti kirjastus) 10 köidet. Läti ajaloo üldkäsitlus, ilmusid erinevatelt autoritelt, monograafiatena. Viljakamaks valis ajaloolaseks on Edgar Dundorfs-3 köidet Edgar Andersons- Läti ajalugu 1914-1920/viimased köited 1982,1984 A. Slide – Läti ajalugu 1914-1940 Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud elanikkond. Kuralaste vastupanu lõppenud. Muistne vabadusvõitlus lõpuks. Semgalite vastupanu kõige kauem
Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison. Poola kaart Tänan kuulamast!
vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7
vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7
Pikk Hermann ja sinimustvalge Eesti lipp Rahvused (2006) Eestlased 68,6% Venelased 25,7% Ukrainlased 2,1% Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5%
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
veendunud maareformi vajalikkuses, sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud, vallandusid teravad vaidlused selle vähenes maata palgatööliste osakaal teostamisviiside üle. Vasakpoolsed rahvastikus ning tekkis ulatuslik Eesti pooldasid kiiret ja radikaalset reformi, Vabariigile lojaalne väi- keomanike kiht. nõudes, et riik võtaks enda kätte nii mõisa- kui talumaad, seejuures Territoorium ja rahvastik endistele omanikele tasu maksmata, Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel ning et riiklikust maafondist jagataks etendasid otsustavat rolli kõigepealt maad kõigile soovijatele, kuid mitte Vene Ajutise Valitsuse määrus 30. seda eraomanduseks müües, vaid märtsist 1917, mille alusel ühendati
Selveri keti kaupluseid hakkab arendama ja opereerima A-Selver AS 100%-line tütarettevõte Selver Latvia SIA. Esialgsete plaanide kohaselt toob Selver Läti jaekaubandusturule nii supermarketi kui hüpermarketi formaati kauplused. Esimesed Selveri kauplused planeeritakse rajada Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100% tütarettevõtte TKM Latvija SIA poolt ostetud endistele Lidl Latvija SIA kinnistutele, mis asuvad Cecises, Jelgavas, Jurmalas, Liepajas, Rezeknes, Riias, Salaspilsis ja Tukumsis. Lisaks nimetatud asukohtadele otsitakse võimalusi Selveri keti kaupluste rajamiseks ka teistes suuremates Läti linnades nagu Daugavpils, Ventspils, Jekabpils ja Ogre. Samuti jätkatakse täiendavate asukohtade otsimisega Riias. (Puusepp 2007) 2.1.1. Hankijad Ühe põhjendusena Selveri laienemiseks on toodi asjaolu, et Balti turg on muutunud ühtseks ning seetõttu ootavad ka hankijad Selveri laienemist lõuna poole.
elanikku) ja Portos (1,7 miljonit). Suur osa rahast ja investeeringutest on kuhjunud nende kahe jõukeskuse vahelisele ookeanirannikule. Rahvastiku tihedus on varieeruv sisemaa 20st elanikust ruutkilomeetri kohta, kuni rannikualade 1500ni (riigi keskmine on 100). Rahvastiku juurdekasv on ka suurem tihedama asustusega piirkondades ning nende piirkondade elanike vanus on madalam. Hõredama asustusega piirkondades on rahvastik vanem ning ka kirjaoskamatus suurem. Kõrgeim asustuste tihedus ja linnastatus on Lissaboni ja Oport suurlinna aladel. Lõunapoolsetel aladel on linnaelanike osakaal 50%. Põhjas on asustused enam laiali valgunud peamiselt väikeste külade näol. Rahvusliku koosseisu järgi on 99% portugallased, 1% aafriklased (1996). Aastal 1981 oli 99,1% rahvastikust portugallased. Enamik rahvastikust elab Portugalis umbes 50 km laiusel rannikualal
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11
aastaks 680 surmani. Sündide arv ennustatavalt kasvab esimese kümnendi, kuid seejärel taaskord langeb ja jõuab teise kümnendi lõpuks palju madalamale tasemele kui praegu. Optimistliku stsenaariumi kohaselt (Joonis nr.9) on keskmine laste arv naise kohta 2 ja rahvastiku tase püsib enam-vähem samal tasemel. Pessimistlik stsenaarium (Joonis nr.10)näeb ette, et keskmine laste arv naise kohta on 1 ja sellisel juhul, isegi arvestamata negatiivset rändesaldot, väheneb Viljandimaa rahvastik ümardatult 5000 võrra. Tõenäoliseima variandi kohaselt on sünde ja surmasid arvestav rahvaarv 2030. aastal Viljandimaal 54,69 tuhat inimest (Joonis nr.11). 2007. aastal toimunud Viljandimaa visioonikonverentsil «Viljandimaa 10 aastat hiljem», võttes arvesse kõiki rahvaarvu kujundavaid tegureid, hindas enamus eksperte Viljandi maakonna rahvaarvuks aastal 2017 vaid veidi üle 50 000 inimese. (,,Viljandimaa põhimure vähenev ja vananev rahvastik" Mihkel Servinski,2010)
Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le. Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahvaarvu kasvutempo. 1850-1914 kasvas Eest
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?...............................................................
...................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Eesti rahvastik on läbi aegade pidanud läbielama erinevaid muutuseid. Eestist on ülekäinud mitmeid sõdu ja haiguseid. Eesti maale on sisse toodud ja sisse rännanud aegade jooksul väga palju erinevaid rahvuseid. Eestlasi on vägapalju ka maailmasse rännanud. 1941 aastal toimus Eestis küüditamine. Paljud pered viidi kodudest minema kaugele Siberisse. See kõik on mõjutanud Eesti rahvastiku arengut. Minu referaadist saab infot rahva liikumise ja arengu kohta 1930. -1990. aastani.
Suitsupääsuke Rahvastik 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elas Eestis 2011. aasta lõpus püsivalt 1 294 236 inimest. 1. jaanuaril 2012 elas Eestis arvestuslikult 1 316 500 inimestja 1. jaanuaril 2011 1 320 976 inimest. 1. jaanuaril 2010 oli Eesti elanikke 1 322 845 (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 . Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 69,72% elanikest.Suurim vähemusgrupp on venelased, kes moodustavad 24,8% elanikest. Eesti elanike arv vähenes aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega ületas väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra. 2009. aastal oli väljarände ülekaal kolm korda väiksem 774 inimest. Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). Aastal 2010 muutus see esimest korda viimase 20 aasta jooksul
................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus.....................................................................................................7 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9 2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED...........................................................................................13 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid....................................................................................13 2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused.............................................................14
2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le. Maal ja linnas elavate inimeste oodatava eluea vahe on Lätis stabiilne 1990 2aastat, 2000
annaabi.ee 
