saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus. Statistika näitab, et umbkaudu 48% lastest, kes on antud adopteerida, lapsendatakse sugulaste ja 52% mittesugulaste poolt. Mittesugulaste poolt lapsendatud lastest 61%-le on määratud vanemad sotsiaalasutuse poolt ja 39% on lapsendatud iseseisvalt. Tänapäeval on lapsi adopteerida igatsevaid perekondi rohkem kui adopteeritavaid lapsi, nii et mitte ükski laps ei pea jääma ilma koduta. Suurim nõudmine ja kõige pikem ooteaeg - mitmeid aastaid - on tervete beebide järele. Terveid lapsi adopteerida tahtvatele peredele,
ESIMENE PUHKUS PUHKUSE ANDMINE ESIMESEL TÖÖAASTAL: Puhkust on õigus nõuda siis, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga VANEMAPUHKUSED Vanemapuhkuste liigid (1) 1. RASEDUS- ja SÜNNITUSPUHKUS- antakse naisele 140 kalendripäeva 2. ISAPUHKUS- isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 3. LAPSENDAJA PUHKUS- 70 kalendripäeva, kui lapsendatakse alla 10 aastane laps ÕIGUSTEADUS Vanemapuhkuse liigid (2) 4. LAPSEHOOLDUSPUHKUS- kasutab lapse ema või isa kuni lapse 3 a. saamiseni 5. LAPSEPUHKUS- ema või isa saab kasutada omal soovil igas kalendriaastas: 3 tööpäeva- 1-2 alla 14 .a. last 6 tööpäeva- 3 ja rohkem alla 14 .a. või vähemalt 1 alla 3 a. Laps Puudega lapse emal või isal on õigus kasutada 1 tööpäev kuus lapse 18 a. saamiseni Vanemapuhkuse liigid (3) 6
algatada president v vähemalt 21riigikogu liiget. PS paranduseks elluviimiseks kulub 5- 8a. *PS saab muuta kiireloomulikult. Selleks peab küsimuse arutamist pooldama4/5 javastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendi saadikutest. Kodakonsuse võib inimene omandada: I Sünniõigusega. 1.vereõigus(vanemate kodakonsus) 2.päikese õigus- saab selle kus sündis- (usa) II naturalisitsiooni korras st. Kodakonsus saadakse vastava õigusliku protseduri läbimise korras. 1.kui keegi lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 2.keegi taotleb selle riigi kodakonsust. 3.keegi abiellub selle riigi kodanikuga. 4.eriliste teenete eest. Eestikodakonsuse taotleja peab seaduse järgi : · Olema vähemalt 15a. · Olema alamiste elamisloaga, vähema. 5a enne ja 1a pärast kodak. Taotlemist. · Peab oskama eesti keelt ette nähtud tasemel. · Omama seadusliku püsivat sissetlekut mis tagab ära elamise. · Tundma ettenähtud tasemel PS ja kodakonsuse seadust.
erimunarakkulised kaksikud. Kuid võimalik, et üheks selel mõjutajaks on ka ümbritsev kk. Mis kohtleb neid kui erinevaid inimesi või identseid. LAPSENDAMISE UURIMUSED Tavapärane sarnasus oma vanematega võib olla tingitud ni geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest, kuna tavaliselt annavad vanemad lastele nii geeni kui ka kasvamise keskkonna. Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad
Lapsendamine Lapsendamine on õiguslik toiming, mille käigus lõpetatakse kõik eelnevad õiguslikud suhted lapsevanematega ja luuakse uued lapsendajatega. Lapsendamine otsustatakse alati kohtuotsusega ning lapsendada saab ainult sellist last, kes on lapsendamise otsuse tegemise ajal noorem kui 18. Lapsendada võib vähemalt 25 aastane täieliku teovõimega inimene. Kui lapsendajad on abielus siis võib üks lapsendaja olla ka noorem, kui 25, aga seda ainult sel juhul, kui lapsendatakse abikaasa last (minimaalne vanus on 18). Kooselu Kooselu on lepinguline suhe kahe teovõimelise füüsilise isiku vahel. Kooselu pooltest vähemalt üks peab elama alaliselt eestis. Kooselu ei saa sõlmida: 1)abielus olevad isikud 2)ülenejad,alanejad sugulased,õed vennad 3)need, kes pole täiemõistuse juures 4)kellel on juba kooseluleping Kooelulepingu sõlmitakse notarjaaselt ning koos sellega on kohustus sõlmida abieluvaraleping. Kooselu pooled ei saa lapsendada va
Selleks annab nõusoleku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Lapsendada saab last: · kes on jäänud orvuks; · kelle vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks; · kelle vanematelt on võetud kohtus vanemlikud õigused; · kelle vanem on kohtus tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. 2 Peamine põhjus, miks lapsendatakse, on see, et paar ei saa bioloogilisi lapsi. Ning kuna kunstilise viljastamise teel ei pruugi kõik, kes last tahavad ikkagi last saada. Tulebki neil mõelda lapsendamise peale, mis võib päris kaua aega võtta. Sest lapsendamise järjekord on pikk. Tavaliselt tuleb lapsendamise järjekorras oodata üle aasta, aga vahest juhtub ka nii, et tuleb oodata kauem kui aasta näiteks kolm kuni neli aastat, mis on päris pikk aeg.
Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult 5. Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja 6. Puhkus on tasuline Puhkust võib nõuda, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Vanemapuhkuste liigid: Rasedus- ja sünnituspuhkus antakse naistele 140 kalendripäeva Isapuhkus isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva, kui lapsendatakse alla 10a. Laps Lapsehoolduspuhkus kasutab lapse ema või isa kuni lapse 3a. Saamiseni Tasustamata lapsepuhkus emal ja isal on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust, kui kasvatatakse kuni 14.a last või kuni 18.a puudega last Lapsepuhkus ema või isa saab kasutada omal soovil igas kalendriaastas 3 tööpäeva 1-2 alla 14.a last 6 tööpäeva 3 ja rohkem alla 14.a või vähemalt 1 alla 3.a laps
Siis saab töötaja nõuda uhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Vanema puhkused: · Rasedus ja sünnituspuhkus (140 kalendripäeva) · Isapuhkus (tasustamata puhkus) isal on saada puhkust 10 tööpäeva puhkust 2 kuu jooksul enne lapse sündi või 2 kuu jooksul pärast sündi. · Lapsendaja puhkus, ettenähtud lapsendajale (emale või isale) ette nähtud 70 kalendripäeva, õigus kasutada ainult siis kui lapsendatakse kuni 10aasta vanuse lapse puhul. · Lapsehoolduspuhkus, kasutada saab seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seda saab kasutada kas ema või isa. · Lapsepuhkus seda saab kas ema või isa, seda saadakse iga aasta eest. Antakse seda 3 tööpäeva emale või isale, kui tal on 1 või 2 kuni 14a vanune laps. Antakse 6 tööpäeva puhkust, kui emal või isal on 3 või rohkem kuni 14a vanuseid lapsi
Eestkoste seatakse: 1. alaealiste suhtes 2. täisealistele, kui nemad psüühiliste puuduste tõttu ei ole võimelised ise otsuseid vastu võtma 3. lastele siis, kui vanematelt on hooldusõigus ära võetud (lapsel peab olema alati seaduslik esinaja) 4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkoste lõpeb siis, kui vajadus lõppeb (laps saab täisealiseks või laps lapsendatakse või vanemlikud õigused taastatakse). Nimeseadus Hakkas kehtima 2005a. Kõigil inimestel on ees- ja perekonnanimi. Eesnime valikul tuleb kinni pidada: · koosneda võib 3 eraldi kirjutatud nimest (ilma sidekriipsuta) · topeltnimi (2 nime), võib olla sidekriipsuga · eesnimi ei tohiks olla pikem kui 30 tähekohta (tähekoha alla läheb ka tühik) · eesnimes ei tohi olla numbreid · ei tohi olla mittesõnalisi tähiseid
§ vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama; § vanema asukoht on kestvalt teadmata; § vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus käesoleva seaduse § 135 alusel täielikult ära võetud. 24 Rahvusvaheline lapsendamine q Eesti on lapsi loovutav riik, aastas lahkub siit 20-30 last. Meie eripära on see, et siit lapsendatakse raskete terviseprobleemidega või puberteediikka jõudnud lapsi, samuti suuri õdede-vendade kooslusi. Kuna Eesti on ühinenud eelnimetatud lapsendamise konventsiooniga, teeme rahvusvahelisi reegleid järgivat koostööd kolme riigi (Soome, Rootsi, USA) organisatsioonidega, kes on oma riigis tunnustatud kui Eestist lapsendamise vahendajad. 25
Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15- 40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda oma antud nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles
Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15- 40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda oma antud nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles
suurust, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu: - kui eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saajal lõpeb 7 eestkoste või hooldusleping; - kui üksikvanema lapse toetust saava lapse isadus tuvastatakse; - kui üksikvanema lapse toetust saav laps lapsendatakse; - kui 16-aastane või vanem laps lõpetab või katkestab oma õpingud; - kui laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses; - muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist. Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus. Kui isik ei maksa
3. Haiguse korral. 4. Kui puhkust pole katkestatud, siis haigushüvitist ei maksta · Esimesel aastal on puhkusele mineku õigus siis, kui on töötatud vähemalt 6 kuud. · Vanema puhkused: 1. Raseduspuhkus: saab 140 kalendripäeva. 2. Isapuhkus: isal on õigus saada 10 tööpäeva puhkust. Raha ei saa. 2 kuud enne või pärast lapse sündi võib võtta seda puhkust. 3. Lapsendajapuhkus: 70 kalendripäeva tingimus, kui lapsendatakse kuni 10 aasta vanune laps. 4. Lapsehoolduspuhkus: seda puhkust võib kasutada nii ema või isa, korraga ei või. Saab seda puhkust kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. 5. Lapsepuhkus: seda antakse iga aasta emale või isale. 3 tööpäeva, siis kui on 1 või 2 alla 14 aasta vanust last. 6 tööpäeva kui on 3 või rohkem kuni 14 a vanust last või alla 3 aastane laps. Puuetega lapse vanemal on õigus saada igas kuus 1 päev puhkusele juurde.
Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda oma antud nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis, töökoht; nad peavad läbima ka koolituse (vestlused, kursused) 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse
või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6
Kodakonduse võib inimene omandada: I SÜNNIÕIGUSEGA. 1. VEREÕIGUS-laps omandab sündides oma vanemate kodakonsuse, kehtib ka Eestis. 2. PÄIKESEÕIGUS-laps saab selle kodakonsuse, mis riigi territooriumil ta sündis. (USA) II NATORALISATSIOONIKORRAS st kodakonsus saadetakse vastava õigusliku protsetuuri läbimis korras.-võib nii kanda kodakonsuse välismaalase kui... 1. keegi lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 2. keegi taotleb selle riigi kodakonsust 3. keegi abiellub selle riigi kodanikuga (ei kehti eestis) 4. eriliste teenete eest, riigi ees. Selle otsustab vabariigi valitsus ja aasta jooksul võib eriliste teenete eest kodakonsuse anda ainult 5-le inimesele. Eesti kodakonsuse taotleja peab seaduse järgi 1. olema vähemalt 15a. 2. olema alamitise elamisloaga, vähemalt 15a enne ja 1a pärast kodakonsuse taotlemist.
Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema bioloogilistest vanematest ning need ei sobi teda lapsendanud vanematele. Kui laps siiski lapsendatakse tuleb sellega arvestada ja mõelda ka lapse tulevikule, mis sisaldab lapse kasvatamist ja koolitamist. 9. ALKOHOLISM JA KODUKAHJUSTUS Kodukahjustuse külgi ei saa me vaadelda käsitlemata alkoholismi. Alkohol muudab inimeste käitumist erinevalt, kes muutub lõbusaks kes hoopis agressiivseks eriti oma pere suhtes. Alkoholikuid käituvad nii, sest neil on isiklik painaja, mille eemalepeletamine joobe abil on vältimatu, et inimene võiks üldse hakkama saada ja
võtan sinise lehe Puhkamise kasutamine esimesel aastal: kui on töötatud vähemalt 6 kuud; on õigus saada puhkust pooles mahus 1) rasedus ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva võimaldatakse 2) isapuhkus võimalus saada puhkust kokku 10 tööpäeva ja tuleb ära kasutada kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi. Alates 10. Jaanuarist on see puhkus tasuline 3) lapsendaja puhkus võimalik saada 70 kalendripäeva puhkust, kui lapsendatakse alla 10 aasta vanune laps 4) lapsehoolduspuhkus seda puhkust võivad kasutada lapse ema või isa, võimalik on seda kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni; täiesti lubatav on, et kõige pealt kasutab ema ja siis kasutab isa. Korraga ei tohi nad kasutada, vaheldumisi võib kasutada. 5) Lapsepuhkus saab kasutada iga aasta kohta, 3 tööpäeva emale või isale, kui tal on üks või 2 alla 14-vanune laps; antakse isale-emale 6 tööpäeva, kui on 3
ettekirjutuste järgimata jätmise korral võib eestkostja vabastada. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt infot ülesannete täitmise kohta. Eestkostja esitab kohtule iga aasta kirjaliku aruande ülesannete täitmise kohta, mida säilitatakse kohtus. Eestkoste lõppemise alused: eestkostetav sureb eestkostetav saab täisealiseks/teovõime taastub eestkostetava vanema hooldusõigus taastub eestkostetav lapsendatakse Eestkostja vabastamine- kohus vabastab eestkostja, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui ta kahjustab eestkostetava huve. Juriidiline isik vabastatakse eestkostest, kui on leitud tema asemele sobiv füüsiline isik. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel, ka eestkostja enda avalduse alusel. Eestkostja peab enda
1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon. Selle korras võib riik oma kodakondsuse anda välismaalasele kui ta: 1. Abiellub selle riigi kodanikuga. 2. Lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 3. Taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon - Välismaalasele või kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine tema avalduse põhjal või perekonnaseisu alusel. Selleks on vajalik eeltingimuste täitmine. Optsioon - teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel. Tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise alla või uue riigi tekkimisel. EESTI KODANIKUD JA VÄLISMAALASED.
lg 1): 197, § 198): Eestkostetav sureb Füüsiline isik: Eestkostevajadus lõppeb: Eestkostja ei vasta talle Vanema hooldusõigus esitavatele nõuetele; ei ole taastatakse enam eestkostetava huvides Eestkostetav lapsendatakse Alaealine saab täisealiseks jätkata Täisealise teovõime taastub Juriidiline isik: Eestkostetava huvides on leitud füüsiline isik 64 Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga PKS § 201 lg 1
3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Kodakondsuse saamise tingimused: a. eesti keele eksami sooritamine b. põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine c. vähemalt 15-aastane d. vähemalt 5 aastat Eestis elanud e. riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas
sugulase või õe/vennaga NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine · eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530) · eestkoste lõpetatakse eestkoste seadmise aluste äralangemisel (PKS § 103; TsMS § 529) · eestkoste lõppeb (PKS § 104) : eestkostetav sureb või saab täisealiseks lapse vanema õigused taastatakse eestkostetav lapsendatakse PEREKONNASEISUAKTID · perekonnaseisuakt haldusakt, millega fikseeritakse riigi poolt kehtestatud korras perekonnaõiguslik õigusseisund ning selle muudatused · perekonnaseisutunnistus dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab akti olemasolu PÄRIMISÕIGUS Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus
kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel. Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased
annaabi.ee 
