Kauba-, reisi ja autokulud on võrdelises sõltuvuses käibest. Personalikulud sisaldavad preemiaid 3,5 % müügimahust. Täiendavalt lisandub sotsiaalmaks, mis kõik moodustab 5% müügist. e. 257 tuh.kr Arvutada muutuvad ja püsivad kulud ning nende alusel kasumilävepunkt müügimahu alusel VC = 3196 = (0,5+0,04+0,03+0,05)*5142 Fc = 1638 = 5142-3196-308 Bep = 4328 = 1638/(1-0,5-0,04-0,03-0,05) 25. (8 p)Ülesanne On teada järgmised andmed ettevõtte laokulude ja müügikäibe kohta: Kuu Kulud, t.kr.Y Müük, t.kr.X XY X2 Juuli 63 700 44100 490000 August 65 800 52000 640000 September 57 650 37050 422500 Oktoober 61 750 45750 562500 November 55 600 33000 360000
Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud. Laokulude koefitsendi õige määramine on töömahukas ja komplitseeritud.
LAO DUS Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud.
II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat
ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON
tootmisettevõtte Logitikateenuste mõtteviis. konkreetse vajaduse vahel (Vajadust sisseost.Millistesse nelsja Logistikat käsitleti põhiliselt suuremad või väiksemad kaubapartiid arengujärku jaotub tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise laokulude vähendamise samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest areng,nimetage neid ja kirjeldage vahendina. mittekinnipdamine). lühidalt? Peamiseks teguriks tootmiskulude • Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part vähendamisel sai kontroll. Logistics) ehk ettevõttesisene transporditehnika tormiline areng
Brutokasum/20 00 Jääktulu/2000 Suurendades 100 tk, siis uus ärikasum 140 000, siis toote Suurendades 100 tk, siis uus ärikasum müügikasum 81 140 000 ja toote müügikasum 100 ÜLESANNE!!! Seadmete remondijaoskonna kulude jaotusaluseks on remonditööliste töötunnid- laos 450h, ettevalmistustsehhis 2500 h, tootmistsehhis 2050 h. Laokulude jaotusaluseks on materjalide väljastuse arv- ettevalmistustsehhis 700, tootmistsehhis 800. Antud järgnevad andmed: Remondijaoskon Ladu Ettevalmistustsehh Tootmistsehh Kokku d Eisialgsed kulud 500 000 300 000 1 200 000 3 000 000 5 mln 100*450=45 100*2500=250 100*2050=205
Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused;
2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
inventari, infoteholoogia,küttekulu, elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonikulu ja turvamise kulud.Ladustamiskulusid põhjustavad saamata jäänud intress käibevahenditelt, kauba kindlistus. Peale selle veel kauba loomulik kadu, vargus, vigastused ja riknemine. Laokulud antakse üldjuhul protsendimäärana lao väärtusest. Protsendimäära saamiseks jagatakse aastane laokulu aasta keskmise laoväärtusega. Laokulude protsent sõltub suurel määral tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu. Tellimiskulud on seotud tellimuste ümber tehtavate tööga ja nendeks on tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks, infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ning tarnete jälgimiseks
tasumata 10. Mis on "tellimustsükli meetod"? laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust 44 ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
Kaubaalused või muud pakkeühikud asetatakse otse põrandale ja üksteise otsa Et tagada virna stabiilsust, ei tohiks selle kõrgus ületada virnastatavate aluste lühema külje kuuekordset pikkust. Sügavlaadimise riiulid- on paljuski sarnane virnastamisega. Peamiseks erinevuseks on see, et sügavlaadimise puhul toetuvad kaubaalused riiulipostide külge kinnitatud siinidele). Lao tulemuslikkuse näitajad Laokulud- Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus : Maanteetransport- EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus, veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu, veovahendite mitmekesisus.
ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on LääneEuroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maaalaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid justintime tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline. Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5,
Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine kauba maaletollimise, maalt väljatollimise ja transiiditollimise protseduuride juhtimine ning korraldamine kauba liikumistee kujundamine ja kauba ratsionaalne käsitlemine liikumisteel Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine?
Võimet toota väikese ressursikuluga sellega võrreldes oluliselt suuremat tulu Mis on läbimisaeg (täitmisaeg)? Ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud Tarneaeg on ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile Millist kasu on võimalik saada üldjuhul varude tsentraliseerimisest? Laokulude vähenemine Mida tähendab „rätsepatöö” logistikas? Rätsepatöö abil muudetakse tooted ja teenused sobivateks vastamaks klientide vajadustele Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest? Vähenevad kulud, lüheneb tarneaeg Kuidas aitab transpordivahendite areng kaasa negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele? Veoühikud suurenevad, koormaruumi täiteaste suureneb, veovahendid muutuvad keskkonnasõbralikumateks
TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on Lääne-Euroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maa-alaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid just-in-time tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline. Meretransport- Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport
huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust.
kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL: 1) Transpordikulude ja laokulude samaaegne langus ei ole teostatav. 2) Liigne kokkuhoid transpordi kuludes võib halvasti mõjuda veofirma konkurentsivõimele. 3) Veokulude langust tuleks vaadelda ettevõtte logistika strateegia osana. VEDUDE JAGUMINE SÕLTUB: 1) Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad. 2) Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur. 3) Poliitiline- suhted teiste riikidega.
nomenklatuuriühiku kohta on suured.Ühte tootevirna tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted. Laotulemlikkuse näitajad Laokulud. Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laias laastus jagunevad laokulud EL-i tavalaos (kaubaaluseriiulid, lükandmastiga tõstukid) järgmiselt: • tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu • hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25% • ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15% • sisseseade kulud: 10–15%. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus
hälve lõpetamata toodangu, valmistoodangu ja müüdud kaupade kulu vahel 105 Teenindavate üksuste kulude jaotus · Kui teenindavad üksused ei osuta omavahel vastastikuseid teenuseid, siis kantakse nende kulud järjestikuselt põhiüksuste kuludesse. Näiteks: · Seadmete remondijaoskonna kulude jaotusaluseks on remonditööliste töötunnid: · Laos 450 h, ettevalmistustsehhis 2 500 h, tootmistsehhis 2 050 h. · Laokulude jaotusaluseks on materjalide väljastuste arv: ettevalmistustsehhis 700, tootmistsehhis 800 · Kui teenindavad üksused osutavad vastastikku teenuseid, siis neid vastastikku ei jaotata juhul, kui nende suurus ei ole oluline. Kui nende suurus on oluline, siis lahendatakse jaotus kuluarvestustarkvara algoritmide abil 106 Teenindavate üksuste kulude jaotus (astmeline e. trepimeetod)
Antud meetod aitab vähendada tellimis- ja veokulusi. 154. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? Selle valemi abil arvutatakse optimaalse tellimiskoguse määramine. 155. Millised piirangud on EOQ valemi rakendamisel? Valei kasutamisel eeldatakse järgmiste asjaolude arvestamist: · Nõudlud on ühtlane · Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest · Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud · Laokulude koefitsendi õige määratlemine on töömahukas ja kompliatseeritud · Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvestuste tulemusena täisarv 156. Millised põhjustel on EOQ valemi kasutamine raskendatud? Tellimis- ja laokulude õige määramine on töömahukas ja/ või komplitseeritud. Valemi rakendamine eeldab ühtlast nõudlust, tegelik nõudluse tase aga enamasti kõigub. 157. Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
tasumata 10. Mis on "tellimustsükli meetod"? laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit? valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus
maksetähtaja ja tasumata 10. Mis on “tellimustsükli meetod”? laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit? valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus
Sihtkalkuleerimine on turupõhine strateegia.[ CITATION Alv11 l 1061 ] Ettevõttesiseste finantsotsuste langetamise kriteeriumiks on majandustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes (Riives & Lavin, 2014, lk 60). Tulude suurendamiseks tuleks suurendada müüki, st müüa rohkem kaupa. Kulude vähendamiseks on tootmisettevõttes palju võimalusi: hankijate valik, optimaalse sisseostu-, transpordi- ja laokulude, tootmise ettevalmistamine, seadme korrashoiu, turustamise, reklaami jm kulude taotlemine, mis mõjutavad ettevõtte tootmiskulusid ja toote omahinda.[ CITATION Okk96 p 52 l 1061 ] Ettevõtete eesmärgiks on teenida võimalikult suurt kasumit. Optimaalne tegevusmaht on tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide täidetus (Arrak, 2002, lk 174-175). Et kasumit maksimeerida, peab firma tootma kogust, mille piirtulu võrdub piirkuluga
nende all kinni. Ideaalselt peaks materjale hankima just täpselt õigeks ajaks. Sellel on oma ohud – materjal ei saabu õigeks ajaks või ei vasta kvaliteedinõuetele, tekivad seisakud, kaasneb ettevõttepoolne lepingute rikkumine). *Lepinguliste kohustuste täitmine tellijate ees (materjalid peavad minema tootmisse õigeaegselt, risk on vaja minimaalseks). Eeltoodud eesmärkides on olemas eesmärkide konflikt. Viia kulud madalale ja saavutada kõrget kvaliteeti ei ole võimalik. Laokulude vähendamine viib ohtu lepingute tähtaegse täitmise. Ettevõte kindlustamine riskide vastu suurendab laomajanduse kulusid. Materjalide pikaajaline hoidmine võib halvendada nende kvaliteeti ja nad võivad muutuda mittesobivateks kui nõuded toodangule on muutunud. Keskkonnakaitsel on oma nõuded: piirata heitmete ja jäätmete koguseid, kasutama kahjulikke aineid mittesisaldavaid materjale, materjalide korduvkasutamine – ka need laiendavad eesmärkide konflikti teatud määral. 2
looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust.
teetranspordiga, kaasa arvatud transiitveod läbi Eesti. Merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid jõgedel ja järvedel Eestis ei tehta. Transpordisüsteemi efektiivse kasutamise kavandamisel tuleks pidada silmas kolme tegurit: • transpordikulude ja laokulude samaaegne vähendamine ei ole teostatav • liigne kokkuhoid transpordikuludes võib halvasti mõjuda veoirma konkurentsivõimele • veokulude vähendamist tuleks vaadelda ettevõtte logistikastrateegia osana Logistikas on tähtis, kuidas transpordisüsteem suudab kõige ratsionaalsemalt realiseerida
annaabi.ee 
