Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal...
Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda...
Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused...
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleer...
Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Ra...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, val...
1. Mida valgus endast kujutab? Hygensi järgi kujutab valgus endast erilises keskkonnas nn. eetris levivate lainete voogu. 2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegel...
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning valgus...
Isaac Newton (1643-1727) Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. · Sõnastas : o Klassikalise mehaanika põhisedused o Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse · Avastas: o Valguse dispersiooni · Arendas: o Valguse korpuskulaarteooriat · Töötas välja: o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllat...
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge as...
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v ...
Aravete Keskkool Referaat Isaac Newton Juhendaja: Sirle Virves Koostaja: Kirke Somelar 10.klass 2008 2 Isaac Newton Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel. Isaac Newton Godfrey Kneller'i portreel 1702.a. 3 Sissejuhatuseks: Sir Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal Woolstrophe Lincolnshire´i. Ta oli inglise füüsik, astronoom, teoloog, alkeemik ja matemaatik.Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.Ta õppis 1661-1665 Cambridge´i ülikoolis ja oli aastatel 1669-1701 selle ülikooli professoriks.Lisaks oli ta aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.Prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ja Inglise riigirahapaja juhataja.Ta suri 1727.aastal elades 84 aastaseks. 4 Newtoni ...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...
Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane...
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL Isaac Newton ja tema 3 seadust Referaat Simone Sui 8.klass 05.02.13 ÄÄSMÄE 2013 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Isaac Newtoni kolmest seadusest, tema elust, perekonnast, kooliaastatest, tööst ning tema viimastest eluaastatest ja surmast. Isaac Newton Kes oli Isaac Newton? Isaac Newtoni oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas.Woolsthrope´i härrastemaja, kus Newton sündis on hästi säilinud ja...
Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08 Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu ...
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased u...
1. Pool ja selle induktiivsus Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel Ee t L= muutmisel ajaühiku jooksul. I , kus absoluutväärtuse märk rõhutab induktiivsuse positiivsust. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane massi omale mehaanikas. Mõlemad iseloomustavad mingi keha inertsust. [ L] SI = 1H (henri). 1 H on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis põhjustab eneseinduktsiooni ...
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ................................................................................
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Laineoptika Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse ...
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni...
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma hariduseta ning ei osanud isegi oma nime kirjutada. Isaac'i ema Hannah...
ISAAC NEWTON Referaat Õpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1. Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused........................................................................................7 5.2. Optika põhiseadused........................................................
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Mill...
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog...
1. Kinemaatika põhimõisteid (punktmass, taustsüsteem, keha asukoht, nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgj...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik:...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mill...
Seadused ja valemid Loeng 11. Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslain...
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- ...
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
annaabi.ee 
