Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus. Valguse difraktsiooni ja interferentsi jälgimiseks peavad lained olema koherentsed, s.t. ende kuju ei tohi aja jooksul muutuda. (delta) max- interferentsi maksimumi tekkimiseks vajalik käiguvahe (delta)max = k* k- täisarv (0;1;2) - landa, lainepikkus (delta) min- vastasfaasis, miinimumi tekkimiseks vajalik käiguvahe (delta)min= (2k+1) /2 (2k+1)- paaritu arv /2- poollainepikkust 5
varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine lained kohtuvad vastasfaasis, interferents lainete liitumine, mille tulemusena erinevates ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained tugevdavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paarisarv poollainepikkusi, interfereerudes lained nõrgendavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paaritu arv poollainepikkusi, käiguvahe lainete teepikkuste erinevus kohtumiskohani, valguslaine levib vaakumis, helilaine mitte, helilaine on valguslainest pikem, valgust näeme, heli kuuleme, õlilaik väga õhuke kiht veepeal,kus toimub valgusemurdumine, iga värvus murdub erineva nurga all mis tekitab õlikihi põhjast ja pinnalt peegeldunud valguslainete
................................................................................ ............................................................................. ............................................................................................................ Punavetikad Punavetikad kasvavad enamasti soojemates piirkondades, meredes. Tänu punasele värvainele suudavad need vetikad kasutada fotosünteesiks hoopis teisi valguse lainepikkusi kui rohelised vetikad ning seetõttu kasvada sügavamal veekogudes. Punavetikatest saadakse agarit, mida kasutatakse toiduainetetööstuses kuid ka mikrobioloogia laboratooriumites. Agari nimetus toiduainetetööstuses on E406. Kas tead, millistes toiduainetes sisaldub agarit? Toiduainete pakke uurides võid selle kergesti kindlaks teha!
1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vältel päeva pikkus enam-vähem ühesugune. See tähendab, et
Probleem aga seisnes selles, et elektron liigub kiirendusega ja peab samal ajal energiat kiirgama, siis liikumissuuna muutmiseks tuleb seega tööd teha ja seega väheneb energia, millega võib kaasneda elektroni kukkumine tuuma. See teooria kestis 2 aastat, sisi täiendas N. Bohr seda molekuli, pannes elektronid stabiilselt liikuma. N.Bohr Täiendas Rutherfordi aatomimudelit, kus elektronidel on kindel trajektoor. Bohri aatomimudel võimaldas arvutada spektrijoonte lainepikkusi ja ionisatsioonenergia väärtust, kuid selle põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid ning ei osatud seletada, miks on mõni spektrijoon lõhenenud. Ionisatsioonenergia-elektronide eraldumine neutraalseist aatomeist või molekulidest. See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika. W. Heisenberg Heisenberg koos E. Schrödingeriga 1925.a arvutasid välja mikroosakeste mehaanika, kus võtsid arvesse ka laineomadusi. Nende arvutamismeetod oli küll
pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse värvilist interferentsipilti saab kasutada valmistamaks rahatähtede turvaelementide, mille värvus sõltub vaatlemisnurgast. Prilliklaasidele kantakse peegeldumisvastane pinnakate (AR kate), et prillide kasutamisel jõuaks silma sama hele valgus. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie igapäevases elus kohtame enda ümber mõlemat nähtust väga tihti, seda tõenäoliselt ise väga mitte märgateski. Sellegi poolest on nende kahe nähtuse
Fraunhoferi oma. Kui p ≤1, siis asume lähiväljas ja näeme Fresneli difraktsiooni. Kui p <<1, siis difraktsioon pole märgatav ja kehtivad ligikaudu geomeetrilise optika seaduspärasused. Nägime, et difraktsiooniliike võib rangemalt eristada ühe kindla kriteeriumi – parameetri p väärtuse järgi. Seda parameetrit nimetatakse Fresneli arvuks. 8. Must täpp tekib paarisarvu korral, min. 9. Valge peegeldab kõiki valguse lainepikkusi. 10. B, 4 ja 5 vahel 11. A 12. Ringikujulise tõkke taga- Kiired kohtuvad suure nurga all. 13. Poissoni täpp - Fresneli töö kohaselt tekiks läbi ringikujulise takistuse paistva valguse tagajärjel seinale varju keskele hele täpp – sama hele kui siis, kui takistust polekski. Loomulikult täielik jama! Ja mitte ainult – Fresneli võrrandid ütlesid ka seda, et läbi ringikujulise augu paistva valguse tagajärjel tekiks varju keskele tume täpp.
selle liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, teised värvid neelduvad pinnas. Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, kiirgustegur olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist,
paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast juba värvilise valguse ribadena, mis moodustuvad värvusspektri järjekorras: punane, oranz, kollane, roheline, sinine ja violetne. Nimetatud efekt leiab aset seetõttu, et valguskiired peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine. Näiteks saab tuua auto suunatule, mis paistab orazin, kuna klaasil on filter, mis neelab endasse kõik lainepikkused v.a oranzi. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade. 1
riba. Pidevspektri annavad tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi.(NT: Na- l on silmapaistev kollane joon spektris) Ribaspekter- spektririba,mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest.Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit.Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. Saab gaaslahendusega. Neeldumisspekter- Näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine(keskkond) neeldab.
seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max. · Joonspekter kujutab endast erivärvilisi jooni tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab
Dispersiooni iseloomustab suhe , kui see suhe on: · väiksem kui 0, siis on tegemist normaalse dispersiooniga, see tähendab, et kui lainepikkus väheneb siis murdumisnäitaja kasvab. Normaalse dispersiooni alas on keskkond läbipaistev. · suurem kui 0, siis on tegemist anomaalse dispersiooniga ehk suuremale lainepikkusele vastab suurem murdumisnäitaja. · võrdne nulliga, siis sellele lainepikkusele vastav dispersioon puudub. [1] Lainepikkusi, kus esineb anomaalne dispersioon, iseloomustab tugev valguse neeldumine , kus c on valguskiirus vaakumis ja n on keskkonna murdumisnäitaja, kuna murdumisnäitaja sõltub sagedusest, siis erinevatel sagedustega lainetel on erinev faasikiirus, see tähendab, et dispersiooni mõjul levivad optilises keskkonnas erineva sagedusega lained erineva kiirusega. , kus on lainepikkus. Grupikiirus on funktsioon laine sagedusest. DISPERSIOONI ARVUTAMINE :
26 Tumeroheline 24 22 0 20 40 60 80 aeg 3. Selgitage, mis seos on valgusel ja pinna värvusel, mida kujutavad endast musta ja valget värvi pinnad? Miks ei toodud lainepikkusi nende värvuste kohta? Valge pind on pind, mis peegeldab tagasi kõiki värvi valguseid ühtlaselt. Must neelab enamuse valgusest ja seega peegeldab väga vähe valgust tagasi. Mõlemal juhul peegeldavad kõiki lainepikkusi ühtaselt. 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta?
KÜSIMUSED Arvutused ja vastused küsimustele esitada lisalehel. Graafikute esitamisel kasuta teljestiku pinda maksimaalselt ära, et graafikute järgi oleks võimalikult mugav järeldusi teha 1. Täiendage teljestikku 1 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid värvikaardi pindade soojenemist aja jooksul. Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul? Kas see on vastavuses teooriaga? Kõrgemaid lainepikkusi neelav pind peaks kiiremini soojenema. Punast ja rohelist võrreldes see nii ongi. 100% see teooriaga siiski vastavuses pole, ilmselt on süüdi printer, kuna siniste toonide tumendamiseks kasutatakse musti täppe mis põhjustavad energia suurema neeldumise võrreldes puhta sinise tooniga. 2. Täiendage teljestikku 2 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid spektrivärvide diagrammi soojenemist aja jooksul? Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul
8. 1)kiirus 2) aatomi raadius 3) impulss 4) energia 5) lainepikkus 9. Kvanttingimus määrab ära seose elektroni kiiruse ja orbiidi raadiuse vahel . Elektroni orbiidi raadius ja kiirus sõltuvad järjestikustest täisarvudest. m*v*r=n pr = 10. tal on lainelised omadused - aatomis tõenäosuslaine, keralaine ja ümber tuuma liikudes seisulaine esineb interferenti ja difraktsiooni nähtused elektroni orbiidile peavad mahtuma täisarv kordi de Broglie lainepikkusi 11. Pauli keeluprintsiip · Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega (m, l, m , s) elektroni. l Järeldus: Ühe energia väärtuse saab olla aatomis 2 elektroni. n l m s 1 0 0 +0,5 1 0 0 -0,5 12. Elektronid kihistuvad aatomis järgmiste reeglite järgi: 2n2 Ühte elektronkihti saab kuuluda maksimaalselt 2n elektroni
Molekule, mis valgust absorbeerivad, nimetatakse kromofoorideks. Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug.ru/library/%D0%B7%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D1%80_%D0%B8_ %D1%81%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%80%D0%B8%D0%B9/%D0%A3%D0%BB %D1%8C%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%BB %D0%B5%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B5-%D0%B8%D0%B7%D0%BB
Kas see on vastavuses teooriaga? 2. Täiendage teljestikku 2 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid spektrivärvide diagrammi soojenemist aja jooksul? Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul? Kas seos, mis tekib on sama mis eelmisel graafikul? Selgitage miks? 3. Selgitage, mis seos on valgusel ja pinna värvusel, mida kujutavad endast musta ja valget värvi pinnad? Miks ei toodud lainepikkusi nende värvuste kohta? 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? 5.1
teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on võimalusi elektronide ergastamiseks ja seega lainepikkusi, mida aatom saab elektronergastusel kasutada. Kasutatakse metallide määramiseks ja ei reageeri erinevatele aatomi oksüdatsiooniastmetele. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Leek- aatomabsorbtsioonspekroskoopia instrument Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine
VÄRVUS. VALGE PIND PAISTAB PUNASES VALGUSES SAMUTI PUNANE, SEST VALGE PIND PEEGELDAB TAGASI KÕIKI VALGUSLAINEID. KOLLANE PIND AGA VÕIB PUNASES VALGUSES PAISTA ORNŽINA, SEST ERINEVAD, KUID LÄHEDASED LAINED VÕIVAD LIITUDES ANDA KA UUSI VÄRVITOONE. VÄRVUSFILTER- LÄBIPAISTEV KEHA, MIS ERALDAB VALGEST VALGUSEST VAID KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA. PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI.
kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt läbipaistmatud. Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Kui paraleelsed monokromaatilised valguskiired langevad võrega risti, siis võrega paraleelselt paigutatud lääts L fokaaltasandis näeme vaheludvaid difraktsioonimaksimume ja miinimume. Suundades, kus kahest naaberpilust tulnud valguskiire käiguvahe sisaldab täisarvu lainepikkusi ( = m ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained liituvad samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse võrrandist: d sinm = m, m = 0, 1, 2, ... , kus m on peamaksimumi (spektri) järk, m peamaksimumi suund (difraktsiooni nurk), d = a+b võrekonstant, valguse lainepikkus.
Valguse kustumine õhukihi ülemisel pinnal toimub kohtades, kus valguslained kohtuvad vastasfaasides. See tähendab, et kiirte käiguvahe peab olema paaritu arv poollainepikkusi: ( ) 2 2 1 2 2 λ0 λ0 ∆ = d + = k + , (1) kus k = ...,2,1,0 . Siit leiame õhuvahe paksuse d , mille korral valgustatus on minimaalne: 2 λ0 d = k . (2) Maksimumid on jälgitavad kohtades, kus valguslained liituvad samas faasis. Seal peab kiirte käiguvahe olema täisarv lainepikkusi: 0 0 2 2 λ λ ∆ = d + = k′ , (3) kus k′ = ...,3,2,1 Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d . Tekivad ühesuguselt valgustatud rõngad. Selliseid kujundeid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse füüsikas samapaksusribadeks. Vastavat interferentsinähtust
soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lainepikkusi paremini kui teisi. Selline ebaühtlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide näitel üsna keeruliseks. Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta
vastasfaasides. See tähendab, et kiirte käiguvahe peab olema paaritu arv poollainepikkusi: , kus k´ = 0, 1, 2, ... (1) Siit leiame õhuvahe paksuse d, mille korral valgustatus on minimaalne: (2) Maksimumid on jälgitavad kohtades, kus valguslained liituvad samas faasis. Seal peab kiirte käiguvahe olema täisarv lainepikkusi: , kus k' = 1, 2, 3 ... . (3) Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d. See tähendab, et võrdse paksusega õhuvahele vastab ühesugune valguse intensiivsus. Tekivad ühesuguselt valgustatud ribad. Selliseid ribasid,
Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Multiplex ja Exit. Demux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Demultiplex ja Exit. SINGLE MODE On optiline kuid, mille eesmärk on luua üks valguskiir, mis sisaldab sageli mitmeid erinevaid lainepikkusi. Ainult üks valgussignaal liigub korraga. Single mode fiiber core on tavaliselt 9 micronit lai. Suutab toetada Gigabit etherneti ühendust kuni 10 km'i pikkuses. MULTI MODE On sellist tüüpi kaabel mis on piisavalt paks, et sobib mitme signaali liikumiseks. QoS Viitab ressursside reserveerimise kontrollmehhanismile. Teenuse on võimeline pakkuma erineva prioriteeti applikatsioonile, kasutajale või andme voolule. Network protocol mis
C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3. (Satelliitidele paigutatud) keskmise lahutusvõimega skannerid, kanalite arv ja ruumiline lahutusvõime. 4. Kas osooni saab hinnata punase spektri piirkonnas? Arvan, et ei saa kuna osoon neelab ultravioletkiirgust, mille lainepikkus on lühem kui punasel. 5. Milleks kasutada Idrisi värvipallette? Nim. 3.
Valguse intensiivsus langeb sügavuse kasvades järsult. Valguskiirguse nõrgenemise vees tingivad: 1. neeldumine ja hajumine ,,puhtas vees" (sõltub seal lahustunud soolade hulgast); hajumisel muudab valguskvant suunda, kusjuures eri suundades hajub erinev kogus valgust; 2. neeldumine ja hajutamine optiliselt aktiivsete ainete poolt : a) vees lahustunud orgaaniline aine ,,kollane aine" (,,gelbstoff") nagu nimigi ütleb, neelab sinist valgust tugevaminikui teisi lainepikkusi; b) fütoplankton (elus org. aine; pigmendid); c) detriit (elutu org. aine koosneb erinevas lagunemisastmes olevatest taimsetest ja loomsetest produktidest e. veeorganismide elutegevuse jääkidest ja surnud organismide tükikestest) d) tripton veekogu vees hõljuvad tahked surnud organismide (detriit) tükikesed ja mineraalainete osakesed Valguse bioloogiline tähtsus veeorganismidele 1. /Otsene mõju/ - tähtsaim energiaallikas org
Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega naitasin ära ja märgitasin protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Seejärel trükkisin neeldumisspekter välja ja jätkasin spektri analüüsimist. Töötulemus Spektri analüüsimisel märkasin neeldumismaksimumi asukohti (lainepikkusi). Sain 2 neeldumismaksimumi ja 1 platood: 1). 505,5 nm optilise tihedusel 0,2341 A, 2). 472,5 nm, 0,4257A, 3), 451,5 nm, 0,3939 A. Ning võrdlesin antud tabeliga ja sain, et tegemis on kapsantiiniga. Kapsantiini iseloomulikud neeldusmaksimumid on 504 nm, 475 nm ja 462nm. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) K= A V d 103 /1%1cm g (mg%) = (0,4257A 28,5cm3 0, 68 g/cm3 1000)/( 1905 0,75) = 5,78mg% A adsorbtsiooni väärtus
Keemiline: klaas aset vedelikku, kus toim iooni vahetus, klaasi tugevus tõuseb 3-4X. Töödeldud pinnaga klaas liivapritsiga, -hapetega. Lamineeritud klaas klaasilehtede ühendamine kile abil, servad peavad olema kaitstud õli ja niiskuse eest. Tulekindel klaas peab vastu tulele kindla aja, ei lase leeke ega suitsu läbi.sulab750C, kasut valatud või armeeritud Klaaspaketid valm 2 või enamast kihist, mis suletakse õhukindlalt Selektiivsed klaasid erinevaid lainepikkusi läbilaskvad klaasid Soojust salvestavad klaasid lisades met oks, saad värviline tuhm klaas. Peegeldavad klaasid klaasi pinnale kantakse metalli kiht. Heli isoleerivad klaasid eri paksuse ja eri õhuvahedega paketid. Välisviimistlusklaas kasut karastatud või lamineeritud klaaase. Metallid Mustad metallid toore on Fe ja C erinevates vahekordades. Terased süsinik < 1,7% jaot: madala C sisaldusega 0,25%; keskmise C ...0,6% kõrge C ...1,7% olenevalt C sisaldusele on tugevus
(Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma lainepikkustel 700 -- 740 nanomeetrit (0,0000007 -0,00000074cm)
(Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma lainepikkustel 700 -- 740 nanomeetrit (0,0000007 -0,00000074cm)
(X kl.) Seisneb mikrokeha asukoha määramises mistahes ajahetkel, kui on teada keha algkoordinaadid, algkiirus ja kiirendus. 30)Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab Schrödingeri võrrand? See teooria loodi ''laineliste'' mikroosakeste liikumise kirjeldamiseks analoogiliselt mehaanika põhiülesandele, teooria lähtub leiulaineid kirjeldavast võrrandist ja lisab sellele ka Debrole lainepikkuse valemi, mis kajastab mikroosakeste lainepikkusi. 31)Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika?Kvant ehk lainemehaanika kirjeldab leiulainet ja selle ajalist muutumist. 32)Mis takistab mikroosakeste asukoha määramist samasuguste seaduste abil nagu makrokehadel? Kuna leineliste omadustega mikroosakese asukoht ruumis pole absoluutne vaid seda saab määrata teatud tõenäosusega, siis mehaanika põhivõrrandid selleks ei sobi. 33)Millisel kahel viisil võiks lainet iseloomustada? *mingil ajahetkel mõõtes nende ruumilist ulatust ehk lainepikkust
Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter. Sealt loetakse lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Järgneb spektri analüüs. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega, järeldatakse kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud andmeid neeldumis- maksimumidele max vastavaid absorptsiooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektril kõige kõrgemale ,,tipule"
sest oled eelnevast toonist mõjutatud - METAMERISM 2 objekti, millel on erinevad spektraaljaotused, tunduvad värvuselt samad (valgustuse vms tõttu) - Lisaks neile mõjutavad inimese vürvushinnagut ka värvimälu, valgus, vanus... 31)Mis vahe on jätkuval spektril ja katkestatud spektril? - Jätkuv spekter kiirgab kõiki lainepikkusi; katkestatud spekter kiirgab konreetset lainepikkust. Kõigil hõõguvatel kehadel on jätkuvad spektrid, sest neil on kõik lainepikkused esindatud. 32)Mis on värvustemperatuur? Kuidas mõõdetakse? Mis on "soe" kollakas, "külm" sinakas valgus mõtteskaalas? - VÄRVUSTEMPERATUUR on mõõteühik, mis on kasutusel fotograafias. Kirjeldab kuvatava objekti valgustamiseks kasutatud valgustite
algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter pidevspekter on tingitud leegis leiduvatest osakestest. Joonspektrid. Erinevad gaasid annavad erinevatest värvilistest joontest koosneva spektri, mida nim joonspektriteks. Aine kiirgab ainult täiesti kindlate lainepikkustega valgust ning seda annavad kõik ained gaasilises atomaarses (mitte molekulaarses) olekus st iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi. Ribaspektrid. Mõnikord koosnevad gaaside ja aurude spektrid ribadest, mis kujutavad endast üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit. Ribaspektrit tekitavad mitte aatomid, vaid üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulid. Neeldumisspektrid- kiirte teele asetatakse keha, neelab ühtesid või teisi spektri kiiri, vastavalt keha poolt neelatud kiirte värvusele saame pideva spektri taustal tumedad jooned/ribad. Tumedad jooned pidevspektri foonil on neeldumisjooned, mis kokku
kiiresti, võttis stabiilse tasakaalu tekkimine aega 30 miljonit aastat. Päikesevalgus mõjutab planeedi Maa ökosüsteeme ja kõiki elutsevaid organisme otseselt ja kaudselt ning toiduahelate muutumisel või katkemisel võib häiruda terveid pika aja vältel kujunenud süsteeme. Kui autotroofidele fotosünteesiks ja nt loomadele ning inimestele nägemiseks on vajalik nähtav valgus, mis on lainepikkusega 380-780 nm, siis putukate ja lindude silmad on kohastunud nägema valguse lainepikkusi, mida inimeste silmad ei taju. Inimesele igavalt tuhmivärvilistena tunduvad linnud võivad tegelikult särada paljudes erinevates värvides, mille jaoks meil isegi nimesid pole, kui vaadelda neid ultraviolettvalguse lähedastes lainepikkustes (Sepp 2008). Ultraviolettkiirgus on aga suures koguses kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni ehk valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemist
kaotavad hajumise tõttu rohkem violetset ja sinist komponenti .... järgi jääb punasem. Taevas on sinine siis kui õhk on väga puhas. Kui õhus on palju veepiisakesi, tolmu jne siis on sinise valguse hajumine tavapärasest tugevam ning see jõuab nii-öelda ära hajuda. Samal ajal on palju ka selliseid osakesi (juba mainitud veepiisakesi ja jääkristalle), mis on piisavalt suured, et võiksid hajutada ka kõiki valguse lainepikkusi võrdselt. 29. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Mingi pinna albeedoks e peegeldusteguriks nim sellelt pinnalt peegeldunud kiirgusevoo ja pealelangeva kiirgusevoo suhet. Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis
Joonis 19.1 Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Langegu paralleelsed monokromaatilised valguskiired võrele risti. Jälgime läätse L fokaaltasandis tekkivat pilti − vahelduvaid difraktsioonimaksimume ja -miinimume. Suundades, kus kahest naaberpilust tulnud valguskiire käiguvahele ∆ mahub täisarv lainepikkusi (∆ = mλ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis liituvad kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse valemist: ∆ = d sin α m = mλ , m = 0, ± 1, ± 2 , (1) 1 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT
Kuna tõmmulendlane ei suuda leida endale talvel toitu ja peab suvel kogutud rasvavarudega talve üle elama, on talle ääretult oluline korralik talvituspaik. Vastasel juhul võib isend surra ja kui isendite suremus suureneb inimtegevuse tõttu, siis satub liigi püsima jäämine peagi suurde ohtu. 2.2. Muud ohutegurid Inimtegevuse mõju võib kujuneda ohtlikuks ka saaki püüdvatele tõmmulendlastele. Uuringud on näidanud, et nahkhiired kasutavad jahipidamisel sarnaseid lainepikkusi , mida tekitavad tuuleturbiinide labad ning seetõttu võivad nad hukkuda või saada vigastada, kui lendavad vastu labasid. Näiteks 2003. aastal avastati USAs 44 tuuleturbiiniga Mountaineer Wind Energy Center'it jälgides, et seitsme kuu jooksul hukkus 475 nahkhiirt. [7] Eestis pole siiani suuremat probleemi olnud tuulegeneraatorite tõttu hukkuvate nahkhiirtega, kuid kindlasti tuleks tulevikus arvestada teiste riikide kogemustega.
tabada pilte planeedi pinnast, mida peaks olema võimalik teha läbi "infrapunase valguse akende". Ultraviolettkiirguse osa näitab päikesekiirgust, mis peegeldub atmosfääris. Infrapuna osa näitab keerulist pilve struktuuri, mida toob esile soojuskiirgus, mis tuleb erinevatest atmosfääri sügavustest üles. Venus Express saab lahenda neid struktuure , kui kasutab infrapuna aknaid Veenuse atmosfääri kohal. Kui jälgida kindlaid lainepikkusi, on võimalik märgata soojuskiirgusi, mis tuleb sügavalt atmosfäärikihist, tulevad esile allpool tihedat pilve kihte, mis asub umbes 60km kõrgisel. Kuid teadlaste üllatuseks tegi sond juba teisel orbiidipäeval teadusavastusi. Nimelt ta suutis pildistada VMC (Veenuse jälgimise kaamera) ja VIRTIS (nähtava ja infrapuna termaalpildistamise spektromeetriga) esimest korda inimkonna ajaloos Veenuse lõunapoolust, kus avastati
Peamised pikalainekiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Boltzmani seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = beeta * T astmes 4. Seadust kasutatakse mitmesuguste looduslike kehade nagu maa, lume, rohu, pilvede ja atmosfääri kiirgusvõime arvutamiseks. Pilvede klassifitseerimine. Ülemised pilved ( 6- 10km ) kiudpilved;kiudrünkpilved Keskmise kõrguse pilved ( 2-6km) kõrgrünkpilved;kõrgkihtpilved Alumised pilved ( alla 2km) kihtrünkpilved, kihtpilved ja kihtsajupilved Vertikaalsuunas arenevad pilved ( 0.4 1,5km ) rünkpilved; rünksajupilved Pilet nr 14
Toiduahel - näitab aine ja energia liikumist elusorganismide ja taimede vahel ökosüsteemis. Toiduvõrk - ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud toiduahelate kogumik. Koosluse troofilised tasemed: autortoofid- organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Fotoautotroofid - kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale orgaanilist ainet (rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). 4. Selgitage ja kujutage näitlikult (skeemi, joonise abil) ,,Liebegi miinimumseadus" ja ,,Tolerantsusreegel".
M 2 = l (l + 1)h 2 m2 = mh m l -l m l 39. Milliseid tingimusi rahuldab lainefunktsioon potentsiaaliseina juures? Funktsioon peab ka seina juures olema pidev.??? 40. Kuidas seletada olekute ja energia väärtuste diskreetsust lõpmata sügavas potentsiaaliaugus? Lainefunktsioon langeb seina juure 0-iks. Kuid lainepikkusi mahub auku täpselt täisarvkorda. Augus on sinusoidaalne lainefunktsioon. Seal peab olema täisarv poollaineid, kus igale vastab oma energia 41. Miks ei saa osakese energia potentsiaaliaugus olla 0? Siis pole ju osakest üldse olemas. Ja määramatuse printsiip ei luba. Koodrinaadi määramatus ja impulsi määramatus on lõplik. Kui impulss on 0, siis on ta ju määratud. xp x = h p 0 x 42
kiirgust erinevatel lainepikkustel erineval määral, neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka ja põhimõtteliselt maksimumi kuju järgi identifitseerida. Kiirgusallikad on nt volfram-hõõglamp (nähtav spekter), deuteeriumlamp (UV-ala), ksenoon kaarlahendus (190- 1000 nm). Lainepikkuste selektorid võib jagada fotokolorimeetriteks (valgusfilter) ja monokromaatoriteks (kitsa lainepikkustevahemiku valimine enamasti difraktsioonvõre abil), võimaldab sujuvalt lainepikkusi muuta. 143. Miks UV-Vis spektroskoopias on monokromaator enne proovi küvetti, AAS-s peale proovi? UV-Vis puhul tahame saada kindlat lainepikkust (lambist tuleb palju lainepikkusi). AAS lamp juba kiirgab sobivaid lainepikkusi, pärast proovi eraldab monokromaator meid antud hetkel huvitava lainepikkuse. 146. Kvantitatiivne analüüs UV-Vis spektroskoopia meetodil. Beeri seadus. Mida pidada silmas analüütilise lainepikkuse valimisel UV-Vis spektroskoopias?
Kummal on aga suurem lainepikkus? Valguslainel on suurem lainepikkus. Ülesanded 1 Aatomite kiirgusspektrit nimetatakse "aine sõrmejäljeks"? Miks Kuna see on omane ainult antud aatomile. 2 Vesiniku aatomi spektris on palju jooni. Kuidas on see võimalik, sest H-aatomis on ju ainult üks elektron? Elektroni ergastatakse erinevatele nivoodele ning nendelt üleminekul madalamatele nivoodele kiirgab aatom erinevaid lainepikkusi. 3 Mitu korda muutub vesinikuaatomi energia elektroni üleminekul esimeselt nivoolt kolmandale? Neljandalt teisele? 4 Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Kuipalju seda isotoopi on alles 1 ööpäeva pärast? Kolme ööpäeva pärast? ½ ja 1/8 algkogusest 5 Kas iidsete kivikirveste vanust saab määrata radioaktiivse süsiniku meetodil? Miks? Ei, kuna säilinud kivi.. 6 Raadiumi poolestusaeg on 1590 aastat. Selle aja möödudes on alles pool praegu
Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on taisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k=0,2,4 Miinimum, kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui kaiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. =2k+1*/2, kus k=1,3,5 Difraktsioonvore kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi. Seda isel vorekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b= piludevahelise ala laius. Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab erineva komponente, siis tekkivad maksimumid on jalgitavad erinevates suundades. d*sin=k*, kus k= 0, }1,}2 jne.
kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist.. maksimum,kui liituvad samas faasis olevad lained, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k =0,2,4 Minimum,kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. Kui =2k+1* /2, kus k=1,3,5. Difraktsioonivõre-kujutab paljude paralleelsete pilude süsteemi. Seda iseloomustab võrekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b=piludevahelise ala laius. Kui võrele langeb valgus,mis sisaldab erineva komponente,siis tekkivad maximumid on jälgitavad erinevates suundades dsina=k, kus k=0,+-1,+-2..Valguse polarisatsioon- tavaliselt
h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3 3 Viimasest valemist saab arvutada lubatud orbiitide raadiused Bohri aatomimudelis n h r = = n , milles m - elektroni mass , 2 mv 2 v - elektroni kiirus ,
5 m, ent Maa poolt emiteeruv infrapuna kiirgus tipneb 10 m juures [3]. 1.2 Aktiivsed seadmed Aktiivsete seadmete korral kiirgavad seadeldised ise kiirgust ning võtavad selle ka vastu. Võib luua analooge radariga: kosmoses asuv seade paiskab välja mikrolainete voo ning registreerib tagasipeegeldunud signaali, kusjuures on võimalik varieerida kiiratavate impulsside arvu, kestust, polarisatsiooni, kiire laiust, sagedust, ning langemisnurka. Lainepikkusi on võimalik valida nõnda, et need muudavad segavad faktorid nagu pilved ja udu läbipaistvateks. Aktiivsed kaugseire meetodid on näiteks Radar ja LIDAR, mis võimaldavad tänu kiirgamise ja kiirguse tagasi jõudmise vahelise ajahulga arvestamisele hankida teavet objekti asukoha, kõrguse, kiiruse ja suuna kohta. Veepinna kõrgust mõõdab altimeetria ning sagedust skatteromeetria. Huviorbiidis on veetaseme kõrguste hälbed
polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on taisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k=0,2,4 Miinimum, kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui kaiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. =2k+1*/2, kus k=1,3,5 Difraktsioonvore kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi. Seda isel vorekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b= piludevahelise ala laius. Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab erineva komponente, siis tekkivad maksimumid on
valgusega. Kui metalli peegeldusspektris on pikemalaineline valgus, siis on ta kollase värvusega (kuld) või punakas-oranži värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kõige rohkem neeldub rohelises klaasis roheline värvus, läbib sinine ja kollakas-oranž – need annavad kokku rohelise. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, on ta värvitu: ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir. Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus.
annaabi.ee 
