Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega.
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181
näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem kui laius. Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad. Spiraea chamaedryfolia – taraenelas Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised.
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha
Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline
teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga) Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid) Vuburnum lantana villane lodjapuu(lehelaba on ovaalse või munaja kujuga, ümardunud või
Eriti kaunis on äädikapuu lõhislehine sort 'Dissecta', mis on aga tunduvalt külmaõrnem. (eds.ee) 1 SIBERI KONTPUU Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab
(suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var
pärast liike (P.pungens).On on 400 ... 480kgm3 rippuvateks.Isaskäbid(Õisikud) on nii liikuva põhjaveega laimunajad ja astsevad eelmise niiskeid muldi aasta okaste vahel. armastavaid(P.abies; P.mariana)kui
Tüvi tumehall, peenerõmelise Vanemad oksad tuhkjashallid. korbaga Toomingas (Tm) Paakspuu (Pk) Kuslapuu (Kl) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed, Vahelduvad lihtlehed. Vastakud terveservalised piklikelliptilised, kuni 10 cm Äraspidimunajad või lihtlehed, laimunajad, 3-6 cm pikad. Teravsaagja näärmelise elliptilised, terveservalised, 3-8 pikad, hallikasrohelised, servaga, kiilja või ümardunud cm pikad, pealt läikivad, ripsmeliste karvadega, alt alusega, teravneva tipuga, tumerohelised, alt tihedalt pehmekarvased. sageli kortsus. Lehelaba alusel kollakasrohelised. Külgrood Leheroots kuni 0,8 cm pikk. 2 suurt nääret. Sulgroodne pöörduvad enne leheserva
Perekonnas on 36 liiki. Tegemist on vägagi suure haljastusliku väärtusega perekonnaga. Perekonna kolm suurimat esindajat on Siberi kontpuu, Võsund kontpuu ja Verev kontpuu. Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju,
KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised, tugevad ja läikivad. LEHED Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused on väljaulatuvad, kolmnurksed, soomuste alumise külje servad on rohelised ja seest Puhasvalged. ÕIED, VILJAD Isas- ja emaskäbid väikesed 1-2 cm. Emaskäbid sinakashallid, ovaalsed või laimunajad. Valmivad sama aasta sügisel ja seeme variseb kohe. KASVU- Mõõdukalt külmakindel, poolvarjutaluv. Eelistab niiskemaid muldi ja suurema TINGIMUSED õhuniiskusega kasvukohti. KASUTAMINE Kodumaal kasutatakse puidu saamiseks, mujal maailmas laialdaselt ilupuuna, levinud on ka erinevad vormid. Meie kliimas tavaliselt laiuv põõsas, kuni 4 m kõrge, esineb kevadpäikese
Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata 2 Mullastik- viljakas ja niiske Niiskus- Valgus- Täisvalgus kuni poolvari Haljastusväärtus- Puu võra- ringjas, pealt kumer Okkad- Soomusja ja nõelja vahepealne, väiksed, asetsevad paaridena. Hõõrumisel eritavad lõhna Käbid- ümarad kuni munajad
pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru e https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 Hosta (Hosta spp) Pärineb Jaapanist, puhmik, 95-120 cm kõrge Kasvukoht vari kuni täisvari, hostad on külmakindlad. Pinnas mullastik keskmine, kuiv kuni parasniiske Õitseb- juuni-juuli. Liiliat meenutavad torujad õied. Õite värvus on valgest kuni lavendlilillani, lehed suvehaljad laimunajad, ovaalsed, südajad või süstjad. Paljundamine puhmiku jagamise teel, risoompistikutega Istutada püsilillepeenardesse ja haljasaladele murudesse, mitmesugustele istutusaladele üksikpõõsaste või rühmadena. Veekogude äärde. Sordid 'Minuteman', 'Golden Tiara', 'Great Expectations' http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/stiilsed-hostad-
Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast. Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada: pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide ja üksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus. Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel kümmekonda võõrliiki. Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt südaja või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Kännastessekoondunud kollakasrohelised või valged õied lõhnavad tugevasti ning on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia
kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised. Harilik kuslapuu (lonicera xylosteum) KSL 1. Leviala: Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Siber. 2. Suurus: 2-4 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad:Võra püstine hargnev põõsas. oksad helehallid, seest õõnsad, kestendavad. 4. Lehed ja pungad: vastakud terveservalised lihtlehed, laimunajad, 3-6 cm pikad, hallikasrohelised, ripsmeliste karvadega, alt tihedalt pehmekarvased. Leheroots kuni 0,8 cm pikk. Pungad sassiskarvased, võrsest tugevalt eemale hoiduvad. 5. Õied ja viljad: õitseb pärast lehtimist mai lõpul-juunis. Õied kollakasvalged, pika lehterja krooniga, paariti lehtede kaenlas. Vili on väikeste seemnetega mari, tumepunane, herneterasuurune, viljad valmivad augustis-septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti
) Omorica Selle kuuseliigi vana serbiakeelne nimetus. 1875. a. prof. Pancic'i poolt Serbia kahes distriktis kasvamas leitud. Väga korrapärase kitsaskoonusja võraga puu kodumaal kuni 40 m kõrgust saavutav. Alumised oksad allapoole kaardunud, ülemised rõhtsalt. Areaal: Kodumaaks on Balkani poolsaar. Kasvab väikesel alal Drina jõe äärsetes Tara mägedes, tõustes kuni 1500 m kõrgusele. Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa
Valguslembene. Lehed ovaalsed, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37. Harilik lodjapuu Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine liik. 3-4m kõrgune põõsas. Niiskem kasvukoht ja poolvari. Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, jämedahambulised, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Õied õisikutes kuni 10cm, valged, roosakad. Õitseb mais-juunis. Viljad kerajad, kuni 1cm, erepunased, söödavad. Valmivad august-september. Vilju kasutatakse keediste valmistamiseks. 38. Perekond kikkapuu Kikkapuu perekonda kuuluvad ühekojalised, heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Lehed elliptilised, peensaagjad või terveservalised
Sordid väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku Märkused KARVANE VIIRPUU PõhjaAmeerika kirdeosa Päritolu 5-8 m Kõrgus tihe, munajas Kasvukuju võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad Võrsed pungad punased, ümarad Pungad vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased.
kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna Joonis 88. Villane lodjapuu ,,Jaroslava" (http://seemnemaailm.ee/eng/index.php?GID=6581) 92 Joonis 89. Villane lodjapuu 93 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: Kõrgetüveline sarapuu (Corylus colurna) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 25 m, diameeter kuni 1 m Taime välislaadi kirjeldus: ovaalne Lehed: Lehed laimunajad, südaja alusega, lühidalt teritunud tipuga, tömpsaagja kuni nõrgalt hõlmise leheservaga, pealt tumerohelised, läikivad, noorelt karvased, alt roodudelt karvased Õied või õisikud: Emasõied rohekaskollased Õitsemine: Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist
Foxtail'; 'Lucky Strike' = ('Lombarts'); Serbia kuusk (Picea omórika [Pancic] Purk.). Väga korrapärase kitsaskoonusja võraga puu kodumaal kuni 40 m kõrgust saavutav. Alumised oksad allapoole kaardunud, ülemised rõhtsalt. Areaal: Kodumaaks on Balkani poolsaar. Kasvab väikesel alal Drina jõe äärsetes Tara mägedes, tõustes kuni 1500 m kõrgusele. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa
ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku. • Eelistab kasvada kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel, kus vahel üldse muu taimestik puudub. Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. KAUNIS KUKEHARI - S. SPECTABILE • Lehed on helesinakasrohel ised, suured laimunajad kuni elliptilised, tipust hambulised ja paiknevad varrel vastakuti, tihti kolme ja enama kaupa. Roosakaslillad õied on koondunud suurde (10…15 cm läbimõõdus) lamedasse sarikõisikusse. NÕMM-LIIVATEE - THYMUS SERPYLLUM • paksud lihtlehed, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehed on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti
· Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna. 37. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana võib teda kasvamas kohata sageli niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. · Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. · Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, õitseb mais-juunis. · Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, viljad valmivad augustis-septembris
Läikiv tuhkpuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html. 20.09.2013. Seemnemaailm. Läikiv tuhkpuu cotoneaster lucidus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6675. 20.09.2013. 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas. Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed. Kinnituvad vastakuti. Pealt rohelised, läiketa, alt helerohelised, väheste karvadega. Lehtede pikkus 5-10 cm, laius 3-7 cm. Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised. Tuhmvalged, raolised, läbimõõt umbes 1 cm. Koondunud suurtesse tipmistesse kännastesse. Õitseb mai lõpul või juuni algul, pärast lehtimist. Mõnikord õitseb sügisel teist korda.
Viburnum opulus Laburnum H. lodjapuu 9 10 SIBERI KONTPUU Lühiiseloomustus Siberi kontpuu (Cornus alba) kõrgus on kuni 3 meetrit, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Leiab ta väga laialdast
Kuldvihmad sobivad eelkõige koduaedadesse üksiku efektitaimena. Tema istutamisel tuleb arvestada piisava avarusega, sest kunagi kasvab puuke mitme meetri laiuseks (Hansaplant). Puit on kõva, hästi poleeritav, kasutatakse nikerdamiseks. Laialdaselt levinud haljastuses, talub hästi saastunud õhku (Hariduskeskus). Kõrgus 3-7m. Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. Koor on sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. Lehed on vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad, hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis, pakatavad sügisel
Kasutamine: Siberis kasutatakse paiguti hobusetoiduna. Samblarinne pidev, esinevad: palusammal (D), laanik (D), metsakäharik, raunik, lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel. Raunik on suurimaid maksasamblaid Eestis, tema võsud on kuni 10 cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas. Lehed laimunajad, katavad üksteist katusekivide taoliselt. Raiestikel on suurima katvusega metskastik, mis moodustab mättalise kamara ja on oluliseks seemnelise metsauuenduse takistajaks. Lisaks kasvab veel metsmaasikas, lillakas, põdrakanep; tüübi niiskemates kasvukohtades ka naat, luht-kastevars, roomav tulikas jt. Looduslikul uuenemisel toimub vaheldus arukase, halli lepa või haavaga. Levik: valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähesel määral ka Kesk- ja Põhja-Eestis
annaabi.ee 
