SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Mis on lahutusvõime?.................................................................................................................2 Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?......................................................................................2 Milliseid mikroskoope on olemas?.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3
2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f = 12 MHz. Ülesanne nr. 4. Raadiosignaalile sagedusega 60 MHz mõjub harmooniline müra sagedusel 68 MHz.. Kui signaali ja müra suhe on 3 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitse amplituudmodulatsiooni koefitsient;
Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 7. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 8. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse?
Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel.
5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit 13 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T 1 10 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : Tegevuskaugus Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. minimaalne tegevuskaugus kauguse lahutusvõime kiiruse lahutusvõime asimuudi lahutusvõime kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga Δf MHz. Ülesanne nr. 5. Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil, kui sondeeriv signaal on lihtne raadioimpulss pikkusega τ, amplituudiga 1 ja täitesagedusega f. Kuidas muutub määramatuse funktsioon, kui raadioimpulss on
LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V Operatsioonisüsteemid: windows 2000/server 2003/XP/Vista Mac OS X Version 10.2.8-10.5x Resolutsioon: 600x600 dpi First fage out: 6.5 sek Väljundmahtuvus: 125 lehte Meedia suurused: A4, A5, B5, C5, dl, letter, executive, legal Ühenduvus: USB 2.0 Mõõtmed: 399,7 mm x 378,6 mm x 267 mm Põhjendus: Printeril on lahutusvõime suhteliselt hea, prindib kiiresti, standardmahtuvus on suur ja kannatab piisavalt kuus printida. 3) Arvutiklass 20 arvutit Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V Operatsioonisüsteemid: windows 2000/server 2003/XP/Vista Mac OS X Version 10.2.8-10.5x Resolutsioon: 2400x600 dpi First fage out: 6.5 sek Väljundmahtuvus: 125 lehte
4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 × 10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel H m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures. · minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f MHz. Ülesanne nr. 5. Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil, kui sondeeriv signaal on lihtne raadioimpulss pikkusega , amplituudiga 1 ja täitesagedusega f.
binokulaarseid mikroskoope. Mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist. Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punti vahel, millal need puntkid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab ära lahutusvõime nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest see on 200.350 nm. Seetõttu saab näidata
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 19. DIFRAKTSIOONIVÕRE 1. Töö eesmärk Valguslaine pikkuse, difraktsioonivõre nurkdispersiooni ja lahutusvõime määramine. 2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev
Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 4. Kiirte käik pikksilmas? 5. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 6. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 7. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 8. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 9. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 10. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 11. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse?
Kui tegemist on orienteeritud või ebasümmeetriliste superstruktuuridega, on kujutis mingis suunas välja venitatud. Kristalliinse, kuid väljakujunemata superstruktuuridga materjali korral tekib ringikujuline SALS pilt. Amorfse polümeeri korral kujutist ei teki. Skaneeriv elektronmikroskoopia (SEM Scanning Electron Microscopy) võimaldab vaadelda nii lamellide kogumikke kui ka superstruktuure. Seadmel on valgusmikroskoobist oluliselt parem lahutusvõime ja sügavusteravus kuid proovi ettevalmistus on keerulisem, kuna selle pind peab olema muudetud voolujuhtivaks. Skaneeriv elektronmikroskoopia · Töö toimub vaakumis (10-4 mm/Hg või alla selle) · Lahutusvõime pinnal: kuni 50 Å · Suurendus kuni ca 100 000 korda SEM kujutis: tindikiri paberil: Aatomjõudmikroskoopia (AFM Atomic-Force Microscopy) on uusim meetod polümeeride morfoloogia uuringutes, võimaldab uurida nii kristalliite kui ka
(seda kokkupõrgete sagedust kirjeldabki mõiste elektronide vaba tee pikkus). 17. Milline on TEM objekti paksus? · Paksus umbes 5 m, dia 3 mm. · Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise või ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm.Pulbrilised materjalid dispergeeritakse süsinikust tugikile pinnal. 18. Milline on TEMi lahutusvõime? 0,12 nm 19. Millised erinevused on SEM ja TEM kolonni ehituses? TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5 torri.TEM - Kujutise suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. SEM : Kujutis tekitatakse sünkroonselt monitoril. SEM kolonn on lühem. ( kindlasti on mingi erinevus veel aga ei suutnud välja lugeda ) 20. Millised nõuded esitatakse TEM objektile? · Objekti paksus peab olema u. 100 nm
Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Kuidas kasutatakse? Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: - On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi
Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse) Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid
. Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi moonutuste puudumine. Selleks peaks optimaalse töötluskanali aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese väljundrealisatsiooni spekter ja modulatsioonita signaal tagab väljunsignaali faasikarakteristik. filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt impulsskaja saame jällegi võttes märgilt saabunud kaja parameetrite
Lained on koherentsed, kui lainete kuju aja jooksul ei muutu. 15.Millest on tingitud lainete mittekoherentsus? Lainete mittekoherentsus on tingitud lainepikkuste erinevustest või erineva kestvusega pausidest. 16.Mis on hologramm? Hologramm on kolmemõõtmeline kujutis. 17.Seleta inteferentsi kiledes? 18.Mis on selgendav kate ja kus kasutatakse? Selgendav kate on peegeldamisvõimet vähendav vähendav kate. Kasutatakse fotoaparaatide objektiividel. 19.Optilise riista lahutusvõime? Optilise riista lahutusvõime on seda suurem, mida väiksem on eristatavate objektide vahe kaugus. 20.Konstrueeri kumar ja nõgus läätse mingine telje peal.
Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD-sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti kuvarid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilised mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD-d on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD-sid on saada suurema lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD- l pildi sisepõlemist. LCD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Monitor Televiisor Second level
kasutada integreerimisaega, mis on pikem kui üks häirepinge periood. Kaasajal kasutab suurem enamus alalispinge digitaalvoltmeetreid just kahekordse integreerimise põhimõtet. See võimaldab kõrget täpsust ja väikest vahelduvhäire mõju. Töökiiruse poolest on see meetod aga suhteliselt aeglane see on seotud integreerimisajaga. Töö käik 1.) Tutvusime multimeetri HP34401A kasutusjuhendiga: a.) Ühendusviisid signaaliallikaga, piirkonna ja lahutusvõime valik. b.) Esipaneeli menüüde kasutamine. 2.) Määrasime mõõtetäpsuse näitajad: a.) Alalispinge mõõtmisel mõõtepiirkonnaga 10 V ja lahutusvõimega 6½ kümnendkohta. b.) Vahelduvpinge mõõtmisel mõõtepiirkonnaga 10 V. 3.) Mõõtsime alalispinget mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: a) Andsime ette pinge väärtused 0,5 10 V sammuga 0,5 V. Määrasime multimeetri näidud kõigil sammudel.
üksikpunktidest ( punktiirist) vaid tõmmatakse pideva joonena. (8värvi pliiatseid) Klassikaline kasutab pliiatseid uuemad tinti , laser Riistvara Kõik käegakatsutav, mis asub arvuti sees või on kuidagi selle külge ühendatud. Monitor : ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatuks peetakse. Põhiline on . Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime (resolutsioon) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme. Värskendussagedus- (refresh rate) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid
väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist
............ 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor........................................................................................................ 9 7 CRT vs LCD........................................................................................................ 11 8 Videoliidesed..................................................................................................... 13 8.1 Lahutusvõime ja pildisuhe...........................................................................14 9 Ajalugu.............................................................................................................. 15 10 Ohutus............................................................................................................. 16 11 Lisafunktsioonid............................................................................................... 18 11.1 Energiasäästmine......................
värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke (vt joonist) Nõelmaatriksprinterid jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: mustandikvaliteet (draft) liht- ehk normaalkvaliteet (near letter quality- NLQ) lahutusvõime kuni 240x216 dpi tähe- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvõime kuni 360x360 dpi Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9- elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse
Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD'sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti monitorid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD'sid on saada suurem lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD'del pildi sissepõlemist. Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Neid omadusi kasutatakse vedelkristallekraanides ära järgnevalt (vt ka kõrvalasuv skeem): 1
3.1 Monokroomsed kuvarid Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal merevaik. Sellised kuvarid jaotuvad siiski veel kaheks: nendeks, kes tekitavad tõesti vaid ühe värvi ja nendeks, kes suudavad seda ühte värvi varieerida erinevates toonides (valge värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks). Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest katoodtorust ja tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime jääb väikeseks. Monokroomsed kuvarid kuuluvad pigem juba ajaloo juurde. 3.2 Värvilised kuvarid Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate
Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht. Nõelte arvu poolest kahte suuremasse gruppi: 9 24 Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel maatriksprinteritel. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet. 9-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 9x9 ja 9x12, mille lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni. LQ (letter quality)- ei võimalda. 24-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Lahutusvõime ulatub 360x360 dpi-ni. Printerite väljastuskiirus 200-300 märki sekundis. võlli pikkuse (prindi laiuse) järgi kolme rühma: Lühike: maksimaalselt A4- püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm. Pikk: A3 põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm. Poolpikk: vastab A4 põikformaadile
spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral. d) Kuidas paiknevad spektris 2. ja 3. järku moonutussaadused?
Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2. värskendussagedus sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz; 3. reasagedus sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 115 kHz; 4. lahutusvõime ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv)
Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
Skänner on sedae,mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimateriali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (Optical Character Recognition) on tehnoloogia,mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse ekst.Serda võimalust sisaldab skänneri tarkvara,samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid.Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut
algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission Plaanide järgi peaks Landsat LDCM orbiidile jõudma 2013. aasta veebruaris Saadab andmeid 400 korda päevas (150 tükki rohkem kui Landsat 7) OLI Sensor OLI (Operational Land Imager): mõõdab nähtavat kiirgust, lähiinfrapunast kiirgust, lühilainelist infrapunakiirgust. Sensoril on nelja peegliga teleskoop. OLI lahutusvõime on 15 x 30 meetrit. TIRS Infrapuna sensor (TIRS) lisatakse LDCM`le, et jätkata soojuskiirguse mõõtmist ja toetada uusi rakendusi nagu aurumise mõõtmisi veemajanduse tarbeks. ETM+ ja OLI/TIRS kanalid
230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool. Kasutatakse erinevaid standardarvuridasid. R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus Sulavkaitsmed - nimiandmed Kontaktide võimsustaluvus Lahutusvõime Suurim vool, mida sulavkaitse suudab lahutada. Madalaim lahutusvõime on väikekaitsmetel. See peab olema kümnekordne nimivool, kuid mitte alla 35 A. Suurim väärtus on 1500 amprit. Alla 500 V tööstustarbijate sulavkaitsmete lahutusvõime peab olema vähemalt 50 kA, kodutarbijatel 20 kA. Rakendumistunnusjoon Tarbijal peab olema teada nimivool, nimipinge, tootja, tüübitähis, tunnusjoone tähis ning standard, millele toode vastab. Sulavkaitsme talitlused
· Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. · Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud: Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab
kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL? Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga
tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 6. Koherentsed lained. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus.
mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel. Personaalarvutid, telerid. Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks Passive matrix Active matrix sagedam ekraanivärskendus. Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Ekraani mõõt Kaadrisagedus Reasagedus Lahutusvõime Värvide arv Punktisamm Energiasääste Ühilduvus erinevate graafikastandarditega Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''. Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz).
teepikkuseks. Optiline käiguvahe 6. Avaldage käiguvahe juhul, kui valgus ei lange risti difraktsioonivõrele. 7. Esitage intensiivsuse maksimumi ja miinimumi tingimused difraktsioonivõre korral. 8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. 9. Seletage kõrgemat järku spektrite kattumist. 10. Milline on nulljärku maksimumi värvus? Miks? 11. Mis on lahutusvõime ja millest ta sõltub? 12. Milline on goniomeetri tööpõhimõte? Goniomeeter on seade, mida kasutatakse mitmesuguste kehade (prismad, kristallid jm) tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks optilisel meetodil ja spektrite visuaalseks uurimiseks. Goniomeetrid võivad olla erineva konstruktsiooniga, kuid põhisõlmed ja tööpõhimõte on sama.
kui eraldiasuvaid. 6. Mida nimetatakse sügavusteravuseks? Sügavusteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti kujutise kauguste piirid, milles ekraaniliigutades objektikujutis jääb teravaks. 7. Milline lääts on õhuke? Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 m. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. 9. Mis on astigmatism? Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas?
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse
Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ?
Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks ekraani vilkumist (virvendamist). Kaadrisagedus on seotud monitori lahutusvõimega. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väärtus väheneb. Näiteks, kui soovida kõrget lahutusvõimet 1280X1024, maksimaalne kaadrisagedus on 85- 90Hz, kui aga tahaks lahutusvõimeks 1600X1200, siis maksimaalne kaadrisagedus on ainult 75 80Hz. · Lahutusvõime ehk resolutsioon Monitori lahutusvõimeks nimetatakse ekraanipildi eristatuse astet (teravust, kui selge on pilt), mida mõõdetakse pikselites horisontaal- ja vertikaalsuunas. 640x480 kuni 1600x1200 pikselit
hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks.
Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale standardile monitor vastab, järelikult seda väihem kiirgust ta eritab. Monitoril on ka enesel reguleerimisnupud. Need on paraku aga igal puhul isesugused,
Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides
digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Skänner Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TOOTENIMETUS HP SCANJET G2410 RESOLUTSIOON 1200 x 1200 dpi TÜÜP Lameskänner
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
teljel. Seda nimetatakse juhusliku muutuja x() 13. Periodogrammi omadused: lekkimine, kriteerium ei näita täpse miinimumi, mis teeb järgu kumulatiivseks jaotusfunktsiooniks ning see on Siis vastavalt neile koostatakse vastava ülekande hinnangu hajumine, lahutusvõime, segmendi funktsiooniga süsteemi(vt. 3), millest lastakse kus F=l/T - põhisagedus valiku protsessi keeruliseks.
Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punk...
Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit 10. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 11. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga
võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus. Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral esiteks suurendab objektiiv s.t. Objektile lähemal olev lääts kujutist 4- 100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x.
Objektiivid kõige tähtsamad ja hinnalisemad mikroskoobi osad. Kasutatakse erinevate suurenduste jaoks. Okulaarid suurendavad objektiivi poolt antud kujutist, kuid ei too ise nähtavale mitte mingisugust uuritava preparaadi detaili. 5. Mis on mikroskoobi suurendus? Mikroskoobi suurenuds = objektiivi ja okulaari suurenduse korrutisega ( Nt. kui kasutatakse objektiivi suurenudsega x40 koos okulaariga, mille suurendus on x10, siis mikroskoobi kogusuurendus on 400x) 6. Mis on mikroskoobi lahutusvõime ja kuidas seda leitakse? Lahutusvõime all mõeldakse minimaalset kaugust preparaadi kahe punkti vahel, mille kujutist võib antud mikroskoobi abil selgesti eristada. Mida väiksem on see kaugus seda suurem on mikorskoobi lahutusvõime. 0,61 See on leitav ka valemi abil: d= A1 + A2 7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
