Kordasin tiitrimist veel 2 korda, et saavutada kolm tulemust, mille NaOH mahtude erinevus ei oleks suurem kui 0,15 mL. pH mõõtmine ja arvutused Mõõtsin pH-meetriga õppejõult saadud lahuse pH. Tegin õppejõult saadud lahusest 10x lahjenduse. Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ning loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH. Tegin 10x lahjendusega kontroll-lahustest 10x lahjenduse.Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ja loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH. Pipeteerisin 10 mL 10x lahjendusega kontroll-lahust 100 mL mõõtkolbi, lisasin mõõtsilindriga 10 mL kullastatud KCl lahust ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Segasin hoolikalt. Mõõtsin saadud lahuse pH.
veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud. Loksutasin saadud lahust intensiivselt. Pipeteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5 kordse lahjendusega HCl lahust ning lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Büreti täititsin nullini täpse kontsentratsiooniga 0,1004 NaOH lahusega. Hakkasin tiitrima. Tilk haaval hakkasin büretist lahust tilgutama koonilisse kolbi, kus oli 5 kordse lahjendusega HCl lahus ning 3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus muutus roosaks, kuid kui seda loksutasin, siis värvus kadus. Lisasin büretist lahust tilkhaaval seni, kuni värvus ei kadunud HCl lahust koonilises kolvis loksutades ära
20 ml), klaaspulk, kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus (0,1053 M), fenoolftaleiin Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ja metoodikad Lahuse lahjendamine Destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi pipeteeriti 20 ml lahust, lisati vett kriipsuni, suleti korgiga ning loksutati Tiitrimine Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeriti 10 ml 5x lahjendusega lahust ja lisati 2-3 tilk fenoolftaleiini. Bürett täideti 0,1053M NaOH lahusega ja tiitriti, kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima roosa värvus. Seda korrati 3 korda. Toimus reaktsioon: NaOH + HCl NaCl + H2O Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi arvutati 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed Kontsentreeritud soolhappe tihedus 1,179 g/cm3
Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi neljale Petri tassile. Peale
Pipetid ja bürett peavad olema eelnevalt loputatud töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust (pidades meles, et pipett on vaja eelnevalt vastava lahusega loputada) ja lisada 2..3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1 ... 0,15 ml.
Mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töö käik Nelja Petri tassi lisatakse lahjendused jõeveest. Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml jõevett ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga – saadakse lahus lahjendusega 10 -1. Puhta pipetiga viidakse katseklaasist 1 ml 10-1 lahust Petri tassile. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2)
loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisatakse kriipsuni, suletakse korgiga ning loksutatakse intensiivselt. Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määratakse tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeeritakse 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisatakse 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täidetakse nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitritakse, kuni roosa värvus jääb püsima. Tiitrimist korratakse 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutatakse tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,69 mol/l Konts
nHCl = nNaOH ehk VHCl CM HCl = VNaOH CM NaOH Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Mõõtesilindriga mõõdeti 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ning lisati vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suleti korgiga ja lahus segati. Saadud soolhappest tehti viiekordne lahjendus. Pipeteeriti koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti ühe tilga täpsusega kuni roosa värvus püsima jäi. Tiitrimist korrati 4 korda. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Arvutati valmistatud soollhappelahuse molaarne kontsentratsioon ja massiprotsent. Katseandmed Nivoo muut: 15 ml 14,9 ml 14,9 ml 14,9 ml
loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisatakse kriipsuni, suletakse korgiga ning loksutatakse intensiivselt. Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega – pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määratakse tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeeritakse 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisatakse 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täidetakse nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitritakse, kuni roosa värvus jääb püsima. Tiitrimist korratakse 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutatakse tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,69 mol/l Konts
Metoodika: Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Teha saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus. Selleks pipeteerida 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2-3 tilja fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini 0,1004 M NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1-0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades
2. Valmistan 2,4% 100 ml HCl lahuse. Teen 20 ml 5x lahjenduse. Selleks pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisan vett kriipsuni, sulgen korgiga ja loksutan intensiivselt. (pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.) 3. Pipeteerin dest. veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täidan büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitris ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima. Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. NaOH + HCl = NaCl + H2O 0,1046M NaOH lahuse ruumala: VNaOH =10,97 ml (tegin viis katset ja sain tulemused, mis erinesid 0,1...0,15 ml võrra)
fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Mõõtesilindriga mõõtsin 250 ml koonilisse kolbi vee ja lisasin tõmbe all kontsentreer itud soolhapet. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse, selleks pipeteeris in mõõtekolbi 20 ml lahust ja lisasin vett kriipsuni. Loksutasin intensiivselt. Määrasin soolhappelahuse kontsentratsiooni tiitrimisega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml lahjendusega HCl lahust ja lisasin 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi püsima. Kordasin tiitrimist 2…4 korda, kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1…0,15 ml. Arvutasin tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude järgi lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni, millest võtsin keskmise.
ml lahust, vett lisati kriipsuni, suleti korgiga ning loksutati intensiivselt. Pipetid ja bürett loputati eelnevalt töölahusega pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määrati tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeeriti 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti, kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist korrati 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,2% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,608 mol/l Konts
Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet Kolb sulgeda ja lahus segada Teha saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus- pipeteerida 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ja loksutada Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima-korrata 2…4 korda Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Võtta keskmine Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistud algse
Ained: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Alguses mõõtsin mõõtesilindriga (250 ml) arvutatud koguse vett ning valasin selle koonilisse kolbi. Seejärel lisasin vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet ning segasin lahust ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse. Pipeteerisin koonilisse kolbi (10 ml) viiekordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 23 tilka fenoolftaleiini lahust. Seejärel täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi viimase tilga lisamisel püsima. Kordasin tiitrimist 24 korda ning arvutasin 5x lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. 8 Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent 2,2%
segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama.
tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Teha saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1…0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades
NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine
NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon
või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. S o o l h a p p e l a h u s e k o n t s e n t r a t si o o n i m ä ä r a m i n e t i i t r i m i s e g a. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust (NB! Ära unusta pipetti selle lahusega loputamast!) ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate
büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaCl+NaOH→NaCl+H2O CM(NaOH)=0,1004 mol/l Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust (NB! Ära unusta pipetti selle lahusega loputamast!) ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl
Pipetid ja bürett loputati eelnevalt töölahusega – lahusega, mida pipeteeriti või lisati büretist. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See oli vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipeteeriti destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrati 2...4 korda, kuni saavutati kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võeti keskmine
NB! Pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakkan pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täidan büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Kordan tiitrimist 2...4 korda, kuni saavutatan kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. Saadud tulemustest võtan keskmise
Teise katseklaasi pipeteeriti eelmisest katseklaasist 5ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Statiivile asetati 6 puhast katseklaasi ja nummerdati need: · Nr 1 1ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi · Nr2 ja Nr3 1ml viinamarjamahla lahust + 3 ml tööreaktiivi · Nr4 , Nr5 ja Nr6 1ml erineva lahjendusega glükoosi lahust + 3 ml tööreaktiivi Katseklaaside sisu loksutati segamini ja lasti seista 20 minutit. Lahused värvusid õrnalt kollaseks. Pärast seismist mõõdetakse spektrofotomeetril lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused, kasutades võrdluslahusena destileeritud vett. Katse tulemused · Nr1 destileeritud vesi 0,052 ABS · Nr2 viinamarjamahl 0,152 ABS 0,052 ABS = 0,1 ABS · Nr3 viinamarjamahl 0,153 ABS 0,052 ABS = 0,101 ABS
mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suletakse korgiga ja lahus selles segatakse tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tehakse saadud lahuse viiekordne lahjendus. Selleks pipeteeritakse destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Vett lisatakse 100 ml märgini. Lahust loksutatakse intensiivselt. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeritakse 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisatakse 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täiedetakse kindla kontsentratsiooniga naatriumhüdroksiidi lahusega. Tiitritakse ühe tilga täpsusega, kuni koonilises kolvis muutub lahus roosaks. Tiitrimist korratakse 2...4 korda, kuni NaOH mahtude erinevust ei erine rohkem kui 0,1...0,15 ml. Katse andmed Lahuse massiprotsent C% = 1,9% Lahuse tihedus = 1,0078 g/cm3 Konts. happe massiprotsent C% = 36,0% Konts. happe tihedus = 1,179 g/cm3
leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik · Ensüümist valmistati 10ml 20x lahjendusega ensüümi lahust gradueeritud katseklaasi. (0,5ml ensüümi + 9,5ml atsetaat puhvrit). Katseklaasi sisu segati 5min vältel ettevaatlikult. · Võeti 50ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeriti 25ml substraati, milleks on 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH = 4,8. Katseklaasile pannakse kork ning asteatakse 10 minutiks vesitermostaati 30±1C juurde. · Võeti kolm 250ml koonilist kolbi, kuhu pipeteeriti 10ml komplekslahust.
NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine
tegelik 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 0,0527 𝑑𝑚3 Kokkuvõte 𝑚𝑜𝑙 Sool happe lahuse molaarne kontsetratsioon oli 0,0927 ja arvutades 5 kordse lahjendusega, siis 𝑚𝑙 𝑚𝑜𝑙 𝑚𝑜𝑙 0,464 . Kontroll-lahuse (NaOH) kontsetratsioon oli 0,0445 . Katseviga oli 15,5%. Katseviga 𝑚𝑙 𝑚𝑙 võis tekkida tiitrimisel, kus võis ininimliku eksimusega mõne tilga rohkem tilgutada, samuti võis
V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse uldmaht ml V3 - ensuumi maht hudroluusisegus ml g - proteaasi kaalutis g 181 - turosiini molekulmass A = (0,023 x 103 x 26 x 2 x 5) / (600 x 181 x 1 x 0,0055) = 10,01 m. kat / ml Vastavalt definitsioonile, 1 ml ensüümi lahust vastava lahjendusega katalüüsib 1 sekundiga 30 kraadi juures 10,01 mikromooli aine teket. 5. Kokkuvõte: Läbiviidud tööga peaks ensüümi aktiivsuse mõiste selgeks saama. Töö oli viidud lõpuni ja piisava täpsusega, arvutused tehtud ja kõik. 3
Invertaasi aktiivsus arvutatakse valemi järgi: C1 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg. 8,6 | 16 C2 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg. 1,3 V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml. 25,5 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele. T hüdrolüüsi kestus, s. 600 | 1200 180 glükoosi molaarmass V2 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml. 1 ml V3 uurimiseks võetud invertaasi lahuse maht, ml. 0,5 ml. Kuna oli tegu 30 kordse lahjendusega, siis See tähendab, et 1 ml invertiini aktiivsus on 103,77 katalit 1 ml invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 103,77 µmol'i taandavat suhkrut sekundis.
V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 25,5 ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 600 | 1200 180 glükoosi moolmass V2 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml - 1ml V3 uurimiseks võetud invertaasi lahuse maht, ml 0,5 ml A1 = (6,0-1,60)*25,5*1000 / 600 *180*1*0,5 = 2,08 kat/ml A2 = (10,15-1,60) *25,5*1000/1200*180*1*0,5 = 2,02 at/ml A = A1+ A2 /2 = 2,08 + 2,02 / 2 = 2,05 kat/ml Mul oli tegu 30 kordse lahjendusega, siis A = 2,05*30=61,5 kat/ml Järeldus: Proovides sisaldusid taandavad suhkrud. Taandavate suhkrute sisaldus kasvas (võrreldes 0, 10 ja 20 minuti proove). 1 ml antud invertiinipreparaadi toimel toodetakse 61,5 mol-i taandavaid suhkruid sekundis. Töö teostatud:
Tiitriti 0,1003M NaOH lahusega, kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima roosa värvus. 1) 8,1 ml 2) 8 ml 3) 8,1 ml Keskmine 8,07 ml HCl lahuse kontsentratsioon: 4. pH mõõtmine ja arvutused HCl kontroll-lahusest tehti 10x lahjendus ning mõõdeti saadud lahuse pH pH = 2,16 1) 2) 10x lahjendusega lahust pipeteeriti 10 ml 100 ml mõõtkolbi, lisati 10 ml küllastunud KCl lahust, kolb täideti kriipsuni destilleeritud veega. Mõõdeti saadud lahuse pH. pH = 3,12 Küllastunud KCl lahus sisaldab 34 g KCl 100 g vee kohta. Lahuse protsendilisus 34%. M(KCl) = 39 + 35,5 = 74,5 g/mol = 1,16 g/ml 10x lahjendusel CM = 0,529M 2 I = 0,529 = 0,841
pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus, 1,004 M NaOH lahus, fenoolftaleiin. Töö käik: 1. Valmistada 100 ml HCl lahust. 2. Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. (pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt.) 3. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. 4. Bürett täita nullini NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. 5. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Katseandmed: NaOH mahud (ml) tiitrimisel: 12.1; 11.6; 11.8; 11.9 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: NaOH + HCl=NaCl+ H 2 O 12
fenoolftaleiin (ff). 2.2.3 Töövahendid. Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Mõõtesilindriga mõõdeti 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ning lisati vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suleti korgiga ja lahus segati. Saadud soolhappest tehti viiekordne lahjendus. Pipeteeriti koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiini lahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti ühe tilga täpsusega kuni roosa värvus püsima jäi. Tiitrimist korrati 3 korda. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Arvutati valmistatud soollhappelahuse molaarne kontsentratsioon ja massiprotsent. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent C% = 1,8%
loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisada kriipsuni, suleda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määrata tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeerida 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida, kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed. Valmistatava lahuse massiprotsent: 1,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,41 mol/l
1000: tegur üleminekuks mikrogrammidele T: Hüdrolüüsi kestvus: 600s 180: Glükoosi moolmass V2 : Proovi maht taandavate suhkrute määramiseks: 1ml V3 : Uurimiseks võetud invertaasi lahuse maht: 0,5ml Invertiini aktiivsuse arvutamine: (19,8 - 1,3) * 26 * 1000 A= = 8,9 µkat / ml 600 * 180 * 1 * 0,5 Kuna antud katses oli kasutatud vedelat invertiini lahuse lahjendust invertaasi asemel, siis tuleb arvutatud aktiivsus korrutada invertiini lahjendusega, et saada invertiini aktiivsus. Invertaasi aktiivsus on 8,9*20=178 kat/ml, mis on liiga palju. Sellega järeldub, et midagi oli minul tehtud väga valesti. Võib olla viga oli tehtud kas invertaasi lahuse tegemise käigus või tiitrimise käigus või reagentide kogused ei olnud eriti täpsed. Kokkuvõte: Järeldub, et invertiini aktiivsuseks saadi 178 kat/ml .See näitab invertiini kogust, mis produtseerib 1 sekundi jooksul 30°C juures 178 mikromooli taandavat suhkrut
loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust. 4.Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10ml 5x lahendusega lahust ja lisan 2-3 tilka fenoolftaleiini. 5.Täidan bürett nullini lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega 6.Kordan tehet 5 korda, et saavutada suuremat täpsust. Katesetetulemused: =19 ml; =21,7; =19,5; =17,8; =16,2 Arvutuste jaoks kasutan viimast tulemust (=16,2 ml=), kuna juhendaja järgi see vastab kõige rohkem tõele. 7. Arvutan (5 lahjendatud) ja arvestades lahjendusega võrdlen seda algselt valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooniga: Algse mass: Lahuses oleva HCl mass reaktsiooni järgi: Algse lahuse molaarne kontsentratsioom (3% lahus): Suhteline viga Järeldus Eksperiment läks hästi, valmistatud lahuse kontsentratsioon on peaaegu sama, mis oli ettenähtud töö alustamisel. Suur erinevus tiitrimise tulemustel võib põhineda sellel, et ma lasin tilkuda liiga kiiresti ja ei olnud piisavalt hoolikas.
uskumus ravimisse, kui ravimi koostis. Suurbritannias on olnud suurel hulgal juhtumeid, kus malaaria leviku piirkondadesse reisivad inimesed eelistavad üldtuntud meditsiinilistele ravimitele homoöpaatilisi vahendeid. Tagasi on aga ikkagi tuldud koos haigusega. Seda saaks vältida, kui homoöpaadid soovitaksid ennekõike harilikke ravimeid, ent tuluteenimise iha tõttu sisse astunud kliendile seda isegi ei mainita. Sedavõrd suure lahjendusega kui ... pole imestada, et ,,meetod" ei toimi. See aga panebki kahtlema homoöpaatides ning nende ravimeetodites. 6 HOMOÖPAATIA TALLINNAS Homoöpaatia võimalused Eestis ja eriti Tallinnas ei ole eriti laiad. Kogu Eestis kokku 5 ning neist 3 Tallinnas. Kahjuks ei õnnestunud mul täpseid hinnakirju üheltki ettevõttelt hankida. Järgnevalt toon välja Tallinna 3 homoöpaatiaga tegelevat asutust. Homöopaat Elin Saks Aadress: Magdaleena tn
Käsiraamatutes antakse eripöörang tavaliselt naatriumi D-joone lainepikkusel ( = 589,3 nm ) ning temperatuuril T = 20°C . Vastavat eripöörangut tähistatakse . Seega: . Töö ettevalmistamine: Reagendid: Substraat- suhkrulahus, ensüüm- invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH =4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M))
kontsentratsioonist c: = f([eri], l ,c). Meie katses l = 0,2m. Polarisatsioonitasandi pöördenurka mõõdetakse polarimeetri abil. Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse
Kasutati tiitrimise eesmärgil (konkreetses katses tiitriti NaOH lahust). 1 cm3 täpsusega. Mis on stöhhiomeetriline punkt? Punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipeti abil lisatakse ka vedelikku. Kasutati 5x lahjendusega HCl lahuse pipeteerimiseks. Tuleb loputada töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. *Millised reaktsioonid on pöörduvad millised mitte? Tuua näiteid. Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, kus reaktsiooni mõjutavaid tegureid muutes pöördub reaktsioon esialgsete ainete poole. N: alus + hape Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. N: sool + sool. Mõisted:
ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse
Kasutatud uurimis ja analüüsimismeetodid Alguses arvutasin kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 1,6 % HCl lahust. Seejärel mõõtsin mõõtekolbi arvutatud koguse vett (96,2 ml) ja lisasin kontsentreeritud soolhapet (3,79 ml) ning segasin lahuse. Saadud soolhappelahust pidin lahjendama 5x. Siis määrasin soolhappe kontsentratsiooni tiitrimisega. Selleks pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisasin sinna 3 tilka fenoolftaleiini lahust. Büreti täitsin nullini NaOH 0,1004 M lahusega ja tiitrisin ühe tilga haaval kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist kordasin 3 korda. Katseandmed Valmistatud lahuse massiprotsent 1,6% Valmistatud lahuse molaarsus 0,40 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm 3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 3,79 ml Vaja on võtta vett V = 96,2 ml
CH2 N (CH 2 COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. 2. Töö käik 1.3 Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin 100 kordse lahjendusega töölahuse. Selleks võtsin 0,5 ml vedelat invertaasi preparaati ja 50 ml atsetaatpuhvrit. Tegin 100 kordse lahjenduse (algselt pidin tegema 50 kordse lahjenduse, kuid võtsin suurema mõõtkolvi ja sealt tuli ka suurem lahjendus). Segasin klaasi sisu 5 minuti vältel klaaspulgaga kuni ühtlase suspensiooni moodustumiseni. 1.4 Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati ( 7%-line
ml ja 20 ml pipetid, klaaspulk. Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Tööprotsessi kirjeldus Mõõta mõõtesilindriga 96,4 ml vett koonilisse kolbi ning lisada tõmbeall 3,56 ml HCl-i. Kolvile kork peale ning hoolikalt segada. Viiekordne lahjendus: pipeteerida järgmisena mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kuni kriipsuni, kork peale ning loksutada hoolikalt. Pipeteerida koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada umbes 4 tilka fenoolftaleiinlahust. NaOH-ga tiitrida lahust tilga täpsusega, kuni lahuse roosakas värvus jääb püsima. Tiitrimist teha vähemalt kolm korda, kus NaOH mahu näidud on üksteisele lähedased. Lähteandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 1,5 % Kontsentreeritud soolhappe tihedus ρ= 1,0058 g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent~36 % Vaja on võtta kontsentreeritud hapet HCl 3,56 ml Vaja on võtta vett 96,4 ml Katseandmed:
(NB! Ära unusta pipetti selle lahusega loputamist!) ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinlahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudekilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1... 0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOh kahuse kokkulangevate 5x lahjendusega HCl molaarne kontsentratsioon. Saadus tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed. Arvutada palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 2,9 % HCl lahust. Valmistatava lahuse massiprotsent 2,9 % Valmistatava lahuse molaarsus 6 mol/dm3 Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts
ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse
Tallinna Tehnikaülikool Kahjuksm pole asi ikka korras. Kindlasti ei teinud te apelsinimahla uurides 25-kordset lahjendust, vaid 250-kordse. Tehke lõpparvutus 250-kordse lahjendusega. Ja kindlasti leidke kirjandusest internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22
ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse
Urtikaaria Quincke ödeem Quincke ödeem Lokaliseerub allergilise reaktsiooni tulemusena näo piirkonda Tekib turse, mis levib kiirest kaela piirkonda ja sealt alanevas suunas On eluohtlik, sest seoses kaela piirkonna tursega võib laps lämbuda Quincke ödeemi ravi *Hüposensibiliseerivat ravi saab teostada, kui on teada allergeen. Tehakse remissioonperioodis- organismi viiakse suure lahjendusega allergeeni ja jälgitakse reaktsiooni, lahust pidevalt kontsentreeritakse nii palju kui laps talub. Tekivad allergeeni blokeerivad anitkehad. *histamiinglobuliinravi- kui eelnev ravi ei anna tulemusi *kodu tolmuvabaks! *õige päevakava- RKK, karastamine, õige toit, 8imikule rinnapiim) , värske toit Nõgestõbi e. urtikaaria Nahale tekib nõgese kõrvetusega sarnanev lööve
annaabi.ee 
