Lähisuhted ja meie ühiskond Lähisuhted on osa iga elusolendi elust. Isegi puud on juureti ühenduses. Esimene lähisuhe tekib juba enne sündi, emaga. Tänapäeva ühiskonnas on lähisuhtete keerukus ning probleemide rohkus üks kõige ajakohasematest teemadest. Meie ühiskonnas on lugematul arvul üksikvanemaid. Koolis lastelt küsides on enamasti rohkem kui pooltel vanemad lahutatud. Probleeme ei lahendata, vaid otsustatakse, et on lihtsam lahkuda. Lahutus võib olla ka vältimatu, alkoholi probleemi või vägivalla tõttu.
Inimestevahelise lähisuhte/intiimsuhte kujunemise eeldused, selle säilitamise eeldused ja põhjused, miks need suhted lagunevad. Suhte loomine, millest võiks kujuneda lähisuhe, pole kerge. See, kui kiiresti või kui kergelt suhe hakkab kujunema, sõltub paljustki inimesest endast. Mõni inimene on loomult julge, aga teine hoiab pigem endasse. Eelduseid ja põhjuseid suhte säilitamiseks on väga palju ja väga erinevaid, kõik oleneb inimestest endast. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhte kujunemist. Nendeks on: füüsiline lähedus, kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus
nii nendele, kes osalesid spetsiaalsel kõnetreeningul kui ka neile, kes ei osalenud · 3) personaliliikmetele, kes augementatiivset kommunikatsioonisüsteemi omandavate lastega kokku puutusid. · (Kõiv 1998: 67, 83) Samas muudeti mitte ainult kommunikatsioonikeskonda vaid kogu istitutsionilist keskkonda: · 1). Sotsiaal-emotsionaalset grupiviisiline kasvatusstiil asendati integratsioonilisega, mis võimaldas lähisuhe tekkimist ja säilimist laste ja nende hooldajate vahel (üks kasvataja oli ühele lapsele kui asendusema); · 2). Organisatsioonilist meeskonnatöös osalejate suurema autonoomia ja vastutuse ning sümmeetriliste omavaheliste suhete tekkimine ja säilimine; · 3). Füüsilist keskkonda lastepärase ja laste individuaalseidvajadusi ning ka personali isikupära ja tööga seotud vajadusi arvestava keskkonna tekkimine ja säilimine; · 4)
Peenise verevarustuse häireteks on nii arteriaalne puudulikkus (vähenenud verevool peenisesse) kui ka venoosse verevarustuse häire, kusjuures sageli on tegemist segavormiga. Kõigis erektsioonihäirete riskifaktoriks on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. Psühhogeensed põhjused lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud erektsioonihäirete korral. Peamised psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist laadi häire võib tabada näiteks emotsionaalset noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire.
turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtlemises, emotsiooides ja käitumises. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, millest võib välja kujuneda pikaajaline lähisuhe. Armumine toimub alates esimesest silmapilgust või võib ka kujuneda pikemaajalisest sõprusest. Kasvab motivatsioon õppida, kedagi abistada, tutavaid kiita. Valdavad positiivsed emotsioonid. Tugevad emotsioonid ja väljavalitu idealiseerimine. Periood, mil inimene on väljavalitust tohutult lummatud möödub aja jooksul. Armumine ei pruugi olla ainult nauding (ärevus, vastandlikud tunded). Esimesed armumised leiavad aset, kui on tekkinud arusaam lähisuhetest meedia, kirjanduse,
pinnalt. - Pühendumise faas. Uuenenud suhte faas. Räägitakse läbi valud ja täitumata unistused, vajadused. Kriitika asendub toetusega. Kui tahetakse jätkata, tuleb õppida tegema koostööd. Jagatakse igapäevaselt mõtteid, muresid, hirma, unistusi, vajadusi. Ja seda rahumeelselt. Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Lapse arengu põhiküsimuse ja lapsevanema roll lapse kasvatamises Perekonna majandamine Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt perekonnas, tõrjutus kooselus/abielus Romantiline armastussuhe(seksuaalsus+armastus) ja selle konfliktid Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interakstioonile tulevikus. Interaktsioon on mitmekordne ja pikaajaline. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad. Suhtes
ühitamisele? Kuidas riik saab toetada tasakaalu hoidmist töö- ja pereelu vahel? Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub: - Inimese (ja tema pere) soovidest - Inimese (ja tema pere) vajadustest - Töö iseloomust - Kas töö vastab soovidele ja vajadustele JA - Töö olemasolust 10.11.2017 Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt paasrisuhtes perekonnas, tõrjutus kooselus /abielus. Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku m,itu korda üksteist mõjutavad nii, et igakäesolevat interaktsiooni mõjutab vastastikmõju minevikukst ja /või ootused interaktsioonile tulevikus Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad Suhted- vastastikuse sõltuvuse seisund, mis on tekkinud vastastikmõjus ning kahel inimesel on suhe sel määral, kuidas nad vastastikku üksteist mõjutavad
ühitamisele? Kuidas riik saab toetada tasakaalu hoidmist töö- ja pereelu vahel? Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub: - Inimese (ja tema pere) soovidest - Inimese (ja tema pere) vajadustest - Töö iseloomust - Kas töö vastab soovidele ja vajadustele JA - Töö olemasolust 10.11.2017 Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt paasrisuhtes perekonnas, tõrjutus kooselus /abielus. Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku m,itu korda üksteist mõjutavad nii, et igakäesolevat interaktsiooni mõjutab vastastikmõju minevikukst ja /või ootused interaktsioonile tulevikus Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad Suhted- vastastikuse sõltuvuse seisund, mis on tekkinud vastastikmõjus ning kahel inimesel on suhe sel määral, kuidas nad vastastikku üksteist mõjutavad
suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslastelt, lastelt, sõpradelt, headelt naabritelt klubi- või töökaaslastelt. Emotsionaalne toetus põhineb empaatial ehk teise inimese tundemaailma sisseelamisel, kida iseloomustavad armastus, usaldus ja hoolivus. Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolu või puudumisel on inimese tervisele määravaim osa. Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile kutsuda nii kehalisi häireid kui kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise muutusi (näiteks alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist, vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist. Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui sa oled ümbritsetud
Nagu eespool öeldud, ei põhjusta stress ise veel depressiooni. Depressioon vallandub alles siis, kui stressis inimene tunneb jõuetust või abitust. Psühhoteraapia püüab leevendada just nimelt seda abitustunnet. Paljudele inimestele piisab üksnes sellest, kui nad saavad oma valust rääkida ning tunnevad, et neid on ära kuulatud ja mõistetud. Paljud inimesed elavad elu, mis ei vasta nende endi vajadustele ja väärtushinnangutele. Paljude ametikoht, eluviis või lähisuhe ei rahulda nende vajadusi. Selline olukord võib kesta aastaid, ilma et inimene seda tähele paneks. Kuid pinged kuhjuvad, tekib rahulolematus, elu tundub üha mõttetum ja rõõmutum. Sellisel inimesel aitab psühhoteraapia avastada oma tegelikku mina. Psühhoteraapia suur pluss on ka see, et terapeut sisendab lootuse kaotajale realistlikku lootust. (Preston, J., 2010) 11 4
orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates.
Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolul või puudumisel on inimese tervisele määravaim osa.(2) Materiaalse toetuse all mõeldakse otsest käegakatsutavat ainelist abi ja teenuseid. Teavet pakkuv toetus tähendab kasu toovate nõuannete, soovituste ja informatsiooni jagamist. Hinnanguline toetus põhinev isiksuse tunnustamisel, tema kaasaelaval kuulamisel, mis on igaühele vajalik enesehinnangu kujundamisel.(2) Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile kutsuda nii kehalisi häireid kui kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise muutusi (näiteks 6 alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist, vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist.(2)
Ettevaatamatu kuriteo puhul ei ole katset! Soov oli, aga teostus jäi poolele. Kui lõpule viidud asjaolude puhul alustame analüüsi objektiivsetest tunnustest, siis katsete puhul alustame subjektiivsetega. Süüteokatse kontrollimine 1. Isikute kokkulepe hilisema süüteo toimepanemiseks ei ole katse. 2. Süüteo toimepanemisel varistusega algab katse hetkest, kui toimepanija ja kannatanu vahel on tekkinud lähisuhe, mis võimaldab tegu toime panna. 3. katse algab hetkest, mil isik vahetult alustab süüteo toimepanemist. 4. katset iseloomustab, et süütegu ei ole veel lõpule viidud. 5. Katse võib olla: · Lõpetatud katse isik vastavalt oma ettekujutustele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. · Lõpetamata katse isik ei ole veel teinud kõike, mida peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. 6
näha nagu kriimustusi või murtud luid. Teisalt on emotsionaalselt halvasti koheldud naised aga seisukohal, et üks suurimatest probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, on just see, et teised võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega
ees, mis takistab lähedaste suhete loomist. Kuidas täiskasvanud suhtuvad lapse 8 alastiolekusse? Kuidas täiskasvanud reageerivad, kui laps räägib rumalasti/ropult? Liialdatud tähelepanuavaldused panevad aluse hilisemate lähisuhete probleemidele. Lapseeas pannakse paika ka väärtushinnangud, siin on vanemate roll väga tähtis. Milline on lähisuhete kvaliteet? Milline on lähisuhe vanemaga? Seksuaalsus laiemalt võttes. Põhiline on seksuaalkasvatus kodus, millel on pikaajaline mõju hilisemale seksuaalsusega seonduvale. Vormitakse välja väärtussüsteemid. Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole)
Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae)
Teine video: kohase käitumise õppimine. 11. Karistamine Operantne tingituse viis Kohatule käitumisele järgneb negatiivne sündmus. TÕHUSAM: kohatu käitumise tõenäosus tulevikus väheneb selle tõttu, et mingi privileeg on ära võetud. Karistus! Tõhus, kui see on vahetu, järjepidev, kui karistab see indiviid, kes lapsega lähisuhetes. Kui karistust kasutada, siis aspekt, et karistajana ollakse alati võimupositsioonil, siis lähisuhe võib muutuda kaugemaks. Karistamist peab alati põhjendama!!!!! Põhjused, miks pole mõtet: - Tagajärgi ei saa ette arvata tagajärjed olenevad suhetest, lapse isiksusest. - Laps õpib karistades ära selle, et järgmisel korral oskaks karistamist vältida. Ehk teeb oma tükke teistest kohtades, väldib sellega karistus. Ei õpi selle kõrvale tõhusaid käitumise viise. - Tekitab alandust, kibestumist. Kaugendab lähisuhtes olevaid indiviide, sest võimuupositsioon
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
näha nagu kriimustusi või murtud luid. Teisalt on emotsionaalselt halvasti koheldud naised aga seisukohal, et üks suurimatest probleemidest, millega nad silmitsi seisavad, on just see, et teised võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid?
terapeut tegevusplaani - mida patsient peaks oma eluga ette võtma, et probleemid laheneksid. Sageli on raske härjal sarvist haarata, eriti kui depressioon on üle pea kasvanud. Kuid paljud inimesed leiavad, et tegevusplaani koostamine - kas siis üksi või terapeudi abiga - annab neile tagasi isikliku elu juhtimiseks vajaliku enesekindluse. Mis veel. Paljud inimesed elavad elu, mis ei vasta nende endi vajadustele ja väärtushinnangutele. Paljude ametikoht, eluviis või lähisuhe ei rahulda nende vajadusi. Selline olukord võib kesta aastaid, ilma et inimene seda tähele paneks. Kuid pinged kuhjuvad, tekib rahulolematus, elu tundub üha mõttetum ja rõõmutum. Sellisel inimesel aitab psühhoteraapia avastada oma tegelikku mina. Te õpite tundma oma tõelisi soove, ihasid ja vajadusi. Loraine töötas aastaid raamatupidajana ning tundis sageli, et pole oma tööga eriti rahul, ehkki konkreetseid kaebusi tal polnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
