· Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused: · Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus) · Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne) · Difteeria( hingamisteed on kahjustatud) · Salmonelloos( kahjustab seedeelundkonda)
Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd
TASAKAALUSTATUD VEEREZIIM, VESI EI KANNA TOITAINEID SÜGAVALE. MULDI VÕIB OHUSTADA PÕUASEL SUVEL SOOLDUMINE, KEVADEL TUULEEROSIOON, SÜGISEL VEE- EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI, SAMAS ISE KASUTAVAD VÄHEM TOITAINEID C. RIKAS MULLA-ELUSTIK MULLAS ON PALJU MULLAORGANISME, KÕDUNDAJAID JA LAGUNDAJAID II. LEETUMINE TOITAINED ON KANDUNUD MULLA SÜGAVAMASSE KIHTI - TUME SISSEUHTEHORISONT. KÕRGEMAL ON HELE TOITAINEVAENE VÄLJAUHTEHORISONT. MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHE KLIIMA. MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE
Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14. Miks ei saa kõiki röövloomi kiskjateks nimetada? 15. Kuidas avaldub konkuresnt sama liigi isendite vahel? Näited 16. Kuidas avaldub konkurents eri liigi isendite vahel? Näited 17. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. 18. Mis on toiduvõrk? 19. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? 20. Mis juhtuks looduses, kui kõik lihasööjad kaoksid? 21. Mis on liik, kooslus, populatsioon? Too näited nende kohta. 22. Nimeta Eesti kolm maismaa- ja kolm veeökosüsteemi. 23. Mida tähendab looduslik tasakaal. 24. Kuidas rikub inimene looduslikku tasakaalu? Too näited. 25. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 26. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 27
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega
VÄGA tugevad Idatuuled (ei ole takistusi) Talv: arktiline ÕM, polaaröö, külm, lumevaene, Päikesekiirte langemisnurk väike. tugevad tuuled, -15º... -20º C. Tagasipeegeldumine. Polaaröö, -päev. Suvi: parasvöötme ÕM, polaarpäev, jahe, niiske Kõrgrõhkkond. Sademeid vähe, 200-300 mm +10º...+15º C. Mullad: puuduvad, õhukesed-> vähe orgaanilist Sademeid: 150 ... 400 mm. osa, lagundajaid puuduvad. Põhja Atlandi hoovuse mõju Euroopa osale. Taimestik: liigivaene(samblad, samblikud,vetikad). Labradori hoovuse mõju Põhja Ameerika kirdeosale. Kliimavöötmed Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled
astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevalt ümbritsevast elus ja eluta loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks.
toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis. toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon,
Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10protsenti eelneva taseme biomassist kossteem Isereguleeruv tervik, milles biotsnoos ja kotoop on omavahel
poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine), tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened, kahjulikud kõrrelistele taimedele, kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 20.Seente tähtsus toiduaine tööstuses: pärmid, loomasööt, juustud. 21.Seente tähtsus meditsiinis ja teaduses: penitsiliin, tungalterad. 22. 23.Ökosüsteemis on vaja lagundajaid, et lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. 24.Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. 25. Bakterie tähtsus inimeste jaoks: o Toiduainete hapendamine—hapukurk, juust, jogurt, hapupiim. • oKütused—taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani.
4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid. Seentel on osa ka inimese elus. Toiduainetetööstuses kasutatakse pärmseent kondiitritoodete valmistamisel, lahja alkoholi kääritamisel jpm., samuti kasutatakse seeni toiduks. Kuna aga paljud seened kasutavad elutegevuseks ka elusorganisme, põhjustavad nad ka hulgaliselt seenhaigusi (küüne- ja jalaseen jpm) Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub
Reisil tulevad kasuks alati eelnevad teadmised eluolu, tavade, käitumise ja ka riietuse kohta. Peab olema hästi ettevalmistunud ebameeldivusteks ning mitte lasta häirida ennast igal pisiprobleemil. Peab olema avatud uutele teadmistele ja peab olema mõistev rahvaste eripärade suhtes. 9. Geograafiatunnist õpitust kohtasin näiteks seda, et liustikul olles tuleb kõik asjad, mis sa sinna viid endaga kaasa tuua, sest lagunemisprotsessid on aeglased, kuna on vähe lagundajaid nivõrd külmas kliimas. Samuti vastab kliima lähipolaarsetele ja parasvöötme kliimavöötmete omadustele. Teadsin ka seda, et päike on liustikel väga tugev ja ere, sest päike paistab kõrgelt. Terve raamat oli elamus igas mõttes, sest kohtasin palju uut ja huvitavat, millest enne kuulnudki polnud. Väga palju tuttavaid asju ette ei tulnudki. 10. Raamat oli kirjutatud väga kaasahaaravalt ning koguaeg sain teada midagi uut ja huvitavat
Ülesanded 1. Süsiniku(C) ja lämmastiku (N) suhe C:N on oluline mullaparameeter orgaanika lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga?
sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5]. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Crinoid. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Crinoid (10.10.2014) 2. Crinoids. [WWW] http://www.paleosoc.org/Crinoids.pdf (10.10.2014) 3.Kivist herbaarium. [WWW]http://www.loodusajakiri
organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur, organismide elutegevust mõjutatavad keskkoonategurid, mis tulenevad ümbritsevad elust ja eluta loodusest, jaotatakse biootilisteks ja abiootilisteks
11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või
Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem. Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikajaline stabiilsus. 1
33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline), II astme tarbijad-kiskjad (taimtoidulised, loomtoidulised), III astme tarbijad-tippkiskjad (ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma?
tarbimisega maades on see keskkonna probleem eriti terav. Me viskame ära asjad, mida me enam ei aja, ja ostame uued, mille peagi jälle välja vahetame. Nii uuendame mööblit, majapidamismasinaid, riideid jms. Peaaegu kõik toiduaeined on pakendites, mis hiljem prügikaste ummistavad. Kõikidele koduses majapidamises tekkivatele jäätmetele lisanduvad veel tööstusetootmisjäätmed. Üha enam võetakse kasutusele uusi materjale. Üldjuhul on need aga sellised, lillel pole looduses lagundajaid, nagu nt plastmassid. Suur osa pakendeid ongi plastikust. Kui varem kasutati jäätmeid sageli energia saamiseks, siis tänapäeval kasvab prügi juurde tunduvalt kiiremini, kui seda likvideerida või millekski muuks kasulikuks muuta osatakse. Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase.
just kõige vanemate majade puhul, millel sageli efektne väga lai laudis) on selle esmaseks eelduseks, et puidupind peab olema korralikult värvitud. ● Tüüpiliseks veaks oli uuritud hoonetes ka vana värvi eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus värvikiht koos eelmis(t)ega maha. ● Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on
elutegevuseks. See toimub orgaaniliste ainetel järk-järgult oksüdatsioonil, mille tulemusel eraldub jällegi soojusenergia. Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaned biomassi jaotusega toiduahelas. Iga järgmine troofiline tase talletab vaid umbes 10% I astme tarbijate biomassi energiast. ÜL: Leia tootjate biomass, kui 4 lülilise toiduahela tipus on 10- kilone tipptarbija. Kuidas nim selle toiduahela lülisid? Miks toiduahelatesse ei märgita lagundajaid? 10kg TIPPTARBIJA <> 100kg II ASTME TARBIJA <-> 1000kg I ASTME TARBIJA <-> 10000kg TOOTJAD Kordamine Karnivoor loomtoiduline loom Omnivoor segatoiduline loom, toitub nii taimedest kui loomadest Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda o Ökoloogilised tegurid mõjutavad organismi arengut
organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid Ökoloogiline amplituud ökolloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur. Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast elusast ja eluta loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
mitmekesisus, näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Tootjad (taimed) -> 1. astme tarbijad (taimetoidulised loomad) -> 2. astme tarbijad (taimetoiduliste loomade sööjad) -> 3. astme tarbijad (kiskjate sööjad) -> (4. 5. 6. jne astme tarbijad) -> Lagundajad (tarbijate väljaheidete ja jäänuste sööjad) -> Veel lagundajaid (lagundajate jäänuste sööjad) -> Lõpp Energia liigub ka just selles järjekorras. _______________ Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud, kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased, kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed. ______________________________________________________________________ _____ 18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine;
Too näiteid FS kudede osakaal väheneb taime vananedes. Väga suuri kulusid tehakse transpordikudedesse ja varude säilitamisse.Lühiaegseid ebasobivaid tingimusi taluvad hästi. Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi (nt tamm) 24 Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid? Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt tootjaid, herbivoore, karnivoore, lagundajaid Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x-teljele. Energia, arvukus, biomass 25 Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel Karnivoorid saavad herbivooridelt alla 10%. 26 Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest
sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, juba ülestöötatud või vaheladudes. sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. Kuuluvad juuremädanike hulka ja valdavalt 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: parasiitsed. Laomädanikud on surnud puus, Anaeroobsetes tingimustes lagundavad ei tekita haigust elavas puus. Tüüpilised puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib metsamädanikud on juuremädanikud: juurepess, külmaseen, juurepruunik, lõhestunud pinnaga, poorid nurgelised, põleseen, kährik. Juurepess- 2 liiki: ebakorrapärased kuni laburüntjad. Sageli 1)männi-juurepess ja 2) kuuse-juurepess hallika kirmega kaetud, tekitab kuuse (tsentraalne, soojalembene, tekitab korrosioonset südame mädanikku.
MIS ON SOO ? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi. Eestis nimetatakse sood mitut moodi. Soo on nii üldine mõiste, kui tähendab ka lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks.Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega
organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid Ökoloogiline amplituud ökolloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur. Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast elusast ja eluta loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad
2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad
ultravioletkiirgust absorbeerib. Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad. Põhjapoolkeral on o3 sisaldus suurim kevadel ja väikseim sügisel. Stratosfääri sattunud v Ga pikaealised ühendid, mis hävitavad osooni, osooni tekke ja hävingu tasakaal on häiritud ja stratosfääri osoon on hakanud vähenema. Broom on suurimad osoonikihi lagundajaid. Mida vähem osooni stratosfääris, seda rohkem on maapinnale jõudvat UV kiirgust. Osoonikihi hõrenemine mõjub inimestele: Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb Halli kae sagenemine Organismile kahjulik - hingamisteede haigused, herpeseinfektsioon Osoonilagunemine EI VÕRDU kliima soojenemisega KASVUHOONEGAASID/EFEKT Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust Neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, tagajärjeks temperatuuri tõus
Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transportvalk - valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises. Trinaarne nomenklatuur - liigi alamliikide eristamiseks kasutatav teadlik (ladinapärane) nimetussüsteem, kus taksoni (alamliigi) nimetuses on peale perekonna ja liigi veel alamliigi nimetus (vt. ka binaarne nomenklatuur). Troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Tsellulaarne immuunsus - patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsentrosoom - loomaraku tuuma lähedused paiknev üksik organell, mis koosneb kahest
vesiniküks, millest suurem osa hapnikku lendub atmosfääri kui jääkprodukt, vähene osa sellest kulub respiratsioonile. Vesinikku kasutatakse seejärel CO2 redutseerimiseks ja esmaste fotosünteesiproduktide (kolmesüsinikuline suhkur fosfoglutseeraldehüüd). Sedasi käib fotosüntees taimedel ja paljudel rohevetikatel ning mõningatel protistidel. 18. Heterotroofid, nende toitumine ja energiakasutus? Kõik lagundajad on loomulikult heterotroofid, toitudes surnud orgaanilisest materjalist. Lagundajaid leidub viiest eluslooduse riigist neljas, vaid taimede hulgas neid pole (vahel nimetatakse seentel pärasiteerivaid ilma klorofüllita taimi ekslikult saprofüütideks). Heterotroofid peavad saadud toitu tugevalt muundama. Piltlikult öeldes peavad heterotroofid võtma keskkonnast valmis orgaanilisi aineid, millest paljud on polümeerid, lammutama need monomeerideks ja uuesti enda kehaomaste ainetena kokku panema. Toitumine koosneb
Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi. Eestis nimetatakse sood mitut moodi. Soo on nii üldine mõiste, kui tähendab ka lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
säilitada (eriti oluline on see just kõige vanemate majade puhul, millel sageli efektne väga lai laudis) on selle esmaseks eelduseks, et puidupind peab olema korralikult värvitud. Tüüpiliseks veaks oli uuritud hoonetes ka vana värvi eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus värvikiht koos eelmis(t)ega maha. Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Joonis 2.38-l on toodud fassaadi värvkatte üldise hinnangu kohta. Ligi kahel kolmandikust elamutest ootab fassaadi värvkate lähiaastatel uuendamist: puhastamist, kruntimist ja värvumist
annaabi.ee 
