Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall
ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki. Neist on seni kindlaks tehtud vaid 23 500, seega ainult 60%. Olukorrahinnangu oleme
miljonit eurot, läbi Metsateenistuse · Tegevusluba metsanduslikeks töödeks antakse kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele, kes omakorda osa tulust tagastavad riigile. Riiklik Metsaarengu Fond · Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel · Tehniline abi ja metsa-ala suurendamine · Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega · Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine · Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelkõige lageraied · Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine · Keskkonnaalane harimine · Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazonase Fond · Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine · Keskkonnakontroll, järelevalve ning seaduste teostus · Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse · Hävitatud alade taastamine Kokkuvõte · Brasiilia metsapoliitiline areng sai hoo sisse 1960ndatel,
Äärmiselt ohustatud Second level Leidub arumetsades Third level Fourth level Ohustab puuliikide osakaalu Fifth level muutmine metsades (lageraied) www.carpathianbasinspecies.eu/13_B ig_Pictures_for_Children_&_Screen/ Galleries/Big_Pictures_Lichen_Mush room/Lactarius 16 %20mairei_2_1big.html Kollasepiimane riisikas Lactarius chrysorrheus Click to edit Master text styles katkendlikult voodilise kubaraga Second level (512 cm)
tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki. Neist on seni kindlaks tehtud vaid 23 500, seega ainult 60%. Olukorrahinnangu oleme siiani
seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3) Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud
ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki. Neist on seni kindlaks tehtud vaid 23 500, seega ainult 60%.
toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem? Kõrbete lähedal olevad alad, kuna tuuleerosiooni ehk deflatsiooniga kannab tuul mullaosakesi kuni kümnete kilomeetrite kaugusele, kus see mitteviljakas muld matab viljakama mulla enda alla. Austraalia, Sahara, Kalahari (L-Aaf), Gobi (Aasia),
Formica lugubris Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Metsahooldustööd; Metsade Puuduliku andmestikuga Formica nemoralis Metsataimkond vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine; Lageraied Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica polyctena Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica pratensis Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
kahjustatud metsatükkide puhul. III rühm kaitstavad metsad. Need on metsad, mis asuvad geoloogiliste, geomorfiliste, hüdrograafiliste ja kultuuriste kaitsealade territooriumil, seda tüüpi reservides looduskaitsealadel ja biosfääri jälgimise aladel, metsad kaitsevööndites ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid, mis on võimelised kaitsma pinnast, õhku, vett ja inimeste elutingimusi. Lubatud on muud kui lageraied, väikeseulatuslikud lageraied (kuni 5-l hektaril). IV rühm majandatavad (äri-) metsad. Metsad, mis ei kuulu rühmadesse I-III. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid ja pakkuda jätkusuutlikult looduskaitselistele nõuetele vastavalt puidumaterjali. Kõiki tüüpi raied on lubatud. Lageraiealad ei tohi olla suuremad kui 8 hektarit. Sanitaarne lageraie ei ole rühmades II, III ja IV ei ole piiratud (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.3. Metsakasutus
Raplamaal (joonis 2). Lendorava levila on Eestis pidevalt ahenenud ja see loom on muutunud haruldaseks. Püsivaatluste seiretulemuste järgi püsib lendorava arvukus viimastel aastatel stabiilsena, sest elutingimused nende elupaikades on säilinud suhteliselt muutumatutena. Olilistemaks ohuteguriteks on vanade metsade ja nendes leiduvate õõnsate puude vähenemine ning raied lendoravate elupaikades. Eriti suureks ohuks on lageraied, mis hävitavad elupaiku ja loovad levikubarjääre. Lendorav on Eestis I kategooria kaitsealune liik ning kantud ohualti liigina punasesse raamatusse. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 2. Lendorava levik Eestis enne 1980. aastat (sinine) ja aastatel 1980 2003 (roheline). (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üldiselt on kaitsealused liigid jaotatud looduskaitseseaduse järgi kolme kategooriasse (joonis 3)
vahekaugus. Kokkuveoteed Raja tee puistu hõredamatesse kohtadesse. Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile. Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult kitsad ja looklevad. Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus. Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse. Uuendusraied Uuendusraiet tehakse metsa uuendamiseks Lageraied Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud: Seemnepuud Säilikpuud Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud seemnepuudeks jäetakse 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid
Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada pesitsusvõimalused praegusele must-toonekure asurkonnale, ning selle saavutamiseks
saaks taastuda. Samas on must-toonekurg hakanud oma levikupiiri nihutama lääne poole ja asunud pesitsema mitmes Lääne-Euroopa riigis nagu Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Itaalia. Ka Eestis on märgata sama tendentsi: nüüd võib levikukaardilt näha, et Saaremaa on üks tihedamalt asustatud maakondi (2). (2) OHUTEGURID Pesapaikade hävimine: Peamisteks ohuteguriteks on siin metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Pesitsemise ebaõnnestumist on põhjustanud ka metsnugise rüüste. Pesitsusaegne häirimine jaguneb kaheks: häirimine pesa juures ja häirimine toitumispaikades. Häirimine pesapaikades. Peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses Lätis nt on inimtegevuse häirimise tagajärjeks olnud 1020% poegade või munade hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha.
4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku.
puud. 3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied
4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri)
inimesi, kes on valmis kaasa aitama nende uurimisele ja säilitamisele. Remm ning Absalon arvavad, et majandus ja kaitse saavad käia käsikäes. Majandustegevust ja liigikaitset tuleks koos planeerida, hoidmaks ära lendorava elupaikade eraldamist lageraietega. Kuna lendoravad ei satu peaaegu kunagi maapinnale: (ainult äärmuslikes tingimustes ohu korral) nad liuglevad puult puule ja ka nende pesapaigad on puudeõõnsustes, siis on tähtis, et neil oleksid ka pesapaiga ümber puud. Lageraied esiteks hävitavad nende pesitsuspaigad ja võivad ka lendorava jätta täiesti eemale teistes puudest, nendel liikumine on piiratud ning pole võimalik kohtuda teiste isenditega, et paljuneda või leida piisavas koguses süüa. Samas kui majandada metsade lagaraied viisil, et hoida elupaiku lendoravale, jätab see alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks
inimesi, kes on valmis kaasa aitama nende uurimisele ja säilitamisele. Remm ning Absalon arvavad, et majandus ja kaitse saavad käia käsikäes. Majandustegevust ja liigikaitset tuleks koos planeerida, hoidmaks ära lendorava elupaikade eraldamist lageraietega. Kuna lendoravad ei satu peaaegu kunagi maapinnale: (ainult äärmuslikes tingimustes ohu korral) nad liuglevad puult puule ja ka nende pesapaigad on puudeõõnsustes, siis on tähtis, et neil oleksid ka pesapaiga ümber puud. Lageraied esiteks hävitavad nende pesitsuspaigad ja võivad ka lendorava jätta täiesti eemale teistes puudest, nendel liikumine on piiratud ning pole võimalik kohtuda teiste isenditega, et paljuneda või leida piisavas koguses süüa. Samas kui majandada metsade lagaraied viisil, et hoida elupaiku lendoravale, jätab see alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks
Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. Lagendikke ümbritsevad alad on samuti ohus, sest niiske õhu massid liiguvad metsadest lagendike poole vähendades nii metsale kättesaadava vee hulka. Suuremahulised lageraied ohustavad seeläbi terve metsa elujõulisust. Kuid hävitatud metsa alt vabanenud maa säilitab oma sademed ainult nii kaua kuni läheduses on piisavalt metsa, selle hävimisel vähenevad ka sademed. Erosioon muudab mulla kiiresti väärtusetuks ja nii liigutakse iga viie aasta tagant uuele maale ning jäetakse vana sööti või karjamaaks. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase sajandi kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja
Hüdroloogiline mõju Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Angervaksa kasvukohatüüp - Iseloomulikud on segametsad. Tootlikkuselt kuuluvad puistud II...III boniteediklassi. Angervaksa kasvukohatüüp kuulub selliste kasvukohtade hulka, kus kuivendamisega kaasnevat puistute tootlikkuse tõusu peetakse üldiselt tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad ka P.
Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. Mitmed uurimused on näidanud, et puudest puhastatud lagendikel on õhuniiskus ligi 50% väiksem kui vihmametsas, ning temperatuur kuni 5°C kõrgem. Lagendikke ümbritsevad alad on samuti ohus, sest niiske õhu massid liiguvad metsadest lagendike poole vähendades nii metsale kättesaadava vee hulka. Suuremahulised lageraied ohustavad seeläbi terve metsa elujõulisust. Mitmed Ameerika firmad on avaliku kriitika ja protestide osaliseks saanud, sest nad impordivad oma kiirtoidurestoranides kasutatava liha Brasiiliast, andes sellega oma nõusoleku vihmametsa hävitamisele. Enim tuntud nende seast on McDonald's ja KFC, kuid ka mitmed lemmikloomatoidufirmad kasutavad oma toodetes odavat Brasiilia liha. Alates 2004. aastast on Brasiilia maailma suurim loomaliha eksportija, eksportides
äravooluhulki. Üleujutused on siiski tingitud paljudest faktoritest, mitte ainult metsa kuivendamisest. Sellisteks teguriteks on valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara), lumikatte veesisaldus. Tihedama kraavide asetuse korral kasvab üleujutuste oht. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu. Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. Mõju vee kvaliteedile Tahke aine väljakanne. Hõljum - orgaanilise või mineraalse materjali osakesed, mis esinevad vees hõljuvas olekus. Tahke orgaaniline materjal ummistab veekogusid rohkem kui mitteorgaaniline materjal. Orgaaniline materjal on bioloogiliselt aktiivne, seega tarbib mineraliseerumisel hapnikku.
o Teistel 2a Lageraietega metsa ülestöötamine on Eesti tingimustes valitsev, see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja metsauuendamine on kõige edukam. Turberaied – uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus Eesmärk luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arendamiseks vana metsa turbe all Puudused: o Hõrendamisega suureneb tormioht o Kasvavate puude vigastamise oht o Kallimad kui lageraied, kuna tihti ei ole maksimaalselt mehhaniseerida. Eelised: o Eesmärk vana metsa all välja kasvatada uus metsapõlvkond o Vana metsa ära raiumisel on uus põlvkond juba olemas o Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad (haiged, kahjustunud vms) puud o Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus Aegjärkne raie Kuni 20 aasta jooksul u 2-4 raiejärguga
Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja
Suured veehulgad uuristavad mulda uhtevagusid. Reljeefi kõrgematelt osadelt kandub seetõttu mulda ära, mille tagajärjel kujunevad väheviljakad erodeerunud mullad. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Seda ära hoida aitab kõige paremini mets. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Metsade mõjul äravool jõgedes ühtlustub, nad vähendavad äravoolu kevadel ja suurendavad seda madalveeperioodil. See on väga tähtis, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Aurumine Mets ja evapotranspiratsioon Evapotranspiratsioon koosneb kolmest komponendist: a) aurumine taimedelt,
Allogeenseteks teguriteks võivad olla kliima muutused, katastroofid, mulla mineraalosa teke (settimine, erosioon, leetumine), loomade mõju (tolmlendamine, herbivoorlus, tallamine) ja patogeenid. Allogeenseteks teguriteks võib lugeda ka inimtegevuse mõju, mis on viimasel mõnel aastatuhandel olnud aina olulisem kooslusi kujundav tegur. Siia kuuluvad sellised muutused, mis looduslikult ei teki või kui tekivad, siis äärmiselt ebatoenaoliselt. näiteks lageraied, maapärandus (kuivendamine), põllumajandustegevus, voorliikide sissetoomine, liikide eemaldamine kooslusest, pestitsiidide ja väetiste kasutamine, saasteained ohus, vees ja mullas. 107. Suktsessioon maismaal Umbes 10 000 – 13 000 aastat tagasi vabanes Põhja-Euroopa järk-järgult mandrijää alt. võib arvata, et vabanenud maal ei elanud algul ühtki elusorganismi. Seega algas primaarne suktsessioon. Primaarseid suktsessioone on uuritud maalihkealadel, vulkaanide nõlvadel
loal. 87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid, Hoolduse ebapiisav kvaliteet ja ebasobivad võtted, mis hävitavad taimestiku Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid haigused, parasiidid 88. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
annaabi.ee 
