Teoreetiliste kaarte numeratsioon kogu maailmas algab ahtriloodist 0-ga ja lõpeb vööriloodis tavaliselt 20-ga. Ainult USA-s ja Venemaal algab numeratsioon vöörist. Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil .
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm (Ahtri
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseä
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud. Laeva raskusjõud või kaal W
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14.
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 1
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
AP-25 profiiliga, vastasel korral ei saavutata soovitud helipidavust. AP-25 kasutamise puhul konstruktsioonis peab karkassipostide samm olema 600 mm ning sellega risti asetseva akustilise AP-25 profiili samm 400 mm. Tavaliselt kasutakse sellisel puhul kahte kihti kipsplaati, mille vuugid asetatakse eri plaadikihtides 600 mm nihkega ning viimistletakse pabervuugilindi ja pahtliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! 1. Akustiline profiil kinnitatakse karkassiposti külge nii, et kinnitusserv jääks allapoole. (AP- 25 kinnitatakse konstruktsiooni horisontaalselt.) Puitpostile kinnitamiseks kasutatakse T 29 kruve ja alla 0,9 mm paksusele metallkarkassipostile kinnitamiseks kasutatakse P 14 kruve. 2. Juhul kui AP-25 profiili kinnitamisel jäetakse kinnitusserv üles, halvenevad selle akustilised omadused märgatavalt. 3. Akustiline profiil kinnitatakse karkassipostide külge läbi olemasolevate kinnitusavade. 4
Gh 1 allosas rähkne ja keeb; valdavalt rls ja rsl; profiil A (AT, Kh -- -- KhG Gh T) - D
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e-
44 kN ⋅ m D M ＝ M − FB ⋅ a ＝ 1.44 − 2 ⋅ 0.36 ＝ 0.72 kN ⋅ m TALA DIMENSIONEERIMINE σa = 180 Mmax = 2.16 ⋅ Ristlõikes C Mmax σ ＝ ―― ≤ σa W 3 Mmax 2.16 ⋅ 10 −5 3 3 W ＝ ――＝ ―――― ＝ 1.2 ⋅ 10 m ＝ 12 cm 6 σa 180 ⋅ 10 3 3 Profiil L 90 x 90 x 9 Wv ＝ 13.3 cm Iv ＝ 47.8 cm 3 Mmax 2.16 ⋅ 10 σmax ＝ ―― ＝ ―――― ＝ 162 MPa ≤ 180 MPa Tugevus tagatud! −6 Wv 13.3 ⋅ 10 SIIRETE JA PÖÖRETE ARVUTAMINE aA = 0 aC = 0.36 aD = 0.84 aB = 1.2 Elastse joone võrrand
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Varda tugevusarvutus lubatava pinge meetodil Tallinn 2007 y Andmed: F = 20 kN k = 0,80 a = 1,2 puit ruut küljepikkusega b Ft Fp teras ring diameetriga d x t =120 MPa p =3 MPa a 1 1 tan = = = = 0,625 2ka 2k 1,6 = arctan 0,625 = 32,01° 32° 2a 2 2 tan = = = = 2,5 = arctan 2,35 = 66,97 0 67 0 ka k 0,8 cos = 0,848; sin = 0,530; cos = 0,371; sin = 0,928 Tähistanud jõud teras- ja puitvardas vas
5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala,
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee
Mälu pinge: 1.35V / 1.5V Kiirus: 1600MHz Latentsus: CL9 (9-9-9-24) · Hind 91,70 (,,01.ee") 7 Videokaart XFX Radeon R9 390X 8GB Double Dissipation Graafikaprotsessori tüüp: Radeon R9 390X Graafikaprotsessori tootja: ADM Graafikaprotsessori taktsagedus: 1060MHz Mälu maht: 8 GB Mälu tüüp: GDDR5 Mälu ribalaius: 512-bit Mälu taktsagedus: 6.0 GHz Siini tüüp: PCI-Express 3.0 x16 Kaardi profiil: Dual Jahutuse tüüp: aktiivne Maksimum monitoride arv: 6 Ühendused: 2 x DVI-D 1 x DisplayPort 1 x HDMI · Hind 532 (,,Digizone") 8 Helikaart Creative Labs ZXR 24-bit 192 KHz Sound Card Audiokanalid: 5.1 Kiibikomplekti tüüp: Sound Core3D Signaali-müra suhe (SNR): 124dB Siini tüüp: PCI Express Sisendid: 1 x Aux-In 1 x Line-In 1 x Optical In Väljundid: 1 x Center/Sub Out
.............. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.BNC, CPS, DDS PLAST KATUSEMATERJALID..........................................................................4 1.1.BNC profiil:................................................................................................................................4 1.2.CPS Profiil:.................................................................................................................................5 1.3.DDS Profiil:................................................................................................................................6 2.PC KIHTPLAST.....................................................
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võll
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvu
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel
Mida mingi asi neist tähendab? m66t P205/65 R16 P - sõiduautorehv (Passenger); LT - kergveok (Light Truck); Euroopas tavaliselt ilma esimese täheta 205- rehvi laius millimeetrites 65 - rehvi kõrgus (profiil) väljendatuna protsentuaalselt laiusest R - radiaalrehv 16 - velje diameeter tollides kiirus_kaal 92H 92 - koormusindeks ehk lubatud koormus sõiduki ühe ratta kohta H - kiirusindeks ehk rehvile lubatud suurim kiirus Kui rehvi profiil on 80, jäetakse see enamasti märkimata. Seega näiteks 175 R14 = 175/80 R14. konstruktsioon Märge rehvi konstruktsiooni kohta TTT Märge rehvide kvaliteediklassi kohta UTQG-standardi alusel. Lühend UTQG (Uniform Tire Quality Grading) tähistab USA transpordiministeeriumi (DOT) kehtestatud ühtset rehvide klassifitseerimist kvaliteedi alusel. TREADWEAR - kulumiskestvus; see klass mõõdab turvisemustri kulumise määra kontrollitud tingimustes läbi viidud katse ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
